Ettevõtjate rahastusvõimalused paranevad tänu tööstuslaenule

Tänasest pakub KredEx tööstuslaenu, mis aitab finantseerida tööstusettevõtete investeeringuid materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse. Varem tehnoloogialaenu nime kandnud teenuse muutmise ajendiks oli tagasiside ettevõtjatelt, kelle soov on arendada oma tootmist ja investeerida seejuures ka mittemateriaalsesse varasse nagu näiteks tarkavara või arendusväljaminekud.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ütles, et riikliku tööstuslaenu arendamisel tugineti põhjalikule turuanalüüsile. Sealhulgas küsitleti 750 ettevõtjat ja uuriti nende finantseerimisvajadusi. Täiendavaid rahalisi vahendeid vajavate ettevõtete arv on kõige suurem töötleva tööstuse ettevõtete seas, kellest ligikaudu 70% näevad vajadust lisafinantseerimise järele.

„Tööstusettevõtjate toetamine riigi poolt on väga oluline ning pean tööstusvaldkonda oma portfelli üheks kõige olulisemaks osaks. Seni sai Eesti töötlev tööstus taotleda rahastust uutesse tehnoloogilistesse lahendustesse investeerimiseks. Samas on väljaspool Tallinnat ja Tartut asuvatel ettevõtjatel olnud raskusi ka tööstushoonete rajamiseks laenu saamisega. Seetõttu oleme otsustanud ühe uuendusena riigi poolt, aidata rahastada ka seda olulist väljaminekut,“ kirjeldas Palo KredExi tööstuslaenu uusi võimalusi.

KredExi ettevõtlusdivisjoni juhi Jarmo Liiveri sõnul peavad ettevõtjatele pakutavad finantsteenused vastama nende hetkevajadustele. „Kuna muutuv turg seab pidevalt uusi väljakutseid, siis tuleb vastavalt muuta ettevõtjatele pakutavaid teenuseid. Kui täiendava kapitali kaasamise vajadus järgneva kolme aasta perspektiivis jäi ettevõtjate hinnangul samale tasemele, siis muutumas on rahaliste vahendite kasutamise otstarve. Seoses ettevõtete digitaliseerimisega on suurenenud näiteks mittemateriaalse põhivara ja infotehnoloogia investeeringute vajadus ning sellest lähtuvad lõime ka tööstuslaenu tingimused,“ ütles Liiver.

Tööstuslaenu näol on tegemist allutatud laenuga ja see aitab, kui investeeringu tegemiseks kasutatakse pangalaenu või liisingut, kuid ettevõtjal puudub kapital nõutava omafinantseeringu tegemiseks. Tööstuslaenu summaks on kuni 2 miljonit eurot, kuid mitte rohkem kui 40% finantseeritava projekti maksumusest. Tööstuslaenu eelisteks on väga pikk maksepuhkus, madal intress ja see, et tööstuslaenu puhul ei nõuta ettevõttelt üldjuhul tagatist. Tööstuslaenu sihtgrupiks on töötleva  tööstuse, mäetööstuse, elektrienergia tootmise, ülekande ja jaotuse ning ringmajanduse ettevõtjad.

Võimalik tööstuslaenu kasutamise näide:

• Tööstusettevõte soovib osta tootmisseadme maksumusega 800 000 eurot.
• Investeeringust 20% saab finantseerida KredExi tööstuslaenuga, 70% liisinguga ja 10% on ettevõtte omafinantseering (saaks finantseerida ka nii, et KredExi osa on näiteks 30%, liisingu osa 70% ja ettevõtte omafinantseering on 0%).
• Kui KredEx finantseerib kuni 20% projekti maksumusest, on KredExi tööstuslaenu intress täpselt sama, mis liisingul.
• Liisingu tähtaeg on näiteks 88 kuud, sh maksepuhkus 4 kuud. KredExi tööstuslaenu tähtaeg on sel juhul 111 kuud, sh maksepuhkus 88 kuud.
• Liisingu tagatiseks on ostetav seade, tööstuslaenu puhul tagatisi ei nõuta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel on riikliku tööstuspoliitika fookuses tootmisprotsesside digitaliseerimine ja automatiseerimine ning Eesti ettevõtete toodangu laiem eksportimine välisriikidesse. Ministeeriumi käivitatud tegevusi viivad ellu SA KredEx ja Ettevõtlus Arendamise Sihtasutus. EAS avab sel suvel ka toote- ja tehnoloogiaarenduse toetusmeetme. Samuti alustab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus lähikuudel tööstusettevõtete digianalüüside toetusmeetmega.