Kütteseadmete uuendamise toetuse KKK


Toetuse taotlemine

Millal avatakse taotlusvoor?

Taotlusvoorud avatakse toetatavate tegevuste kaupa. Taotlusvooru avamisest teavitatakse KredExi kodulehel ette vähemalt 10 tööpäeva. Esimeses taotlusvoorus saab toetust taotleda ahjuga ja kaugküttega seotud tegevusteks. Teises taotlusvoorus saab toetust taotleda õhk-vesi või maasoojuspumba, ahju ja katlaga seotud tegevusteks.

Kuidas saan taotluse esitada?

Taotlust saab esitada e-toetuse keskkonna kaudu. Taotlusvormi abistava ja tutvustava infomaterjaliga saad tutvuda siin. 

Millised tegevused on toetatavad esimeses taotlusvoorus?
  1. Ahju soetamine ja paigaldamine või olemasoleva ahju ümberehitamine määruses toodud standarditele vastavaks.
  2. Ahju soetamisel, paigaldamisel või ahju ehitamisel moodulkorstna soetamine ja paigaldamine koos korstnahülsi paigaldamisega.
  3. Kaugküttevõrguga liitumine, selleks vajalike torustike ja kaevetööde tegemine soojusvõrguni, soojussõlme rajamist ja liitumistasusid. Sealhulgas radiaatorite, torustike, armatuuri soetamine koos paigaldusega ning põrandakütte soetamine koos paigaldamisega.
Soovin taotleda toetust õhk-vesi soojuspumba, maasoojuspumba, pelleti- või halupuidukatla soetamiseks ja paigaldamiseks. Millal saan taotluse esitada? 

Taotlust saab esitada koos lisadokumentidega järgmises taotlusvoorus. Vooru avamisest anname teada KredExi kodulehel. Juhime tähelepanu, et toetust ei ole võimalik taotleda ainult pumba või katla paigaldamiseks, vaid sealhulgas tuleb korda teha (ümber ehitada standarditele vastavaks) olemasolev ahi või ahi lammutada. Juhul kui oled esimeses taotlusvoorus ahju korda teinud, siis on võimalik teises taotlusvoorus taotleda toetust ka pumba paigaldamiseks. Kui elamus on varasemalt juba korda tehtud või paigaldatud standarditele vastav ahi, siis ei ole võimalik toetust taotleda soojuspumba jaoks. Sellisel juhul saad toetust taotleda soojuspumba jaoks väikeelamute rekonstrueerimistoetuse taotlusvoorus.

Mille alusel on kujunenud toetatavate tegevuste ühikuhinnad?

Ühikuhinna analüüsiga ja rakendamise metoodikaga saab tutvuda siin.

Kuidas kujuneb toetuse summa?

Toetuse suurus kujuneb toetatava tegevuse ühikuhinna alusel. Tegelikke kulutusi arvesse ei võeta. Kaugküttega liitumisel kujuneb toetus kindlasummalise maksena, kus aluseks võetakse eelarveprojekt, mis on saadud vastavalt esitatud liitumispakkumisele.

Näiteks, uue ahju paigaldamisel on ühikuhind 6400 eur, millest toetuse summa Jõgeval asuva väikeelamu puhul on 4480 eur (70%) ja Tartus asuva väikeelamu puhul 3200 eur (50%). Kui kaugküttega liitumispakkumise kohaselt on teenuse maksumus näiteks 5000 eur, siis toetuse summa Jõgeval asuva väikeelamu puhul on 3500 eur (70%) ning Tartus asuva väikeelamu puhul on 2500 eur (50%).
Näiteks, kui taotled toetust Tartus asuva elamu ahju paigaldamiseks koos 10 m moodulkorstna paigaldamisega ja õhk-vesi soojuspumba paigaldamiseks koos 4 radiaatori paigaldamisega, siis kujuneb toetuse summa järgnevalt: ahi 3200 eur + 1250 eur  õhk-vesi soojuspump 4800 eur + 1280 eur = maksumus kokku 10 530 eur, kuid taotletav summa 10 000 eur.

