Kütteseadet jõuab toetuse abil uuendada veel ligikaudu 400 majapidamist
23.09.2025
Esialgu kuue miljoni euro suurusena planeeritud väikeelamute kütteseadmete uuendamise toetuse maht väheneb kolmandiku võrra. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) korraldatavast meetmes on siiski vaba eelarvet veel ligi 2 miljoni eurot.
“Kuna huvi meetme vastu on vähenenud ja riigil on praeguses olukorras selge prioriteet kaitsevõimekuse tõstmine, suunasime kaks miljonit eurot ümber kaitsekuludeks. Siiski on huvilistel veel teist samapalju taotlemiseks avatud – tuleb vaid ise huvi üles näidata,” sõnas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
EIS avas väikeelamute kütteseadmete uuendamise toetuse kolmanda taotlusvooru 2. juunil. Kolme ja poole kuuga on rahastatud ligi 400 majapidamise kütteseadmete uuendamist mahus ligikaudu 2 miljonit eurot.
EISi eraisiku toetuste valdkonna juht Kersti Saare sõnul on huvi toetuse vastu olnud langustrendis. „Kui algul tunti toetuse vastu elavat huvi, siis aja jooksul on see tuntavalt vähenenud, mis näitab, et enamik, kes on soovinud ja kel on olnud võimalik oma kütteseadet riikliku toetuse abil uuendada, on tänaseks jõudnud taotluse kiirustamata esitada,“ selgitas Saar.
Harju maakonnas saab toetust taotleda Tallinnas Haaberstis, Kesklinnas, Kristiines, Nõmmel, Pirital ja Põhja-Tallinnas, samuti Keilas ja Sauel ning kehtib 50-protsendiline toetusmäär. Kolme vooru peale kokku on rahastatud kokku 317 elamu kütteseadme uuendamist mahus 1,6 mln eurot.
Toetust edukalt kasutanud tallinlase Kerli sõnul olid nii pliit kui ka ahi juba sellises seisundis, et neid ei tohtinud enam kütta, remonti vajas ka maja. „Küttekolde uuendamise efektist on veel vara rääkida, kuna soojustamisega saan alustada alles järgmisel aastal. Aga toas on uus ja ilus ahi, mis ei ole tuleohtlik, mida võib julgelt kütta ja seejuures säästa arvestatava hulga küttepuid.“
Saue valla elanik Marite kirjeldab, et majas oli puidukütte katel, mille kütmine tähendas lisakohustust pidevalt kodus viibida. „Lisaks eritas katel põlemisel ebameeldivat lõhna ja saastas keskkonda. Nüüd on mul eelkõige turvalisem küttekolle, parem sisekliima ning saan maja soojas hoida kohustustevabalt.“
Toetuse taotlemine oli sauelase sõnul esmapilgul pisut keeruline nagu iga uus asi, kui seda esimest korda teha, kuid konsultandi juhendamise abiga said asjad korda. „Igal juhul tasub seda võimalust kasutada. Ka meie olime algul skeptilised, kuid mõtlesime, et kaotada pole midagi peale aja, mis taotlemisele kulub. Kindlasti ei piirdu asi ainult toetuse taotlemisega, tuleb tellida ka projekt ning kõik valla nõuetega kõik kooskõlla saada. Tuleb arvestada, et see protsess võtab samuti aega.“
Toetust antakse küttesüsteemi vahetamiseks ja uuendamiseks konkreetsemalt:
- õhk-vesi või maa-soojuspumba kasutuselevõtmiseks,
- pelleti- või halupuidukatla kasutuselevõtmiseks,
- ahju või pliidi paigaldamiseks või ehitamiseks,
- radiaatorite või põrandakütte paigaldamiseks, kui liitutakse kaugküttevõrguga või paigaldatakse uus kütteseade,
- kaugküttevõrguga liitumiseks,
- uue korstnasüsteemi ehitamiseks või olemasoleva renoveerimiseks.
Kütteseadmete uuendamise tööde valmimise tähtaeg on 12 kuud, arvates rahastamise otsusest.
Kahe eelmise vooruga 2024. aastal suunas Kliimaministeerium väikeelamute kütteseadmete uuendamiseks kokku 5,7 miljonit eurot ja sellega on korda saanud ligi 1000 majapidamise küttekolded.
Väikeelamute kütteseadmete toetust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.
Lisainfot väikeelamute kütteseadmete uuendamise toetuse kohta vaata SIIT.