KredEx uuris laenuvõimaluste parandamist
04.04.2002
2002. aasta jaanuari ja veebruari vältel korraldas Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx koostööpartneritega üle-eestilise seminaride sarja teemal “Väike- ja keskettevõtete laenuvõimaluste parandamine”. Kokku seitse seminari peeti Tallinnas, Paides, Palmses, Võrus, Tartus, Pärnus ja Haapsalus. Üritustel olid esindatud kolm osapoolt – väikefirmad, pangad ja tugiorganisatsioonid. Osalejaid oli keskmiselt 33 inimest seminari kohta. KredExi poolt läbi viidud seminaride eesmärgiks oli arendada dialoogi pankade ja ettevõtjate vahel ning anda riigile tagasisidet ettevõtluse finantseerimismeetmete tõhustamiseks. Sarja mõte oli mõista alustavate ja väikeettevõtete rahastamisel tekkivaid probleeme, leida võimalikke lahendusi ning parandada eri osapoolte vahelist koostööd ja kommunikatsiooni. KredExi poolt koostatud raport kajastab seminaride grupiaruteludes ilmnenud põhilisi seisukohti ja huvitavamaid ideid. Kõigil seitsmel seminaril jaotati osalejad juhuslikkuse alusel kahte-kolme töögruppi, mida juhtisid KredExi ja EAS Regionaalarengu Agentuuri esindajad. Ligikaudu 45 minutiliste arutelude alusel pandi kirja grupi ühised arvamused. Kuna KredExi seminaride eesmärgiks oli ettevõtete ja pankade vahelise diskussiooni arendamine, ei viidud läbi etteantud vastusevariantidega küsitlust, mis oleks võimaldanud teha kvantitatiivset analüüsi. Töögruppide juhid esitasid osalejatele spontaanseid, lahtisi ja antud arutelu teemaga seotud küsimusi. Gruppide poolt ettekantud seisukohad kodeeriti, s.t. sisuliselt sarnased ideed koondati ühte rühma. See võimaldas välja selgitada ettevõtjate ja pankade domineerivad ootused - nii riigile kui ka üksteisele. Mida ootab Eesti väikeettevõtja pangalt? Tabel 1: Väikeettevõtja ootused 1 tagasiside, selged vastused2 nõustamine (äriplaani koostamisel); eraldi osakond VKE-dega tegelemiseks3 kompetentsus ja ettevõtte spetsiifikaga arvestamine4 partnerlussuhe, võrdne kohtlemine võrreldes suurettevõtetega5 paindlikkus, mõistev suhtumine6 individuaalsete lahenduste pakkumine, kliendikeskne lähenemine7 projektide kiirem menetlemine8 toodete aktiivsem müük ettevõtjatele9 riiklike toetusmeetmete soovitamine10 personaalsus11 suurema riski jagamine kliendiga12 "mikrolaen"/ "väikelaen"/ "stardilaen"/ "õppelaen ettevõtjatele"/ “gasellilaen”13 heade äriprojektide finantseerimine vaatamata tagatise ebapiisavusele KredExi seminaridel esitatud seisukohtadest ilmneb, et kõige rohkem soovivad Eesti ettevõtjad pankade laenuhalduritelt konkreetseid ja selgeid vastuseid, avatust infovahetuses (Vt. Tabel 1). Antud küsimus puudutab eeskätt kriteeriume, mille alusel panga laenukomitee projekti hindab, ja põhjendust, miks negatiivne otsus tehti. Ettevõtjate ootusega saada enam tagasisidet on üsna tihedalt seotud ka teine kõige sagedamini mainitud seik, milleks on nõustamine. Seminaridel osalejate arvates võiks väikeettevõtjate rahastamismuresid leevendada pangapoolne konsultatsiooniteenus. Ettevõtjad soovivad abi äriplaani koostamisel ja erinevate finantslahenduste mõistmisel. Nii mõnelgi korral toodi välja, et pangad võiksid luua eraldi väike- ja keskettevõtetele mõeldud osakonna, mis keskenduks alustavatele ja väiksemat tüüpi äriühingutele ning tegeleks nende abistamise ja ettevõtluskeskustesse suunamisega. Panga üheks lisafunktsiooniks võiks saada riiklike toetusmeetmete soovitamine, pakkumise ja nõudluse kokkuviimine. Toetudes paljuski oma isiklikele kogemustele olid ettevõtete esindajad sageli seisukohal, et kliendihaldurid ei arvesta äriprojekti analüüsimisel firma spetsiifilise valdkonnaga, mistõttu laenutaotlus