Milliseid ettevalmistusi saan teha dokumentide kokku panemiseks?

Taotluse üheks lisadokumendiks on kütteseadme või -süsteemi ehitamiseks väljastatud ehitusprojekt või tehniline kirjeldus ning eelpool nimetatud dokument tuleb edastada koos toetuse taotlusega. Kui soovid teha ettevalmistusi, siis uuri ehitusseadustikust või kohalikust omavalitsusest, kas sinu poolt soovitud tööde jaoks on vaja ehitusprojekti. Kui on vaja, siis saad tellida ehitusprojekti. Kui ehitusprojekti ei ole vaja, siis saad tellida või koostada tehnilise kirjelduse.

Mis asi on tehniline kirjeldus?

Tehniline kirjeldus on dokument, kus on ära toodud kütteseadme andmed, kus kirjeldatakse lahti tööde täpsem tegevus ja võimaluse korral ka joonised. Tehnilise kirjelduse võib koostada väikeelamu omanik ise või siis tööde teostaja või muu pädev isik.

Kas mul peab olema sissekirjutus majja või kas pean elama majas, millel soovin toetust?

Taotlejaks saab olla kinnistusraamatus märgitud elamu omanik ja elukoha andmed ei ole toetuse taotlemisel olulised.

Millal võib alustada toetatavate töödega?

Toetatavate töödega ei või alustada enne toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Samuti ei või alustada enne taotluse rahuldamise otsust ahju lammutustöödega.

Töödega ei tohi alustada enne taotluse rahuldamisotsuse tegemist, aga kas olemasoleva kütteseadme, nt ahju lammutamisega võin alustada enne taotluse esitamist?

Kütteseadme lammutamise eest toetust ei ole võimalik saada, kuid ka lammutustegevusega ei tohi alustada enne taotluse rahuldamisotsuse  tegemist. Samuti ei tohi enne taotluse rahuldamisotsuse saamist tellida uut kütteseadet või tasuda arveid või tellimusi.

Kas projekteerimise kulu on toetatav ja millal võib tasuda küttesüsteemi projekteerimise eest?

Kuna projekteerimine ei ole abikõlblik kulu, on lubatud tasuda projekteerimistööde eest enne taotluse esitamist ja taotluse rahuldamisotsuse saamist.

Kust leian andmeid enda väikelamu kohta?

Elamu andmeid saad kontrollida www.ehr.ee.

Ehitisregistris olevad andmed soojusallika liigi ja elamu esmase kasutuselevõtu aastaarvu osas ei vastavuses tegelikkusega, mida peaksin tegema/kuhu peaksin pöörduma?

Andmete korrastamiseks pöördu kohaliku omavalitsuse poole.

Kas elamul peab olema kasutusluba?

Ehitisregistris peab olema märgitud elamu esmane kasutuselevõtu aastaarv ja see peab olema varasem kui 2010. Juhul, kui elamu kasutuselevõtu aastaarv on 2010 või hilisem, siis ei ole võimalik toetust taotleda. Kasutusloa olemasolu ei oluline.

Kas toetust saavad taotleda elamud, kus on 3 ja enam korterit?

Kolme ja enama korteritega elamute puhul on tegemist korterelamuga ja antud toetust ei ole võimalik taotleda. Korterelamutel on võimalik toetust taotleda korteriühistute taotlusvoorudest.

Mis on tiheasustusala?

