Uuring: Eesti koolisüsteem ei toeta õpilasi piisavalt karjäärivalikute tegemisel
16.05.2023
Noorte, õpetajate ja lapsevanemate seas läbiviidud uuringu tulemustest selgub, et Eesti koolisüsteem ei toeta piisavalt noorte huvi ettevõtluse vastu ega soodusta ettevõtliku mõtteviisi kujundamist. Oluliselt rohkem võiks koolid võimaldada õpilastel saada vahetuid kogemusi reaalses töömaailmas.
Startup Estonia teadusmahuka iduettevõtluse projektijuht Inga Kõue sõnas, et ettevõtlikkuse arendamiseks ja karjäärivaliku tegemiseks vajavad noored eluliste probleemide lahendamise kogemust ja lahenduste esitlemist, kuid Eesti koolides jääb praktilistest tegevustest väheks.
“Ettevõtlusega on seotud palju eelarvamusi ja hirme, nagu näiteks, et sellega kaasneb suur töökoormus ja läbikukkumise oht või ei ole äriidee piisavalt äge. Kuigi näiteks Junior Achievement toetab õpilasfirmade loomist, tekitab ettevõtlus jätkuvalt õpilastes ebakindlust ning süsteemse toe puudumisel noored pigem loobuvad omandatud teadmiste sidumisest tegevustega,” tõi Kõue välja ning lisas, et huviharidus tegutseb siinkohal koolidest elulisemalt, pakkudes vabamat keskkonda, praktilisemat õpet ja võimalust arendatud ideid teiste noortega jagada.
Startup Estonia tellimusel valminud uuringust “Tuleviku tegija teekond: kas homsed oskused tulevad koolist, huviringist või YouTube’ist?” selgub, et ettevõtlus huvitab paljusid tänaseid noori, kuid huvi arenguks vajavad nad eduelamusi ja eelarvamuste murdmist. Ettevõtlikkust arendavate tegevustega tegelevad noored iseseisvalt või huvihariduse raames.
Rakendusliku Antropoloogia Keskuse antropoloog Madli Oras kommenteeris, et noored vajavad iseõppimisel rohkem tuge. “Ühe lahendusena võiks noortel olla kooliprogrammis võimalus tutvuda erinevate valdkondadega praktiliste tegevuste kaudu. Õpilastele tuleks pakkuda võimalust katsetamiseks, mis aitab murda stereotüüpe, annab enesekindlust ja julgust. Nii saab noor vahetu kogemuse põhjal otsustada, mis teemadega süvitsi tegeleda,” ütles Oras.
Uuringu autorid pakuvad ühe lahendusena välja, et Eesti koolihariduses võiks suurendada karjääriõppe osakaalu. “Oluline on seoste tekitamine õpiväljundite ja karjäärivõimaluste vahel. Niimoodi saab noor paremini tajuda, millised võimalused tal on ning näha erinevaid radasid soovitud tuleviku suunas,” selgitas Oras.
Oluliselt rohkem võiks koolid teha koostööd erinevate alade asjatundjatega, et võimaldada õpilastel saada vahetuid kogemusi ja õppida tundma töömaailma, sealhulgas näha, milliseid erinevaid oskusi neil tulevikus vaja läheb. Ka senisest suurem töövarjutamine aitaks vajalikel teadmistel paremini kohale jõuda, tuuakse uuringus välja.
Uuringu autorid toovad lisaks välja, et koolihariduses on vaja parandada ka info kättesaadavust õpetajate jaoks ning panustada senisest enam õpetajate koolitusse mängulise õppe ja kogemusõppe metoodikate osas. Probleemi lahendamisele võiks kaasa aidata ka kogemuste vahetamine õpetajate ja huviringide juhendajate vahel.
Startup Estonia tellimusel viisid Rakendusliku Antropoloogia Keskus ja Eesti Uuringukeskus sel kevadel läbi laiaulatusliku uuringu “Tuleviku tegija teekond: kas homsed oskused tulevad koolist, huviringist või YouTube'ist?”. Uuringu raames viidi läbi intervjuud 13–19-aastaste õpilaste, õpetajate, lapsevanemate ja valdkonna asjatundjatega. Lisaks vastas veebiküsitlusele 600 13–19-aastast õpilast üle Eesti.
Uuringu raportiga saab tutvuda siin: https://startupestonia.ee/blog/uuring-noored-huvituvad-tehnoloogiast-kuid-ei-pea-end-piisavalt-voimekaks
Uuring valmis Startup Estonia tellimusel ning on rahastatud Startup Estonia programmi (EU50651) raames Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Startup Estonia programmi viib ellu EASi ja KredExi ühendasutus.