lükatakse tagasi või saab negatiivse otsuse. Nende arvamus oli, et pank peaks suutma tagada oma töötajate kompetentsuse ja motiveerituse tegeleda väikefirmadega ning pakkuma ettevõtjale pretensiooni korral teistsugust lahendust. Väga oluliseks peeti panga ja ettevõtte vahelist partnerlussuhet. Ettevõtete esindajaid ajendas seda ühe ootusena välja tooma tõsiasi, et pikaajaline kliendisuhe ja ettevõtte tuntus annab suurematele organisatsioonidele väiksemate ees mitmeid eeliseid. Seminaride grupiaruteludes selgus, et ettevõtjad soovivad pankadelt suuremat paindlikkust ning mõistvamat suhtumist laenu taotlemisel ja ajutiste makseraskuste ilmnemisel. Hoolimata kulusid kokku hoidva e-panganduse võidukast arengust, ootavad Eesti ettevõtjad pankadelt kliendikeskset ja personaalset lähenemist - see puudutab nii teenust kui ka teenindust. Ettevõtja tahab, et kliendihaldur pakuks talle kõige optimaalsemat individuaalset lahendust ja suhtleks temaga näost-näkku. KredExi seminaride sarja jooksul selgus, et väikefirmad ootavad pankadelt toodete aktiivsemat müüki. Ettevõtjad soovivad, et neile tehtaks otsepakkumisi, sest infotulvas orienteerumiseks kulub aega, mida neil sageli ei ole. Samuti leiti, et panga kliendihaldur peaks oskama ettevõtjale pakkuda ka teisi potentsiaalselt huvipakkuvaid pangatooteid. Seni on ettevõtluslaenud olnud suunatud liiga laiadele sihtgruppidele, mistõttu on väikeettevõtjad jõudnud veendumusele, et panku huvitab põhiliselt eraisikute laenuturg. Seminaridel räägiti korduvalt spetsiaalselt väike- ja alustavatele ettevõtetele mõeldud toote tähtsusest, nimetades seda kas “mikrolaenuks”, “stardilaenuks”, “väikelaenuks”, “ettevõtjate õppelaenuks”, “gasellilaenuks” vms. Toote üldiseks ideeks oleks vastata väiksemat tüüpi või lühikese tegutsemisajalooga äriühingute vajadustele ja võimaldada neile laenu lihtsustatud tingimustel. Ettevõtjad ootavad, et pangad küsiksid neilt väiksemat riskimarginaali – et finantsasutused annaksid väikeettevõtetele laene sama intressimääraga nagu suurematele organisatsioonidele ning vähendaksid oma teenustasusid. Mida ootab pank väikeettevõtjalt? Tabel 2: Panga ootused 1 ausus ja tegevuse läbipaistvus2 korralik ja reaalne äriplaan ning selge eesmärk3 usk oma projekti4 usaldus panga vastu5 õige ajastus6 uuringud7 tulevikunägemus8 tagatised ja omafinantseering9 vajaliku lisainfo võimaldamine ettevõtte kohta10 kompetentne tegevjuht11 ettevõtte elujõulisus12 lojaalsus Pankade esindajad põhjendasid oma organisatsiooni ettevaatlikku ja konservatiivset lähenemist sellega, et pank on äriettevõte, mille eesmärgiks on teenida kasumit ning investeerida hoiustajate raha mõistlikult. Seetõttu ei saa panga motiivid olla heategevuslikud. Nad toonitasid, et pangad on väga huvitatud laenamisest, aga eeskätt ikkagi elujõulistele ettevõtetele ja korralike tagatiste olemasolu puhul. Kõige suurema ootusena märkisid KredExi seminaridel osalenud kliendihaldurid üksmeelselt ära väikeettevõtjate aususe ja nende tegevuse läbipaistvuse (Vt. Tabel 2). Peaaegu sama oluliseks pidasid pankade töötajad reaalset äriplaani. Sageli avaldati arvamust, et äriplaan ei pea olema rohke näidismaterjaliga pikk jutt, vaid selgete eesmärkidega korrektselt vormistatud ja veenvalt esitatud dokument. Kõige tähtsam on see, et ettevõtjal oleks oma firma ja projekti kohta adekvaatne hinnang, mis hõlmab konkreetselt läbimõeldud rahakasutust ja tulevikunägemust. Kui seminaridel osalenud ettevõtjad leidsid, et pank võiks nendega rohkem riske jagada, siis pankade esindajad arvasid, et laenu taotlevad VKE-d peaksid olema aldimad kasutama isiklikku käendust. Ettevõtja tahaks seda vältida, sest