Tiheasustusala on ala, kus ehitised paiknevad üksteise lähedal. Tiheasustusalad on peamiselt linnad, alevid või alevikud. Toetuse aluseks olevate piirkonde valiku aluseks on OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse koostatud uuring, kus vaadeldi peenosakeste kontsentratsiooni õhus kütteperioodil ning asustustihedust. Uuringu põhjal valiti välja linnad ja piirkonnad, kus kütteseadme väljavahetamisel on eeldatav mõju õhukvaliteedile ning seeläbi inimese tervisele kõige suurem. Keskkonnauuringute Keskuse uuringu „Kohtkütte piirkondade ja kütteseadmete kaardistamine“ leiab siit.

Kui minu elamu asukoht ei ole määruses ära toodud piirkonnas, kas siis võin toetust taotleda?

Toetust on võimalik taotleda ainult määruses ära toodud linnades või linnaosades.

Kus kohast saan vaadata, kas minu väikeelamu kuulub toetatavasse tiheasustusala piirkonda?

Toetatavad piirkonnad on linna, mitte omavalitsuse piirides. Mõned linnad on osa linnavalituste haldusalast: Haapsalu, Keila, Paide, Pärnu, Rakvere, Sillamäe, Tartu, Viljandi, Võru. Nende puhul on lihtne leida Maa-ameti kaardilt, kas väikeelamu asub linna või omavalitsuse piirides. Selleks:

  • Ava Maa-ameti kaardirakenduse koduleht
  • Soovitatav on lähtuda katastriüksuse aadressist. Näiteks, kui vald on Tartu linn aga asutusüksus on Tüki küla, siis ei asu väikeelamu Tartu linna, kui toetatava piirkonna haldusalas ega kuulu toetatavasse piirkonda:
     
    tyki.png
  • Väikeelamu aadressil peab „vald“ ja ka „asustusüksus“ olema märgitud “linn”. Näiteks, Toetuse 1, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond asub toetatavas piirkonnas.
  • Tallinna puhul on oluline linnaosa jaotus. Näiteks, Toetuse 1, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond asub toetatavas piirkonnas.
  • Ülejäänud toetatavate piirkondade aadressid peavad olema kujul nt Toetuse 1, Elva linn, Elva vald, Tartu maakond.
Miks on vajalik esitada elamu omaniku Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõend eelneva kalendriaasta maksustatava tulu kohta?

Toetuse tingimustele vastavad taotlused reastatakse pingeritta taotleja eelmise kalendriaasta maksustatava tulu alusel väiksemast sissetulekust suuremani. Taotlused rahuldatakse antud pingerea alusel kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni. Taotlemisel on eelisjärjekorras elamute omanikud, kelle sissetulekud on madalamad ja kes ei ole kütteseadet välja vahetanud just majanduslikel põhjusel.

Kuidas saada maksuandmete tõend?

Maksuandmete tõendi faili saad võtta Maksu- ja Tolliameti kodulehelt. Selleks tuleb teha järgmist.

  1. Sisene e-maksuametisse siin ja vali vasakust tulbast „Registrid ja päringud“.
  2. Vali vasakust tulbast „Tõendite koostamine“.
  3. Vali paremalt „Uus tõend“ ja rippmenüüst „Maksuandmete tõend“.
  4. Vali perioodi alguseks jaanuar 2023 ja lõpuks detsember 2023.
  5. Kõikide allolevate tululiikide ees on vaikimisi kuvatud linnukesed. Ära neid muuda.
  6. Vajuta nuppu „Koostan tõendi“.
  7. Salvesta tõend oma arvutisse või nutiseadmesse. Selleks vajuta nuppu „Laadin alla“ ja vali digidoc-formaat.

Tõendi juures on võimalus saata tõend enda e-posti aadressile.

NB! Jälgi, et tõendil oleksid kirjas kõik nõutavad tululiigid, st tulu füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel, tööandja(te) deklareeritud väljamaksed, töövõimetus-,
töötuskindlustus- ja koondamishüvitised, pensionid, tööandjate sissemaksed kolmandasse pensionisambasse, kogumispensioni väljamaksed ja maksud, ettevõtlustegevuse tulemusel saadud dividendid ja omakapitalist tehtud väljamaksed ning võlad.

