Riik toetab ettevõtlust nelja miljardi krooniga

Eile pärastlõunal kogunes minister Juhan Partsi eestvedamisel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis töögrupp, mis arutas ministeeriumis ette valmistatud riigi tugipaketti eksportivate Eesti ettevõtete finantseerimiseks. Kokku küünib ettevõtlust toetavate tegevuste võimalik kogumaht nelja miljardi kroonini, millest otsene riigipoolne rahaline panus on 1,2 miljardit krooni.

"Kindlasti ei otsi me võimalust toetada konkurentsivõimetuid või nõrku firmasid. Toetame elujõuliste ettevõtete eksporti ja kohanemisvõimet ning püüame leida vahendeid, et leevendada ettevõtluses tekkinud krediidiprobleeme", ütles Juhan Parts.

Arutelul tõdeti, et viimase aasta jooksul on majanduskeskkonnas toimunud kaks kõige olulisemat muutust: nõudlus on nõrgenenud ja kapitali, sh laenukapitali kättesaadavus on vähenenud. Kuigi laenuaktiivsuse vähenemises võib näha ka positiivseid märke, on siiski oht, et raskustesse satuvad ka elujõulised ettevõtted. Seetõttu on mõistlik hoida laenudele juurdepääs tasemel, mis võimaldaks ettevõtetel hakkama saada seniste kohustuste täitmisega ja seda eelkõige ekspordile suunatud majandusharudes.

Riik saab tuge pakkuda finantseerijale piisava kindluse andmisega, tagades pankade poolt võetavaid kohustusi, ning samuti toetada ettevõtlust vajaliku ressursi hankimise ning pankade kaudu ettevõtlusesse suunamisega.

Mõistagi tuleb paremaks muuta juba praegu ettevõtjatele riigi poolt pakutavaid abiprogramme: tehnoloogiainvesteeringuteks, ekspordi- ja turunduse vajadusteks, starditoetusteks jne. Vaja on leevendada bürokraatiat ja kohendada tingimusi vastavalt muutunud majandusolukorrale.

Samas otsitakse võimalusi lahendada ettevõtluse ees seisvaid krediidiprobleeme. Praegu on olemas neli riiklikku tugimeedet: KredExi antav laenugarantii, kapitalilaen, KredExi käendusega stardilaen ja lühiajaline ekspordigarantii kuni 90% kattega. Uue meetmena kaalub riik võimalust toetada Eestis tegutsevaid panku selleks, et nad saaksid koos riigipoolse finantseerimisega kaasata finantsturgudelt odavamalt täiendavat raha ettevõtluse tarbeks kui nad seda täna saavad oma emapankadelt. Samuti on kaalumisel võimalus ettevõtetele ekspordiks täiendavate garantiide andmine ning pangalaenude refinantseerimine riigi poolt konkreetsetele eksportivatele ettevõtetele, kel tekivad ajutised raskused ning vajalik on olemasolevaid laenusid pikendada või anda täiendavat laenu, kuid pank ei ole valmis seda tegema.

Kohtumisel lepiti kokku, et hiljemalt veebruariks kujundatakse kõigi kohalolnute abiga lõplikud toetusprogrammid ja edasi otsustab juba valitsus nende programmide rakendamise.

Nõupidamisel osalesid Aivar Rehe ja Katrin Talihärm Eesti Pangaliidust, Ülari Alamets Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest, Andrus Treier KredExist, Enn Veskimägi ja Toomas Luman Eesti Kaubandus-Tööstuskojast, Kersti Kraas, Ain Kabal, Kersti Kracht ja Sven Sester Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonist, Tarmo Kriis Eesti Tööandjate Keskliidust, Veiko Tali Rahandusministeeriumist ning Keit Kasemets Riigikantseleist ning Juhan Parts, Marika Priske, Ahti Kuningas ja Lauri Tammiste Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiteade,
22.01.2009