Rohkem raha väike- ja keskmise suurusega ettevõtete laenudeks

30.10.2007

Kätlin Keinast makroanalüütik, KredEx Raha on nagu multš, millest on kasu ainult siis, kui see laiali jagatakse” Francis Bacon Erinevate finantstehingute kasutamine võimaldab pankadel vabastada kohustuslikku reservkapitali ning suunata raha väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE) laenude väljastamiseks. Üheks selliseks meetodiks on väärtpaberistamine (ingl. k. securitisation). Kõik majandust õppinud inimesed teavad, et väike- ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE) aitavad kaasa majanduskasvule, loovad uusi töökohti, tugevdavad turukonkurentsi ning aitavad kaasa innovatsioonide tekkele. Just seetõttu on oluline, et VKE-de finantseerimine oleks tagatud. Kuigi pangandusturgudel on konkurents märgatavalt tugevnenud ja laene antakse välja suuremates mahtudes kui kunagi varem, siis ei ole see väga olulisel määral aidanud kaasa VKE-de laenu saamisele võrreldes suurettevõtetega. Üheks põhjuseks on kindlasti pankade kasvav riskikartlikkus. Lisaks tuleb pankadel hoida suurte laenuportfellide tõttu ka suurt reservkapitali, mis hoiab kinni võimalikku väljalaenatavat raha. Risk väheneb, tulu suureneb Et kapitali vabastada ja väljastada rohkem laene, kasutavad paljud maailma pangad väärtpaberistamist Väärtpaberistamine on oluline ja väärtuslik instrument ja mis teeb investoritele kättesaadavaks teist laadi laenutooted ning võimaldab pankadel kergemini vahendeid kaasata. Ainuüksi 2007 aasta I kvartalis viidi Euroopas läbi 125,7 miljardi euro eest tehinguid (ligi kahekordne kasv võrreldes eelmise aasta sama ajaga). Sellest ca 7% moodustavad VKE laenudega tehtud tehingud ning see osakaal kasvab igal aastal. Euroopas viiakse enam tehinguid läbi Suurbritannias (35%), Hispaanias (13%) ja Saksamaal (12%). Euroopa pangad jäävad siiski oma mahtudega kõvasti alla USA-le, kus mahud ületavad enam kui kümnekordselt Euroopa omasid (vt joonis). Eestis teadaolevalt ühtki väärtpaberistamise tehingut läbi viidud ei ole. Väärtpaberistamine on paindlik viis riskide vähendamiseks. Pank moodustab väljastatud laenudest sobiva laenuportfelli ja müüb selle kapitaliturul investoritele. Investorid ostavad mingi osa müüdavast portfellist, mida on võimalik kellelegi edasi müüa või hoida enda käes selle aegumiseni. Portfelli müük võib toimuda nii avalikkusele kui ka vaid suurematele investoritele. Väärtpaberistamise tulemusena ei ole välja antud laenud enam panga bilansis ehk panga jaoks kaob vajadus hoida niivõrd suures mahus reservkapitali. Vabanenud reservkapitali saab kasutada uute laenude väljastamiseks. Näiteks pank, kelle laenuportfell on 450 miljonit eurot võib väärtpaberistamise tulemusena vabastada kuni 65% seni kohustuslikust reservkapitalist. Lisaks väheneb risk panga jaoks. Rohkem laenuraha, vähem tsüklilisust Väärtpaberistamise läbiviimine panga poolt ei muuda ettevõtte ja panga vahelistes suhetes midagi. Ettevõte ei pruugi isegi teada, et pank on tema laenu edasi müünud. See-eest paranevad aga VKE-dele väljastatavate laenude tingimused. Laenu antakse ettevõttele soodsamatel tingimustel kui varem ning ka VKE-dele väljastavate laenude kogumaht on suurem kui enne väärtpaberistamise läbiviimist. Eesmärgiga tulevikus VKE laenude portfell kapitaliturule suunata, on pangad huvitatud ka portfelli mitmekesistamisest. Ehk pank soovib anda laene erinevatel tegevusaladel tegutsevatele ettevõtetele erineva riskitasemega. Seega kui näiteks varem keskendus pank vaid tulusamate sektorite ettevõtetele, siis nüüd on pank huvitatud eelkõige