Väikeelamute kütteseadmete uuendamise toetus

Toetuse põhieesmärk on parandada tiheasustuspiirkondade õhukvaliteeti. Lisaks panustab kütteseadmete uuendamine energiasäästu ja tuleohutusse.

Toetuse mõistes on väikeelamuna käsitletavad hooned, mille peamiseks kasutusotstarbeks ehitisregistris on määratud üksikelamu, ridaelamu, kaksikelamu või kahe korteriga elamu. Samuti on toetuse mõistes väikeelamuna käsitletavad ridaelamu sektsioon, kahe korteriga elamu sektsioon või kaksikelamu sektsioon, kui nendel on autonoomne küttesüsteem.

Toetuste haldurid vastavad kõnedele tööpäeviti kell 13.00-16.00. Muul ajal palume pöörduda telefonile 627 9700.

4. juunil toimus väikeelamute kütteseadmete uuendamise toetuse veebiseminar. Lisaks EISi esindajale jagasid infot ja praktilisi näpunäiteid Kliimaministeeriumi, Päästeameti, Pottseppade Liidu ja Soojuspumba Liidu esindajad. Vaata salvestust siit.

Avame taotlusvoorud toetatavate tegevuste kaupa.

Teises taotlusvoorus on võimalik taotleda toetust ahju ümberehitamiseks või uue ahju paigaldamiseks, ahju uuendamise või ehitamise korral moodulkorstna paigaldamiseks või korstna renoveerimiseks. Õhk-vesi soojuspumba, maasoojuspumba, halupuidu- või pelletikatla paigaldamiseks, kui uuendatakse või eemaldatakse olemasolev kütteseade või kütteseadme uuendamine on teostatud esimeses taotlusvoorus. Samuti on võimalik toetust taotleda kütteseadme uuendamise või kaugküttega liitumise korral radiaatorite või põrandakütte paigaldamiseks ning elamu kaugküttega liitmiseks.

Esimeses taotlusvoorus oli võimalik toetust taotleda ahju ümberehitamiseks, soetamiseks ja paigaldamiseks, ahju uuendamise või ehitamise korral moodulkorstna soetamiseks ja paigaldamiseks, korstna renoveerimiseks ning kaugküttevõrguga liitumiseks.

Toetuse piirmäär on 10 000 eurot ning see kehtib kahe vooru peale kokku.

Teise taotlusvooru avasime 07.08.2024 kell 09.00 ja taotlusvooru lõppkuupäev on pikendatud, viimane esitamise tähtaeg oli 11.09.2024 kell 17.00. Käesoleva taotlusvooru eelarve on 15,9 mln eurot. Hindame eranditult kõik sel perioodil esitatud taotlused. Kohe esimesel päeval esitatud taotlus hindamisel mitte mingit eelist ei anna - taotlustest moodustub pingerida ainult maksustatava tulu alusel. NB! Enne taotluse rahuldamise otsust ei tohi töödega alustada ega tasuda ettemaksu.

Põhiinfo taotlejale

• Taotluse koostamine ja esitamine toimub Riigi Tugiteenuste Keskuse hallatavas keskkonnas E-toetus.
• E-toetuse keskkonda sisse logides vali taotlusvooru rippmenüüst „Väikeelamute kütteseadmete uuendamise toetus II voor“
• Taotlemist abistava infomaterjaliga saad tutvuda siin. Taotlusvormi täitmist abistava videomaterjaliga saad tutvuda siin.
• E-toetuse keskkonda tutvustava videoga saad tutvuda siin.
• Maksetaotluse täitmist abistava infomaterjaliga saad tutvuda siin.
• Soovitame kindlasti lugeda vastuseid korduma kippuvatele küsimustele.
• Kui nende hulgas vastust ei leidunud, saad küsimuse esitada [email protected].

Taotluste menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest. Väljamaksetaotluse menetlemise tähtaeg on kuni 80 tööpäeva alates väljamaksetaotluse esitamisest. 

NB! Toetuse taotlemiseks vajalikku maksuandmete tõendit on võimalik võtta juba enne vooru avanemist. Kuidas seda teha, loe KKK lehelt.