Kui elamul on mitu omanikku, kelle maksuandmete tõend on vaja esitada?

Juhul kui väikeelamul on mitu omanikku (kaas- või ühisomand), siis tuleb esitada kõigi omanike maksuandemete tõend. Iga omanik saab tõendi ise võtta, logides Maksu- ja Tolliameti kodulehele.

Milline peab olema volitus, kui minu väikeelamu on kaasomandis?

KredExi kodulehel on olemas volikirja näidis, mille saad täita ja allkirjastada ning lisada. Samuti võib ise koostada vabas vormis volituse, mis on digitaalselt allkirjastatud.

Milliste ahjude soetamiseks on võimalik toetust taotleda?

Uue küttesüsteemi ehitamisel tuleb arvestada, et küttesüsteem korstnasüsteemiga vastaks standarditele EVS-EN-15544 ja EVS 812-3. Antud standarditele viited peab välja tulema ehitusprojektis, tehnilises kirjelduses, ahjupassis, töövõtulepingus või tööde aktis. Ahju rekonstrueerimisel tuleb samuti järgida standardit. Täpsemat infot, kas ahi vastab viidatud standardile, saab küsida pottsepa käest.

Kas toetust on võimalik taotleda ka vana ahju rekonstrueerimiseks?

Vana ahju rekonstrueerimiseks on võimalik toetust taotleda, kui seda on võimalik rekonstrueerida määruses toodud standarditele vastavaks (standard EVS-EN-15544, EVS 812-3 või mõni muu samaväärse standardi). Olemasoleva ahju rekonstrueerimine standarditele vastavaks eeldab suures mahus ahju maha lõhkumist ja uuesti üles ehitamist, taaskasutades välispinnal kasutuskõlblikke detaile vanast ahjust. Täpsemat infot, kas seda on võimalik teha, saab küsida pottsepa käest.

Kas eraisik võib töid teha ja paigaldada uue kütteseadme või ehitada uue ahju?

Toetuse taotlemisel ei tohi töid tellida eraisikult. Töid tohib tellida ettevõttelt, kellel on õigus vastavas vallas tegutseda. Lisaks peavad olema korstnasüsteemid ehitanud, ahjud ladunud, moodulahjud ja -kaminad paigaldanud kutsetunnistust omav pottsepp.

Kust kohast saan kontrollida pottsepa kutsetunnistuse olemasolu või kust leian infot pottseppade kohta?

Kutsetunnistuse olemasolu saad kontrollida SA Kutsekoda kodulehelt. Eesti Pottseppade Liidu ja MTÜ Eesti Korstnapühkijate Koda kodulehel on ära toodud pottseppade andmed. Pane tähele, et pottsepal peab olema pottsepp tase 4 või pottseppmeister tase 5.

Kas taotlemisel on vajalik esitada hinnapakkumusi ja kas võin enne taotlust teha ettemaksu?

Hinnapakkumisi ei ole vajalik esitada, toetuse summa on fikseeritud ühikuhinna maksumuse alusel. Kaugküttega liitumise korral peab olema taotlusele lisatud kaugkütteettevõtja liitumispakkumine. Enne taotluse rahuldamise otsust ei tohi teha ettemakseid ega alustada töödega.

Kuidas ma tõestan, et olemasolev ahi on lammutatud? Lammutustööd teostan ise.

Olemasolevast ahjust tuleb toetuse taotlemisel esitada foto. Lammutatud ahjust esita foto väljamakse taotluse esitamisel. Kui lammutustöid teeb ettevõte ja selle kohta on olemas tööde akt, foto või muu dokument, siis saad selle koos väljamakse taotlusega esitada.

Kas tööde jaoks on vajalik sõlmida töövõtuleping?