võimalikult erinevatest tegevusaladest. Üks olulisemaid mõjusid, mis väärtpaberistamine kaasa toob, on tsüklilise laenamise vähendamine. Kui majanduses on langusaastad, vähendavad pangad laenude andmist ja väljastatavad laenud on suurema intressiga. Eelkõige laenatakse siis suurtele ja tugevatele ettevõtetele ning see muudab laenu saamise VKE-de jaoks keeruliseks isegi siis, kui nad on valmis maksma suuremat riskipreemiat. Laenuportfelli müümisega väheneb panga jaoks risk ning suureneb valmisolek laenata VKE-le ka langusaastatel. Lisaks võimaldab väärtpaberistamine suurendada panga poolt VKE-le pakutavate toodete hulka. Mõningates riikides on pangad hakanud pakkuma riskantsemaid tooteid, kuna võimalik risk suunatakse hiljem kapitaliturgudele. Väärtpaberistamine on kasulik finantsinstrument eelkõige pankadele ning pankade kaudu ka ettevõtetele. Suurimaks miinuseks võib pidada, et minimaalne laenuportfell, mille puhul tasub väärtpaberistamisele mõelda on 200 miljonit eurot. Hoolimata sellest kasvavad aga väärtpaberistamise tehingute kogumahud iga-aastaselt. Mida parem on olukord kapitaliturgudel, seda edukam on ka väärtpaberistamine. Tõenäoliselt pole kaugel enam aeg, kui ka Eestis pankade laenuportfelle müüma hakatakse. Näide: 2006. aastal viidi läbi Tšehhi ja Poola pankade laenuportfellide väärtpaberistamine. Kuna kahe panga (üks Tšehhist, teine Poolast) laenuportfellid olid liiga väikesed, siis liideti kaks portfelli üheks suurusega 450 mln eurot. Peamised tooted portfellis olid VKE laenud (1250 laenu keskmine laen 360 tuhat eurot). Tehingu tulemusena vabastati pankade kohustuslikust reservkapitalist kokku 23,4 mln eurot. Allikad: European Securitisation Forum http://www.europeansecuritisation.com/ KfW Bankengruppe http://www.kfw.de/EN_Home/Loan_Securitisation/index.jsp

Kätlin Keinast makroanalüütik, KredEx Raha on nagu multš, millest on kasu ainult siis, kui see laiali jagatakse” Francis Bacon Erinevate finantstehingute kasutamine võimaldab pankadel vabastada kohustuslikku reservkapitali ning suunata raha väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE) laenude väljastamiseks. Üheks selliseks meetodiks on väärtpaberistamine (ingl. k. securitisation). Kõik majandust õppinud inimesed teavad, et väike- ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE) aitavad kaasa majanduskasvule, loovad uusi töökohti, tugevdavad turukonkurentsi ning aitavad kaasa innovatsioonide tekkele. Just seetõttu on oluline, et VKE-de finantseerimine oleks tagatud. Kuigi pangandusturgudel on konkurents märgatavalt tugevnenud ja laene antakse välja suuremates mahtudes kui kunagi varem, siis ei ole see väga olulisel määral aidanud kaasa VKE-de laenu saamisele võrreldes suurettevõtetega. Üheks põhjuseks on kindlasti pankade kasvav riskikartlikkus. Lisaks tuleb pankadel hoida suurte laenuportfellide tõttu ka suurt reservkapitali, mis hoiab kinni võimalikku väljalaenatavat raha. Risk väheneb, tulu suureneb Et kapitali vabastada ja väljastada rohkem laene, kasutavad paljud maailma pangad väärtpaberistamist Väärtpaberistamine on oluline ja väärtuslik instrument ja mis teeb investoritele kättesaadavaks teist laadi laenutooted ning võimaldab pankadel kergemini vahendeid kaasata. Ainuüksi 2007 aasta I kvartalis viidi Euroopas läbi 125,7 miljardi euro eest tehinguid (ligi kahekordne kasv võrreldes eelmise aasta sama ajaga). Sellest ca 7% moodustavad VKE laenudega tehtud tehingud ning see osakaal kasvab igal aastal. Euroopas viiakse enam tehinguid läbi Suurbritannias (35%), Hispaanias (13%) ja Saksamaal (12%). Euroopa pangad