alati on olemas oht, et projekt ebaõnnestub temast sõltumatutel asjaoludel. Panga krediidikomitee vaatepunktist näitab isikliku riski võtmine aga väikeettevõtja usku oma tootesse ja suurendab seetõttu laenutaotluse rahuldamise võimalust. Järgmisena koorus seminaride grupiaruteludest välja pangatöötajate soov, et firmad usaldaksid rohkem finantsasutuse kogemusi lahenduste pakkumisel. Pangad ootavad, et ettevõtja arvestaks laenu taotlemisel paari nädalaga. Hoolimata väike- ja keskettevõtete soovist projektide menetlemise protsessi kiirendada, leidsid seminaridel osalenud kliendihaldurid, et reaalselt ei ole see alati võimalik. Pangatöötajad mainisid seminaridel olulise aspektina veel ka ettevõtte turu-uuringute olemasolu ja vajaliku lisainfo võimaldamist firma kohta. Samuti rõhutati kompetentse ja korraliku taustaga tegevjuhi rolli laenu taotlemisel. Mõneti üllatav on aga see, et tagatised ja omafinantseering ei kuulu grupiarutelude seisukohti analüüsides pankade esimeste ootuste hulka. See võib olla tingitud muidugi sellest, et seminaridel osalejad pidasid eelnimetatud nõudeid iseenesestmõistetavaks ega hakanud neid eraldi punktina välja tooma. Huvitaval kombel nimetati harva ühe ootusena väikeettevõtete lojaalsust pankadele. Siiski võrdles üks töögrupp panka perearstiga – mõlemaga peaks kliendil tekkima püsisuhe. Mida saaks riik teha väikeettevõtluse paremaks rahastamiseks? Tabel 3: Mida saab teha riik väikeettevõtluse paremaks rahastamiseks? 1 ettevõtjate ja pangatöötajate aktiivsem informeerimine riigi toetuste kohta2 väikeettevõtlust toetavad fondid (eelkõige alustavatele ettevõtetele)3 riskikapitali fondi loomine4 regionaalsed koolitused ja infoseminarid ettevõtjatele ja pangatöötajatele5 ettevõtete, pankade ja tugiorganisatsioonide vahelise kommunikatsiooni parandamine6 kohalike ettevõtluskeskuste tõhususe tõstmine 7 konsultatsiooniteenuse pakkumine8 toetusmeetmete sõltumatus poliitikast9 intresside kompenseerimine10 uuenduslike, riskantsete projektide analüüs ja toetus11 panga motiveerimine väljastama väikelaene12 kommertspandi probleemi lahendamine KredExi seminaride osalejate hinnangul peaks riik väikefirmasid ja pankasid aktiivsemalt toetusmeetmetest informeerima (Vt. Tabel 3). Keskmine ettevõtja ei ole teadlik riigi poolt loodud sihtasutuste pakutavatest võimalustest; tavaliselt pöördub ta oma mures otse panga poole. Sageli ei ole ettevõtja kuulnudki, et kohalikest ettevõtluskeskustest võiks ta saada soodsat konsultatsiooniteenust või stardiabi. Sellest tulenevalt leiti seminaride diskussioonides, et riik peaks tõstma ettevõtluskeskuste tõhusust ja neid rohkem reklaamima. Kui pankade kliendihaldurid tunneksid paremini riigi poolt väikeettevõtete arendamiseks mõeldud tooteid, laheneks nii mõnigi kord ettevõtja äriplaani-, omafinantseeringu- või tagatiseprobleem ja pank saaks projekte rahastada. Ääretult oluliseks peeti ka ühtse infokanali loomist ja massimeedia laialdasemat kasutamist väikestele ja keskmise suurusega äriühingutele info edastamiseks. Näiteks mainiti järgnevaid kanaleid: ettevõtlustund televisioonis, tasuta infotelefon, regulaarne otsepostitus, mailing listid, kõiki finantseerimisvõimalusi koondav infoportaal jne. Pankade võimalikuks infoallikaks pakuti tugisüsteeme kajastavat lauaraamatut laenuhalduritele ning regulaarseid koolitusi. Riik saaks väikeettevõtluse arengule kaasa aidata eraldades väike- ja keskettevõtete ja eriti alustavate firmade tarbeks rohkem rahalisi toetusi. Toetused võiksid olla suunatud eeskätt tootjatele ja innovatiivsete lahenduste pakkujatele, samuti ettevõtjate koolitamiseks ning uute töökohtade loomiseks. Väga sageli toodi