Toetuse väljamakse üheks dokumendiks on sõlmitud töövõtuleping. Kui oled saanud toetuse rahuldamise otsuse, siis saad valitud ettevõttega sõlmida tööde teostamiseks lepingu. Tööde tegemiseks sõlmitud lepingu võid sõlmida ka näiteks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ehk e-kirja teel, aga seda eeldusel, et kirjavahetusest tuleb välja lepingu pooled, tööde mahud ja maksumused. Lisaks peab tööde valmimisel tööde teostaja poolt olema väljastatud tööde üleandmise-vastuvõtmisakt.

Kui elamus on ahi, aga soovin liituda kaugküttega, kas siis pean ahju lammutama või uuendama?

Kaugküttega liitumise korral ei pea ahju lammutama või uuendama (ümber ehitama standarditele vastavaks).

Millised tööd lähevad põrandakütte paigaldamise alla?

Toetatakse põrandakütte kollektorite ehk torustike ja sellega seotud toruarmatuuri paigaldamist. Põrandakonstruktsioonidega seotud ehitustööde (betoonvalu, põranda soojustamine jne) eest ei ole võimalik toetust taotleda. Samuti ei toetata siseviimistlust. Põrandakütte paigaldamise korral peab elu- ja magamistuba kontuuridele paigaldama termostaadid, et elu- ja magamistoad oleksid ruumipõhiselt reguleeritavad.

Kuidas siis saab toetust taotleda, kui ridaelamus, kahe korteriga elamus või kaksikelamus on ühine küttesüsteem?

Sellisel juhul peavad kaasomanikud ühiselt taotluse esitama ja üks kaasomanikest esitab teiste kaasomanike volituste alusel taotluse.


Toetatavad tööd

Kui mul on õli- või gaasikatel, kas ma siis saan toetust taotleda?

Õli- ja gaasikatel ei ole tahkel kütusel põhine kütteseade ja õli- või gaasikatla vahetamiseks või asendamiseks ei ole võimalik toetust taotleda.

Kas õhk-õhk soojuspumpa ka toetatakse?

Õhk-õhk soojuspumba paigaldamiseks ei ole võimalik toetust taotleda.

Kas toetust on võimalik taotleda ka vana pliidi ja soojamüüri lammutamiseks ning uue pliidi ja soojumüüri ehitamiseks?

Uue pliidi ja soojamüüri ehitamiseks ei ole võimalik toetust taotleda. Üldjuhul ei kasutata pliiti elamute esmase kütteseadmena ning seetõttu ei ole uue pliidi ja soojamüüri ehitamine toetatav.

Kui minu väikeelamus on mitu vana ahju, kas võin toetust taotleda mitme uue ahju ehitamiseks?

Toetust saab taotleda mitme ahju ehitamiseks või korda tegemiseks, kuid peab arvestama, et maksimaalne toetuse summa ühe väikeelamu kohta on 10 000 eur.

Kas suvila küttesüsteemi uuendamiseks saab toetust taotleda?

Ei saa. Elamu peamiseks kasutusotstarbeks ehitisregistris peab olema märgitud üksikelamu, ridaelamu, kaksikelamu või kahe korteriga elamu, ridaelamu sektsioon, kahe korteriga elamu sektsioon või kaksikelamu sektsioon, kui nendel on autonoomne küttesüsteem.

Kas ainult korstna korda tegemiseks saab toetust taotleda?

Pelleti- või halupuidukatla, kaminahju või moodulahju paigaldamisel ja ahju ehitamisel toetatakse vajaduse korral uue korstnasüsteemi ehitust või olemasoleva renoveerimist koos korstnahülsi paigaldusega. Ainult korstna ehitamiseks või renoveerimiseks toetust ei ole võimalik taotleda.

Kas ma saan toetust taotleda nii olemasoleva ahju korda tegemiseks ja maasoojuspumba paigaldamiseks koos põrandaküttega?