jäävad siiski oma mahtudega kõvasti alla USA-le, kus mahud ületavad enam kui kümnekordselt Euroopa omasid (vt joonis). Eestis teadaolevalt ühtki väärtpaberistamise tehingut läbi viidud ei ole. Väärtpaberistamine on paindlik viis riskide vähendamiseks. Pank moodustab väljastatud laenudest sobiva laenuportfelli ja müüb selle kapitaliturul investoritele. Investorid ostavad mingi osa müüdavast portfellist, mida on võimalik kellelegi edasi müüa või hoida enda käes selle aegumiseni. Portfelli müük võib toimuda nii avalikkusele kui ka vaid suurematele investoritele. Väärtpaberistamise tulemusena ei ole välja antud laenud enam panga bilansis ehk panga jaoks kaob vajadus hoida niivõrd suures mahus reservkapitali. Vabanenud reservkapitali saab kasutada uute laenude väljastamiseks. Näiteks pank, kelle laenuportfell on 450 miljonit eurot võib väärtpaberistamise tulemusena vabastada kuni 65% seni kohustuslikust reservkapitalist. Lisaks väheneb risk panga jaoks. Rohkem laenuraha, vähem tsüklilisust Väärtpaberistamise läbiviimine panga poolt ei muuda ettevõtte ja panga vahelistes suhetes midagi. Ettevõte ei pruugi isegi teada, et pank on tema laenu edasi müünud. See-eest paranevad aga VKE-dele väljastatavate laenude tingimused. Laenu antakse ettevõttele soodsamatel tingimustel kui varem ning ka VKE-dele väljastavate laenude kogumaht on suurem kui enne väärtpaberistamise läbiviimist. Eesmärgiga tulevikus VKE laenude portfell kapitaliturule suunata, on pangad huvitatud ka portfelli mitmekesistamisest. Ehk pank soovib anda laene erinevatel tegevusaladel tegutsevatele ettevõtetele erineva riskitasemega. Seega kui näiteks varem keskendus pank vaid tulusamate sektorite ettevõtetele, siis nüüd on pank huvitatud eelkõige võimalikult erinevatest tegevusaladest. Üks olulisemaid mõjusid, mis väärtpaberistamine kaasa toob, on tsüklilise laenamise vähendamine. Kui majanduses on langusaastad, vähendavad pangad laenude andmist ja väljastatavad laenud on suurema intressiga. Eelkõige laenatakse siis suurtele ja tugevatele ettevõtetele ning see muudab laenu saamise VKE-de jaoks keeruliseks isegi siis, kui nad on valmis maksma suuremat riskipreemiat. Laenuportfelli müümisega väheneb panga jaoks risk ning suureneb valmisolek laenata VKE-le ka langusaastatel. Lisaks võimaldab väärtpaberistamine suurendada panga poolt VKE-le pakutavate toodete hulka. Mõningates riikides on pangad hakanud pakkuma riskantsemaid tooteid, kuna võimalik risk suunatakse hiljem kapitaliturgudele. Väärtpaberistamine on kasulik finantsinstrument eelkõige pankadele ning pankade kaudu ka ettevõtetele. Suurimaks miinuseks võib pidada, et minimaalne laenuportfell, mille puhul tasub väärtpaberistamisele mõelda on 200 miljonit eurot. Hoolimata sellest kasvavad aga väärtpaberistamise tehingute kogumahud iga-aastaselt. Mida parem on olukord kapitaliturgudel, seda edukam on ka väärtpaberistamine. Tõenäoliselt pole kaugel enam aeg, kui ka Eestis pankade laenuportfelle müüma hakatakse. Näide: 2006. aastal viidi läbi Tšehhi ja Poola pankade laenuportfellide väärtpaberistamine. Kuna kahe panga (üks Tšehhist, teine Poolast) laenuportfellid olid liiga väikesed, siis liideti kaks portfelli üheks suurusega 450 mln eurot. Peamised tooted portfellis olid VKE laenud (1250 laenu keskmine laen 360 tuhat eurot). Tehingu tulemusena vabastati pankade kohustuslikust reservkapitalist kokku 23,4 mln eurot. Allikad: European Securitisation Forum http://www.europeansecuritisation.com/ KfW Bankengruppe http://www.kfw.de/EN_Home/Loan_Securitisation/index.jsp
‹ eelmine uudis järgmine uudis ›