Kui kallis on ekspordi kasvatamine?
05.10.2017
Tänavu on ekspordimahtude kasvatamise vastu on tundnud huvi oluliselt rohkem eksportijaid kui varem, selgub KredEx Krediidikindlustuse statistikast. Huvi ekspordi kindlustamise vastu on kasvanud peamiselt tänu võimalusele eksporti varasemaga võrreldes soodsamalt kindlustada.
Käesoleval aastal on tundnud suurimat huvi ekspordi kasvatamise võimaluste vastu ettevõtted, kel on välisriigis 1-3 ostjat ning kelle ekspordikäive ei ületa aastas 500 000 € piiri, selgub KredEx Krediidikindlustuse statistikast. “Viimase aasta jooksul on kujunenud välja tugev trend, mille põhjal tunnevad kõige enam huvi ärimahtude kasvatamise vastu just väiksemad kodumaised ettevõtted või tootjad, kes tahavad sõlmida välispartneritega lepinguid suuremateks ühekordseteks tehinguteks,” selgitas KredEx Krediidikindlustuse juht Meelis Tambla.
Ekspordile hoogu andvate lahenduste vastu tuntakse Tambla sõnul huvi nii kasvuambitsiooni tõttu kui ka ebakindlusest erinevate ärikultuuride ees. “Näiteks kui Eestis on ettevõtted harjunud kuni 15-30-päevase maksetähtajaga, siis väljaspool Eestit on sageli tavaks hoopis pikemad maksetähtajad, näiteks 40, 60 või isegi 90 päeva,” toob Tambla näite olukorrast, mis paljusid kodumaiseid ettevõtteid üllatab ja ebakindlaks teeb.
Kuidas eksporti kindlustatakse?
Olukord, kus Eestist on kaup äripartnerile välismaale saadetud, aga raha kauba eest jõuab müüjani alles paari kuu pärast, tekitab müüjale suure ebakindluse - pole enam ei kaupa ega veel ka raha kauba eest. “Sellistes olukordades riskitakse paljuga. Mida madalamad on müügimarginaalid, seda rohkem on vaja uusi müügivõimalusi, et ebaõnnestunud tehingu kahju katta. Nii hakkavadki teadlikud ettevõtjad otsima võimalusi, kuidas rahavoogu kindlustada. Tehingu ärajätmine pikka maksetähtaega soovivate partneritega ei ole siinkohal kindlasti ainus mõistlik lahendus, sest see vähendab ärivõimalusi ja konkurentsivõimet,” selgitab Tambla.
Sellistes olukordades on ettevõtetel võimalik enne tehingu sõlmimist kindlustusseltsi poole pöörduda, kes aitab ostja maksevõime riski hinnata ja tagada, et raha tehingu eest müüjani jõuaks. “Iga ettevõte, kes tahaks kiiremini kasvada ja soovib olla kindel, et maksmata arved tema äri ei ohustaks, saab oma äritehingu andmed ekspordikindlustus.ee veebi sisestada ja uurida võimalusi, kuidas ostja võimaliku makseriski vastu kindlustada,” selgitab Tambla kindlustamise protsessi.
Ekspordi kasvatamine pole täna enam kulukas
Kuna üha enam ettevõtteid tunneb huvi lahenduste vastu, mis aitavad välisturul konkurentsis püsida, pakub kindlustusselts selleks käesolevast aastast ka rohkem lahendusi. “Riikliku ekspordikindlustajana on meie eesmärgiks leida lahendusi nii kogenud kui ka alustavatele eksportijatele ja teadvustada, et konkurentsivõimet saab kasvatada ja riske maandada vaid siis, kui tegutseda õigeaegselt,” selgitab Tambla. Nii näiteks ei ole tema sõnul kasu sellest, kui pöörduda kindlustaja poole olukorras, kus maksetähtaeg on partneri poolt juba ületatud - võimalikele riskidele tuleb mõelda juba enne koostöö alustamist.
Kulud ekspordi kindlustamisele on väikeettevõtete jaoks mõistlikud ja teenus on kõigile kättesaadav. “Varem pidid ettevõtted rahvusvahelise kindlustaja juures tavaliselt kogu müügi kindlustama ning arvestama minimaalselt paari tuhande euro suuruste kuludega. Täna saavad aga väike-ettevõtted kindlustada ekspordiga seotud makseriske KredEx Krediidikindlustuse juures ka ühe ostja või ühe tehingu kaupa ning teha seda näiteks 10 000 euro väärtuse tehingu puhul vaid 200-300 euroga,” selgitab Tambla.
Käesoleva aasta esimesel poolel kindlustasid Eesti eksportijad oma tehinguid KredEx Krediidikindlustuse abil 4100 ostja vastu, mida on ligi 20% rohkem võrreldes möödunud aasta sama ajaga. Enim tehinguid kindlustatakse meie naaberriikide turgudel Rootsis ja Soomes, ent eksootilisemad sihtriigid on näiteks Argentiina, Tadžikistan ja Uus-Meremaa.