seminaridel välja vajadus riskikapitali fondi järele. Selle uue meetme ideeks oleks pakkuda garantiid või kaasfinantseerimist investoritele, et suurendada nende motiveeritust investeerida väikefirmadesse. Ühtlasi nimetati võimaliku abina ka riigipoolset intresside kompenseerimist vähemalt maapiirkondades, vähendamaks Tallinn contra muu Eesti efekti. Ühise murena tõstatasid nii pangatöötajad kui ka ettevõtjad peatse kommertspandi tagatisena kasutamise mõttetuks muutumise. Pankrotiseaduse järgmise aasta algul kehtima hakkav muudatus tõstab kommertspandiga tagatud nõuded nõuete rahuldamise järjekorras eelispositsioonilt neljandale kohale pärast Maksuametit ja teisi kreeditore. Seminaridel osalejad leidsid, et selline kommertspandi staatuse muutus kitsendab oluliselt väikeettevõtete finantseerimisvõimalusi. Pankrotiseaduse vastava muudatuse tühistamine riigi poolt annaks tuntava positiivse efekti. Ettevõtluse ja pangandussektori inimesed rõhutasid riigipoolsete praktiliste koolituste vajadust. Infoseminare peaksid korraldama maakondlikud ettevõtluskeskused, kelle ülesandeks ei oleks mitte ainult ürituste organiseerimine, vaid ka sihtgruppide teavitamine läbi õigete kanalite. Ettevõtluskeskuste teise tähtsa funktsioonina nägid ettevõtjad VKE-de nõustamist (eriti äriplaani koostamisel) ja riigipoolsete toetusfondide tutvustamist. Ühel seminaril pakuti välja ka idee, et riik võiks palgata eraldi väikeste ja alustavate firmade konsultandid, kes tegutseksid sarnaselt kinnisvaramaakleritele – otsiksid kliendile välja tema jaoks parima lahenduse. Suurel määral taanduvad eelnevad seisukohad suhetekolmnurga väikeettevõte-pank-tugiorganisatsioon koostöö ja kommunikatsiooni parandamise määravale tähtsusele. Riik võiks olla firmade ja pankade vaheliseks lüliks, mis reguleeriks ja soodustaks nende dialoogi. Samuti saab riik stabiilse ettevõtluspoliitika abil motiveerida panku väikeettevõtetega tegelema ja pank omakorda kliendihaldureid. Seminaride sarja “Väike- ja keskettevõtete laenuvõimaluste parandamine” vältel toimunud grupiarutelude põhjal võib teha ühe põhijärelduse. Nimelt on Eesti majanduse arenguks äärmiselt oluline, et väikeettevõtted, pangad ja riigi poolt loodud tugiorganisatsioonid lihviksid omavahelist kommunikatsiooni ja alustaksid seeläbi tihedamat koostööd. Ettevõtjad ootavad kliendihalduritelt tagasisidet selle kohta, mida pank neilt nõuab ja kuidas; pangatöötajad soovivad, et firmajuhid annaksid ausa ja tervikliku ülevaate oma organisatsiooni tegevusest; riik peaks aga täitma nö vahendaja rolli, informeerides mõlemat osapoolt oma toetusmeetmetest ning motiveerides neid. Seminaride sarja esimesed tulemused 1. Eesti Ühispanga uus toode Eesti Ühispank lõi koostöös Ühisliisinguga KredExi seminaride tulemusel uue toote, mis on mõeldud spetsiaalselt väike- ja keskettevõtetele. “Vitamiin” kannab paljuski neid ideid, mida ettevõtjad grupidiskussioonides ootustena välja tõid – uued kliendihaldurid väikeettevõtete nõustamiseks, paindlikud laenutingimused, individuaalsete lahenduste pakkumine, taotluse kiirem menetlemine, personaalsem klienditeenindus, vähem dokumente, laenu miinimumsumma alandamine 10 000 kroonini jne. 2. Riigipoolne huvi parandada kommunikatsiooni Majandusministeerium, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja KredEx on alustanud ettevõtluse tugisüsteemi kommunikatsioonistrateegia loomist, mille põhieesmärgiks oleks tagada vajaliku info kättesaadavus väikestele ja keskmise suurusega äriühingutele. KredExi koostööpartnerid seminaride läbiviimisel: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda EAS Regionaalarengu Agentuur Eesti Noorte Kommertskoda