Jah, on võimalik toetust taotleda, kuid maksimaalne toetussuma väikeelamu kohta on 10 000 eurot. Ahi on võimalik korda teha taotledes toetust I toetuse voorus ning maasoojuspumba paigaldamiseks koos põrandaküttega on võimalik toetust saada II toetuse voorust. Seeläbi on võimalik arvestada, et ahi on korda tehtud juba I vooru ajal ning II voorus täiendavalt ahju uuendama ei pea. Arvestada tuleb, et maksimaalne toetuse summa kokku saab olla 10 000 eurot.

Kas võimalik on toetuse abiga paigaldada ka ainult radiaatorid või vesipõrandküte?

Vesipõrandkütet või radiaatoreid on võimalik toetuse abil paigaldada vaid koos uue õhk-vesi soojuspumba või maasoojuspumba, pellet- või halupuidukatla paigaldamisel või kaugküttega liitumise korral.

Kui mul on kamin, millel puudub soojustsalvestuse võimalus, siis kas mul on võimalik taotleda toetust soojustsalvestava ahju või kaminahju paigaldamiseks?

Toetatakse kütteseadmeid, kus soojussalvestuse võimalus on olemas. Asendatav küttekeha peab olema samuti soojustsalvestav ja kasutusel elamu kütmiseks esmase küttekehana. Seega, kamina, millel puudub soojustsalvestuse võimalus, uuendamiseks või asendamiseks ei ole võimalik toetust taotleda.

 Miks ei ole n.ö lahtiste kaminate ehitamine toetatav?

Lahtise tulega kamina ehitamine pole meetme raames toetatav. Lahtise kamina kütmine ei ole väga efektiivne, sest suur osa soojusest läheb korstna kaudu õue. Lahtine kamin võib isegi jahutada tuba, kui tuli on väike või kustunud. Lahtised kaminad ei ole elamutes primaarsed kütteallikad, vaid sisekujunduselemendid hubasuse loomiseks. Meetme raames toetatatakse soojussalvestava kaminahju ehitamist.

Kas toetuse taotlemiseks pean olemasoleva ahju/soojussalvestava kamina lammutama?

Juhul, kui soovid paigaldada uut kütteseadet (õhk-vesi soojuspump, maasoojuspump, katel), siis tuleb olemasolev ahi ümber ehitada määruses toodud standarditele vastavaks või lõplikult eemaldada ehk lammutada. Soovitame valida lammutamise asemel ahju rekonstrueerimist ehk standarditele vastavaks ehitamist.

Olemasolevat ahju ei pea lammutama, kui:

  • seda on võimalik rekonstrueerida määruses toodud standarditele vastavaks (standard EVS-EN-15544 või mõni muu samaväärne rahvusvaheline või Euroopa standardiorganisatsiooni standardi nõuetele ning tuleohutuse standardile EVS 812-3:2018 või mõni muu samaväärse rahvusvahelise või Euroopa standardiorganisatsiooni standard) ning taotletakse lisaks toetust ka olemasoleva ahju rekonstrueerimiseks. Uuendatud ahju standarditele vastavuse info peab kajastuma väljamaksel esitatud dokumentidest.
  • kui tegemist on Muinsuskaitseameti hinnangul kultuuriväärtusliku ahjuga või soojussalvestava kaminaga ning küttekeha muudetakse kasutuskõlbmatuks suitsulõõri/korstnaava kinni müürides või korstnasüsteemi eemaldades.
  • kaugküttega liitumise korral ei pea samuti ahju lammutama või uuendama.
Kuidas ma tean, et minu vana ahi on kultuuriväärtusega? Kas ma pean ahju kultuuriväärtuse enne taotluse esitamist ise välja selgitama? 

Suure tõenäosusega on väärtuslik ahi või kamin olemas kultuuriväärtusega hoones - mälestisel, muinsuskaitse- või miljööalal asuvas hoones. Kultuuriväärtusega küttekehad on üldjuhul majades, mis on ehitatud enne 1940. aastat. Kui kahtled, kas vana kütteseade on kultuuriväärtusega, siis pöördu palun oma piirkonna muinsuskaitseameti maakonna nõuniku, Tallinna, Tartu või Narva muinsuskaitse spetsialisti või kohaliku omavalitsuse miljööala spetsialisti poole. Muinsuskaitseameti kontaktid leiad siit. 

Mälestises või muinsuskaitseala hoones tuleb vana kütteseadme hoolduse ja eemaldamise küsimuses kindlasti eelnevalt nõu pidada ja tegevus kooskõlastada oma maakonna või linna muinsuskaitse nõunikuga. 

Kui mul on kultuuriväärtuslik vana ahi/soojussalvestav kamin, kas pean selle välja lõhkuma, et sellest meetmest soojuspumba jaoks toetust saada?

Kui elamises on mitu erinevat küttekeha, s.h. mõni, millel pole kultuuriväärtust, siis võib lammutamiseks valida ühe neist ja säilitada väärtuslikuma(d)/ilusama(d).

Kui elamises on üks kultuuriväärtusega küttekeha ja rohkem küttekehi ei ole, on  võimalik toetuse abil olemasolev väärtuslik küttekeha rekonstrueerida määruses toodud standarditele vastavaks. Sellisel juhul on võimalik taotleda toetust kahele tegevusele – olemasoleva ahju rekonstrueerimiseks ning näiteks õhk-vesi soojuspumba paigaldamiseks. Õhk-vesi soojuspumba paigaldamiseks on võimalik toetust taotleda II taotlusvoorus. Vana ahju uuendamisel tuleb ahi viia vastavusse tuleohutuse nõuetega ja võite taaskasutada vana ahju välist väärtuslikku viimistluskihti ahju sisu uuendades ja/või kasutuskõlblikke heas korras metallosi. Kui olemasoleva väärtusliku ahju välisviimistlus või detailid on halvas seisukorras ning neid ei õnnestu uuesti kasutusele võtta, siis võib säilitada ja/või taaskasutada ahju heas korras olevaid uksi, siibreid, tahmatopse, tahmaluuke, potte ning ahju terviklikku väliskesta, mis võib olla nii keraamilistest ahjupottidest kui ka metallist. Juhul, kui ei soovita väärtuslikku ahju kasutada igapäevaseks kütmiseks, on lubatud vana ahi või soojussalvestav kamin säilitada dekoratiivelemendina. Sellisel juhul on vajalik koos taotlusega esitada Muinsuskaitseameti kinnitus kütteseadme säilitamise kohta. Kujunduselemendina säilitatava ahju suitsulõõri/korstnaava tuleb kinni müürida või korstnasüsteem eemaldada ja kütteseade kasutusest välja arvata.

Mälestises või muinsuskaitseala hoones tuleb vana ahju hoolduse ja eemaldamise küsimuses kindlasti eelnevalt nõu pidada ja tegevus kooskõlastada oma maakonna või linna muinsuskaitse nõunikuga.

Mida teha, kui soovin paigaldada uue kütteseadme (nt soojuspumba) ja säilitada kultuuriväärtusega ahju või soojussalvestava kamina alternatiivse küttekehana?

Kui soovid küsida toetust soojuspumba paigaldamiseks ja hoida olemasolevat kultuuriväärtusega ahju või soojussalvestavat kaminat jätkuvalt kasutuses, siis pead toetust taotlema nii soojuspumba paigaldamiseks kui ka olemasoleva ahju/kamina rekonstrueerimiseks. Kuna taotlusvoorud avatakse tegevuste kaupa, siis saad esimeses taotlusvoorus taotleda toetust olemasoleva ahju või soojussalvestava kamina rekonstrueerimiseks ja teises taotlusvoorus saad taotleda toetust soojuspumba paigaldamiseks.