Konverentsil Eesti Ekspordi Finantseerimine 2016 arutasid KredEx Krediidikindlustus, Danske Bank, DNB ja SEB Pank koos ettevõtjatega uusi ekspordi rahastamisvõimalusi

Tänavu 19. oktoobril kolmandat aastat järjest toimunud konverentsil osalenud ettevõtjad, juhid ja finantseerijad leidsid, et Eesti ekspordi suurimad väljakutsed on tootmise tõhustamine ja sellega seonduv jätkuv palgasurve ning uute sihtturgude leidmine ja riiklik tugi nendele laienemiseks.

Konverentsi eestvedaja AS-i KredEx Krediidikindlustus juhatuse esimehe Meelis Tambla sõnul nõuab eksporditegevus ja selle arendamine väga suuri investeeringuid ning rahastamine peab olema kõigile kättesaadav rahvusvaheliselt konkurentsivõimelistel tingimustel. „Meie arvates tasub ettevõtjatel, pankadel ja ka riigi esindajatel aeg-ajalt üksteiselt küsida, kas meie pakutavad finantslahendused on eksportijatele piisavad ja võrreldavad sellega, mis on kättesaadav meie konkurentidele. Kindlasti koosneb edukas müük välisturgudel paljudest erinevatest komponentidest, kuid finantseerimise olemasolu võiks kujundlikult nimetada selle vereringeks. Oleme oma krediidikindlustuse teenuseid aastate jooksul pidevalt täiendanud ning just tagasiside ettevõtjatelt on olnud selle aluseks,“ tõdes Tambla.

Suurettevõtja Hillar Tederi sõnul on ekspordi elavdamiseks vajalik odavalt toota ning hetkel süveneva palgasurvega tuleb tegeleda. „Meil pole hetkel sellist ainulaadset oma toodet, mida saaksime maailmale müüa ja mida maailm tahaks osta. Surve palkadele on suur ja peame midagi tegema, et seda survet maha võtta, kui tahame, et meie ettevõtete tootmine Eestisse jääks,“ arutles Teder. Ta lisas, et ka poliitiline joon peab seda järgima, kuna vastasel juhul läheb ettevõtja sinna, kus tööjõud on odavam.

Kui vaadata investeeringute mahtu ettevõtete bilansis, on see langenud umbes 5%-ile, võrreldes näiteks 2005. aastaga, mil see oli umbes 11%. Samal ajal tuleks aga pakkuda ka suurema lisaväärtusega tooteid ning arvestades konkurentsi jätkuvat suurenemist, ei ole selline investeeringute maht jätkusuutlik.

Danske Banki ettevõtete panganduse asedirektori Andrus Soodla sõnul pole ühte võluvitsa kuidas eksporti ja tootlikkust edendada, küll aga tuleks investeeringute osakaalu suurendada. „Ettevõtted võiksid üle vaadata oma strateegia ja tegevuse 3-4 aasta perspektiivis. Kasvava kulubaasi ja sarnase tootepaketiga sama mahtu hoida ei tundu perspektiivikas ning investeeringute maht 5-7% ei ole jätkusuutlik. Mis puudutab võimalikke sihtturge, siis võiks rohkem mõelda kuidas Skandinaavia tarbeturule lähemale saada, sinna turule on võimalusi siseneda ja edukas olla,“ arutles Soodla.

Ettevõtjate ja finantseerijate hinnangul tuleks vaadata üle ka riiklik tugi eksportijatele. Teleporti partnersuhete juhi Kristjan Lepiku sõnul tuleks vaadata millises tooteahela faasis me eksporti toetame ja kus see ettevõtja jaoks kõige vajalikum oleks. „Me peame vaatama toote elutsüklit kui tervikut ning valima millises faasis me eksporti toetame ja milliste meetmetega,“ ütles Lepik. Lisades, et kindlasti ei tasu panustada madala lisandväärtusega tegevuste arendamisele, selles ei ole Eestil mingit konkurentsieelist.