Põhitingimused

• Toetuse aluseks olevate tegevuste elluviimiseks on aega 12 kuud, alates taotluse rahuldamise otsusest. Enne otsust ei tohi töödega – sh olemasoleva ahju lammutamisega – alustada.
• Toetuse saamiseks peab väikeelamu olema ehitatud õiguslikul alusel, kasutusele võetud enne 2010. aasta 1. jaanuari ning ehitisregistrisse peab olema märgitud elamu esmase kasutuselevõtmise aastaarv.
• Elamu või selle osa soojusvarustuse liigina peab ehitisregistrisse olema märgitud lokaal- või kohtküte ja energiaallika liigina tahkekütus.
• Toetuse saamiseks peab ridaelamu, kahe korteriga elamu või kaksikelamu sektsioonil olema autonoomne küttesüsteem. Kui ridaelamus, kahe korteriga elamus või kaksikelamus on ühine küttesüsteem, siis peavad toetust taotlema kaasomanikud ühiselt.
• Väikeelamu peab asuma järgmistes linnades või Tallinna linnaosas:
  Tallinnas: Pirita, Nõmme, Kesklinn, Kristiine, Põhja-Tallinn, Haabersti.
  Tartu, Viljandi, Rakvere, Kuressaare, Keila, Võru, Türi, Saue, Paide, Tapa, Kärdla, Elva, Haapsalu, Karksi-Nuia, Kilingi-Nõmme, Pärnu, Jõhvi, Kiviõli, Sillamäe, Jõgeva, Põltsamaa, Valga, Otepää, Tõrva.
  Lähtutakse linnade, mitte omavalitsuse piiridest.
• Kõik kulud peavad olema põhjendatud, projektiga vahetult seotud ning nõuetekohaselt dokumenteeritud. Käibemaks on toetatav kulu.
• Kulusid tõendatakse ja hüvitatakse ainult toetuse määras toodud fikseeritud hindade alusel, kas ühikuhinnana või kindlasummalise maksena.
• Kõik toetuse saamise aluseks olevad tegevused peavad olema kehtivate õigusaktidega kooskõlas. Juhul kui tööde tegemiseks on vajalik ehitusteatis või ehitusluba, siis tuleb see hankida enne töödega alustamist. Muinsuskaitsega seotud piirangute osas palume pöörduda Muinsuskaitseameti poole. Projekteerija ja ehitaja peab olema ettevõtja, kes vastab ehitusseadustiku §-des 21–25 sätestatud nõuetele.
• Kui toetust taotletakse õhk-vesi soojuspumba, maasoojuspumba, pelleti- või halupuidukatla paigaldamiseks (teises taotlusvoorus), tuleb olemasolev tahkel kütusel põhinev kütteseade (ahi) uuendada või lõplikult eemaldada , v.a juhul, kui muu õigusakt seda keelab. Kui elamus on enam kui üks tahkel kütusel põhinev lokaalne kütteseade, kohaldub antud nõue vaid ühele kütteseadmele. Ahju lammutamise asemel soovitame kaaluda võimalust ahi rekonstrueerida määruses toodud standarditele vastavaks.

Toetatavad tööd

Teises ehk käesolevas taotlusvoorus on toetatavad tööd järgmised:

1. Õhk-vesi soojuspumba soetamine koos paigaldamisega. Soojuspumba tootemärgise kütmise sesoonne energiatõhususe klass peab olema vähemalt A++. Kütteseadme soetamisel ja paigaldamisel peab müüja ja paigaldaja tagama vähemalt kahe aasta pikkuse tootjagarantii kõigile komponentidele ja paigaldamistöödele. Õhk-vesi soojuspumba paigaldamisel tuleb olemasolev ahi, kas ümberehitada määruses toodud standarditele vastavaks või olemasoleva ahju asemel paigaldada/ehitada uus ahi või olemasolev ahi lammutada.
2. Maasoojuspumba soetamine koos paigaldamisega. Soojuspumba tootemärgise kütmise sesoonne energiatõhususe klass peab olema vähemalt A++. Kütteseadme soetamisel ja paigaldamisel peab müüja ja paigaldaja tagama vähemalt kahe aasta pikkuse tootjagarantii kõigile komponentidele ja paigaldamistöödele. Maasoojuspumba paigaldamisel tuleb olemasolev ahi, kas ümberehitada määruses toodud standarditele vastavaks või olemasoleva ahju asemel paigaldada/ehitada uus ahi või olemasolev ahi lammutada.
3. Pelleti- või halupuidukatla soetamine koos paigaldamisega. Tahkel kütusel põhineva uue katla või kütteseadme energiatõhususklass peab olema vähemalt A+. Tahkekütuse-kohtkütteseadmed peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/125/EÜ. Kütteseadme soetamisel ja paigaldamisel peab müüja ja paigaldaja tagama vähemalt kahe aasta pikkuse tootjagarantii kõigile komponentidele ja paigaldamistöödele. Katla paigaldamisel tuleb olemasolev kütteseade ümberehitada määruses toodud standarditele vastavaks või olemasolev kütteseadme asemel paigaldada/ehitada uus ahi või olemasolev kütteseade eemaldada.
4. Kütteseadme uuendamisel ahju soetamine koos paigaldamisega ja ahju ehitamine. Korstnasüsteemid, moodulahjud ja -kaminad ning käsitööahjud peavad vastama standarditele EVS-EN-15544 ja EVS 812-3 vm samaväärsele standardile ning need peab olema ehitanud asjakohast kutsetunnistust omav pottsepp (pottsepp, tase 4 või pottseppmeister, tase 5). Kütteseadme soetamisel ja paigaldamisel peab müüja ja paigaldaja tagama vähemalt kahe aasta pikkuse tootjagarantii kõigile komponentidele ja paigaldamistöödele.
5. Radiaatorite, sh torustiku ja armatuuri soetamine koos paigaldamisega uue kütteseadme paigaldamisel või kaugküttega liitumisel. Paigaldatava või renoveeritava tsentraalse küttesüsteemi puhul peab süsteem olema ruumitemperatuuri alusel reguleeritav, radiaatoritele ning elu- ja magamistubade põrandakütte kontuuridele tuleb paigaldada termostaadid.
6. Põrandakütte soetamine ja paigaldamine uue kütteseadme paigaldamisel või kaugküttega liitumisel. Paigaldatava või renoveeritava tsentraalse küttesüsteemi puhul peab süsteem olema ruumitemperatuuri alusel reguleeritav, radiaatoritele ning elu- ja magamistubade põrandakütte kontuuridele tuleb paigaldada termostaadid.
7. Moodulkorstna soetamine ja paigaldus või uue korstnasüsteemi ehitus või olemasoleva korstnasüsteemi renoveerimine koos korstnahülsi paigaldusega tahkekütuse katla, moodulahju, kaminahju ja käsitööna valminud ahju ehitamisel. Tahkel kütusel põhinev küttesüsteem koos korstnasüsteemiga peab vastama standarditele EVS-EN-15544 ja EVS 812-3 või mõne muu samaväärse standardi nõuetele.
8. Kaugküttevõrguga liitumiseks vajaliku torustiku rajamine ja kaevetööde tegemine soojusvõrguni, soojussõlme rajamine ja liitumistasude maksmine. Kaugküttevõrguga liitumisega seotud kuluna on abikõlblikud kaevetööd, torustiku rajamine, kaugkütte trassiga ühendamine ning liitumistasud vastavalt toetuse määrale. Samuti on toetatav radiaatorite ning põrandakütte paigaldamine.

 

Esimeses taotlusvoorus oli võimalik toetust taotleda ainult järgmisteks tegevusteks:

1. Ahju (moodulahi, soojussalvestav kaminahi, käsitööna valminud ahi) soetamine ja paigaldamine või olemasoleva ahju ümberehitamine määruses toodud standarditele vastavaks. Soovitame ahju lammutamise asemel kaaluda, kas on võimalik ahi ümber ehitada standarditele vastavaks. Juhul, kui mõnest õigusaktist (nt muinsuskaitselased piirangud) tuleb välja, et olemasolevat ahju ei tohi lammutada, siis võib selle alles jätta ning selle kohta tuleb esitada vastav dokument. Muinsuskaitsega seotud piirangute osas pöördu Muinsuskaitseameti poole. Korduma kippuvate küsimuste lehelt leiad täpsemaid soovitusi seoses muinsuskaitse all olevate ahjudega. 
2. Ahju soetamisel, paigaldamisel või ahju ehitamisel moodulkorstna soetamine ja paigaldamine koos korstnahülsi paigaldamisega.
3. Kaugküttevõrguga liitumine, selleks vajalike torustike rajamine ja kaevetööde tegemine soojusvõrguni, soojussõlme rajamine ja liitumistasude maksmine, sh radiaatorite, torustike, armatuuri soetamine koos paigaldusega ning põrandakütte soetamine koos paigaldusega.

Toetuse määr ja maksimaalne toetussumma

Maksimaalne toetuse määr väikeelamu kohta on 10 000 eurot ning see kehtib kahe vooru peale kokku.

• Toetuse määr 70% on järgmistes linnades:
  Ida-Virumaa: Jõhvi, Kiviõli, Sillamäe
  Jõgevamaa: Jõgeva, Põltsamaa
  Valgamaa: Valga, Otepää, Tõrva

• Toetuse määr 50% on järgmistes linnades ja Tallinna linnaosades:
  Tallinnas: Pirita, Nõmme, Kesklinn, Kristiine, Põhja-Tallinn, Haabersti
  Tartu, Viljandi, Rakvere, Kuressaare, Keila, Võru, Türi, Saue, Paide, Tapa, Kärdla, Elva, Haapsalu, Karksi-Nuia, Kilingi-Nõmme, Pärnu.

• Ühikuhinna kogumaksumus on:
  1) õhk-vesi soojuspumba soetamisel ja paigaldamisel 9600 eurot elamu kohta;
  2) maasoojuspumba soetamisel ja paigaldamisel 14 100 eurot elamu kohta;
  3) pelleti- või halupuidukatla soetamisel ja paigaldamisel 8900 eurot elamu kohta;
  4) ahju soetamisel, paigaldamisel või ehitamisel 6400 eurot elamu kohta;
  5) radiaatori soetamisel ja paigaldamisel 640 eurot radiaatori kohta;
  6) põrandakütte ehitamisel ja paigaldamisel 30 eurot rajatava põrandakütte ruutmeetri kohta;
  7) moodulkorstna soetamisel ja paigaldamisel on toetussumma 250 eurot meetri kohta ja korstna renoveerimise korral koos korstnahülsi soetamise ja paigaldamisega 100 eurot meetri kohta.

• Toetuse suurus kindlasummalise maksena kaugküttega liitumise korral määratakse elamu kohta kaugküttega liitumise, torustiku ja soojussõlme rajamisega seotud kulude kogumaksumuse eelarve põhjal toetuse eraldamise otsusega, arvestades toetuse määra osakaalu kui maksimummäära.

• Toetuse määr tabelina:
  

Mittetoetatavad kulud

• Elektri- ja nõrkvoolusüsteemi töödega, välja arvatud toetatavate tegevustega otseselt seotud elektri- ja nõrkvoolusüsteemiga seotud kulu.
• Vee- ja kanalisatsioonisüsteemi tööde kulu, sh majasisese soojaveetorustiku paigaldus.
• Kinnistu piirete, parkimiskohtade, välisvalgustuse ja haljastusega (välja arvatud soojuspumba maakollektori ja kaugküttevõrgu paigaldamisega kaasneva pinnase taastamisega) seotud kulu.
• Põrandakütte, radiaatorite ja korstna paigaldamisega seotud siseviimistluse kulu.
• Projektiga otseselt mitteseotud ja põhjendamatud kulud.
• Olemasoleva kütteseadme lammutamisega seotud kulud.

Peamised nõuded taotlejale ja toetuse saajale

• Toetuse taotleja peab olema füüsiline isik, kes on elamu omanik või kelle kasuks on seatud hoonestusõigus või korterihoonestusõigus.
• Ühises omandis (st ühis- või kaasomandis) oleva kinnisasja, korteriomandi, hoonestusõiguse puhul peab taotleja olema üks füüsilisest isikust omanikest, keda on volitanud esindama kõik teised füüsilistest isikutest omanikud. Juhul, kui tegemist on rida- ja kaksikelamu või kahe korteriga elamuga ja tehnosüsteem on taotleja ainukasutuses, siis ei ole vaja esitada teiste ühis- või kaasomanike volitust.
• Kui väikeelamu on füüsilise ja juriidilise isiku kaasomandis, saab füüsilisest isikust omanik taotleda toetust vastavalt talle kuuluvale proportsionaalsele osale kinnisasjast.
• Taotlust ei või esitada taotleja, kes on eelneva viie aasta jooksul rikkunud EISiga sõlmitud lepingu tingimusi või EISi antud haldusaktist tulenevaid kohustusi, misjärel on tehtud vähemalt toetuse osalise tagasinõudmise otsus.
• Toetuse saaja on kohustatud tagama, et toetuse aluseks olevat elamut kasutatakse elamuna vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti lõppmakset.

Huvide konflikti vältimine

Toetuse saaja on kohustatud toetatavate tegevuste elluviimisel vältima huvide konflikti. Huvide konfliktina käsitletakse igasugust olukorda, kus toetuse saajal endal või tema nimel tegutseval isikul, kes on kaasatud toetatavate tegevuste ostumenetluse ettevalmistamisse või korraldamisse või kes muul moel võib mõjutada ostumenetluse tulemust, on finantsalased, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitleda tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena.