Kodutoetuse KKK

Toetuse taotlemine

Kes saab kodutoetust taotleda?

Toetust saavad taotleda vähekindlustatud lasterikkad pered, kelle omandis

ei ole eluruumi,
olev eluruum ei vasta tänapäevastele elamistingimustele.

Peres peab olema vähemalt kolm last.

Milline eluruum ei vasta tänapäevastele elamistingimustele?

Eluruum ei vasta tänapäevastele elamistingimustele juhul, kui

puudub vee- ja kanalisatsioonisüsteem või
puudub pesemisvõimalus
või katus ei pea vett
või küttekolded ei taga optimaalset siseõhutemperatuuri
või elamistingimused vajavad muul põhjusel tänapäevastamist (renoveerimist)
või ei ole perele piisavalt ruumi.

Milleks saab kodutoetust taotleda?

Pered saavad toetust taotleda oma kodu
a) ehitamiseks, sealhulgas

püstitamiseks,
laiendamiseks,
ümberehitamiseks,
renoveerimiseks,
ehitise kütte-, elektri-, gaasi-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks, muutmiseks ja asendamiseks;

b) ostmiseks.

Mida tähendab projekt?

Projekti all mõtleme lasterikka pere tegevust selle nimel, et parendada ja tänapäevastada oma elamistingimusi EISi kodutoetuse abil. Selleks võib pere oma praegust kodu renoveerida või ehitada uue kodu.

Pane tähele, et projekt ei ole sama mis ehitusprojekt.

Ehitusprojekt on dokument, mis on vajalik ehitamiseks ja mida peab vajalikuks kohalik omavalitsus ehitusloa või ehitusteatise juurde. Ehitusprojekti koostab pädev isik.

Kuidas kodutoetust taotleda?

1. Tutvu taotlemise tingimustega ja selgita välja, kas sinu leibkond vastab taotlejale esitatavatele nõuetele.
Tingimustega saad lähemalt tutvuda siin.

2. Kui su leibkond vastab nõuetele, pane valmis taotlemiseks vajalikud dokumendid. Sõltuvalt sinu valikust selle kohta, kas esitad taotluse internetis või paberil, on sul ka dokumente vaja failidena või paberil.
Nõutavate dokumentide kohta saad täpsemalt lugeda siit.

3. Sul on valida, millise kanali kaudu sa esitad EISi le taotluse koos lisadokumentidega:
a) e-teeninduse keskkonnas digitaalselt allkirjastatuna (vormid leiad e-teenuste keskkonnast veebivormidena);
b) e-posti teel (aadressil [email protected]) digitaalselt allkirjastatuna;
c) paberpostiga tähitud kirjaga (Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, Sepise 7, 11415, Tallinn, ümbrikul märksõna „Kodutoetus“).

Esita taotlus koos lisadokumentidega hiljemalt taotlusvooru viimasel kuupäeval.

Taotluse esitamise kohta saad täpsemalt lugeda siit.

Kas vajad taotlemisel abi?

Kui sul tekib küsimusi taotlemise tingimuste, lisadokumentide hankimise või taotluse täitmise kohta, on sulle abiks siinne korduma kippuvate küsimuste rubriik. Soovitame kindlasti lugeda ka ülejäänud küsimusi ja vastuseid.

Abi saad ka

kohaliku omavalitsuse sotsiaalnõunikult ja lastekaitsetöötajalt,
EISi kodutoetuse halduritelt (kontaktandmed leiad siit) ning
Eesti Lasterikaste Perede Liidult.

Kui palju saab toetust taotleda?

Kolme- ja enamalapseline pere, kellele ei ole varem toetust eraldatud, võib taotleda kuni 10 000 eurot.
Kolme- ja neljalapseline pere, kellele on varem üks kord toetust eraldatud, võib teist korda taotleda kuni 5000 eurot.
Viie- ja enamalapseline pere, kellele on varem üks kord toetust eraldatud, võib teist korda taotleda kuni 10 000 eurot.

NB! Teist korda saab kodutoetust taotleda pere, kes kasutas eelmist toetust sihtotstarbeliselt, viis tegevused ellu tähtajaks ja on esitanud EISile toetuse kasutamise lõpparuande (v.a pere, kes on varem saanud toetust eluasemelaenu tagasimakseks, st kellel ei ole aruande esitamise kohustust).

NB! Kui pere on saanud kodutoetust varem üle ühe korra, siis ta rohkem toetust taotleda ei saa.

Toetust saab taotleda tegevuste maksumuse ulatuses, kuid mitte üle toetuse maksimaalse määra.

Näide 1. Esmataotlejal on õigus taotleda toetust 10 000 euro ulatuses, kuid eluruum, mida ta soovib osta, maksab 6000 eurot. Sel juhul saab ta toetust taotleda summas 6000 eurot.

Näide 2. Võetud hinnapakkumiste kogusumma on 7500 eurot. Sel juhul saab pere toetust taotleda summas 7500 eurot.

Kui kavandatud tegevuste maksumus ületab toetuse maksimaalse määra, peab taotleja maksma ülejäänud osa omafinantseeringuna. Toetussumma on kindlaks määratud ja toetust juurde taotleda ei saa.

Näide. Toetus on eraldatud summas 10 000 eurot. Eluruum, mida toetuse saaja soovib osta, maksab 15 000 eurot. Toetuse saaja tasub müüjale seega 5000 eurot omafinantseeringuna.

Kaasomandi korral oleneb taotletava toetuse summa kaasomandiosa suurusest ja sellest, millist ehitise osa soovid renoveerida.

a) Ehitise üldosa renoveerimiseks saad toetust taotleda vastavalt kaasomandi suurusele.

Näide. Elamu katuse vahetamine maksab 12 000 eurot ja taotlejale kuulub elamust 50%. Seega saab ta toetust taotleda summas 6000 eurot. Ülejäänud osa katuse vahetamise kulust tasub elamu kaasomanik.

b) Kui eluruum on jagatud mõttelisteks osadeks ja toetatavad tegevused tehakse kaasomandiosal, mis kuulub taotlejale ja mida kasutab tema leibkond, võib toetust taotleda 100% ulatuses projekti maksumusest.

Taotleja peab EISile sel juhul

tõendama, milline osa kinnisasjast on tema ainuvalduses ja -kasutuses ning
esitama kaasomanike vahel sõlmitud notariaalse kasutuskorra või selle puudumisel kaasomanike kirjaliku kokkuleppe koos eluruumi plaaniga. Sellega kaasneb tingimus, et toetuse saamise korral sõlmib toetuse saaja eluruumi kaasomanikega notariaalse kasutuskorra kokkuleppe ja esitab selle EISile enne toetatavate tegevustega alustamist.

Näide. Nelja korteriga kortermajas, kus ei ole moodustatud korteriomandeid, on taotleja kasutuses korter nr 1. Ta soovib renoveerida seal vannitoa ja töö maksumus on 8500 eurot. Toetust on tal võimalik taotleda summas 8500 eurot. Tal tuleb esitada notariaalne kasutuskord või kaasomanike kirjalik kokkulepe.

Taotlemise tingimused

Kes on taotleja ja tema leibkond?

Taotleja on seaduslik vanem, abielus või vabas kooselus elavad vanemad, lapsendaja(d), eestkostja(d) ja kasuvanem (vanema elukaaslane, kes ei ole ühegi leibkonnas kasvava lapse seaduslik vanem).

Kui leibkonnas on kaks vanemat (või vanem ja tema elukaaslane), siis on nad kohustatud esitama taotluse ühiselt ja neid käsitatakse koos taotlejana. Taotlusele tuleb märkida mõlema vanema andmed ja nad mõlemad allkirjastavad taotluse. Taotlusega koos esitatakse mõlema vanema maksuandmete tõend ja vajaduse korral lisaks välismaal töötamist tõendavad välisriigi tuludeklaratsioonid.

Leibkonnaliikmeteks loetakse alati
a) taotleja;
b) taotleja praegusest või varasemast kooselust sündinud või eestkoste või hoolduslepingu alusel peres kasvavad vähemalt kolm kuni 19-aastast (kaasa arvatud) last.

Leibkonda võivad peale nende kuuluda ka täiendavad leibkonnaliikmed:

taotleja 20- kuni 21-aastane laps, kes on õpilane või üliõpilane;
taotleja üle 19-aastane laps, kes on puuduva töövõimega või tunnistatud püsivalt töövõimetuks;
taotleja vanaduspensionieas, puuduva töövõimega või püsivalt töövõimetuks tunnistatud vanem.

NB! 19-aastane laps peab olema 19-aastane taotluse esitamise ajal.

Näide. Taotlus esitatakse 30. märtsil 2024 ja taotleja laps saab 20-aastaseks 30. juunil 2024. EIS arvestab ta lapseks, sest taotlemise ajal oli ta 19-aastane ja vastab nõuetele.

Täiendavaid leibkonnaliikmeid ei ole kohustuslik taotlusele märkida, sest taotluse hindamisel see info lisapunkte ei anna. Siiski suurendavad nad leibkonnaliikmete arvu ning mõjutavad sellega taotluse koondhinnet sissetuleku ja elamispinna ruutmeetrite arvestuses.

Vaata ka „Taotluse hindamise juhendi“ punkte 2–3 siit.

Kui leibkonnas on keskmise, raske või sügava puudega laps, annab see taotlusele hindamiskriteeriumi nr 4 alusel lisapunkte, mille osakaal on 10% koondhindest (vt „Taotluse hindamise juhendi“ p 4 siit).

Lapse puude tõendamiseks esita EISile puude raskusastme tuvastamise otsuse koopia. Puudega laste arv taotluse koondhinnet ei mõjuta: kui puudega lapsi on peres rohkem kui üks, piisab ühe lapse puude tõendamisest.

Vaata ka „Taotluse hindamise juhendi“ punkti 4 siit.

Täiendavate leibkonnaliikmete kohta esita Sihtasutusele

õppeasutuse tõend õpilase seal õppimise kohta ja/või
tõend töövõimetuse määramise kohta,
2023. aasta maksuandmete tõend (ka siis, kui 2023. a tulu ei saadud) ja
välisriigis töötamise korral ka sealsest maksuametist saadud füüsilise isiku tuludeklaratsioon.

Millised on nõuded elukoha registreeringule?

Nõuded sõltuvad sellest, mille jaoks sa toetust taotled.

Kui taotled toetust selle eluruumi jaoks, kus su leibkond praegu elab, peab teie kõigi elukoht olema registreeritud sellele aadressile.

Kui taotled toetust

uue eluruumi ostmiseks ja su omandis ei ole ühtegi eluruumi või
uue eluruumi ehitamiseks või praeguse eluruumi ümberehitamiseks (sest seal ei ole võimalik elada, seepärast elate praegu näiteks üürikorteris),

siis peavad kõik leibkonnaliikmed olema registreeritud praegusse elukohta. Kui see ei ole võimalik, peate kõik olema registreeritud muule aadressile, et näidata EISile, et olete üks leibkond.

Elukoht peab olema registreeritud aadressi täpsusega (ainult valla või linna nimest ei piisa).

Elukoha registreeringu nõue ei kehti juhul, kui eluruumi ostuks toetust taotlev leibkond elab üüripinnal ja eluruumi omanik ei anna nõusolekut rahvastikuregistrisse kande tegemiseks. Sellisel juhul esitab taotleja EISile eluruumi omaniku kirjaliku kinnituse, et pere elab tema omandis oleval elamispinnal.

Elukoha registreeringul ei ole ajalise kestuse nõuet (näiteks pool aastat enne taotluse esitamist). Oluline on üksnes see, et kõigi leibkonnaliikmete elukoht oleks taotluse esitamise ajaks rahvastikuregistris nõuetele vastavalt registreeritud.

Mis on eluruumiks kvalifitseeruv kinnisvara ja lisakinnisvara?

Eluruumina kvalifitseeruvaks kinnisvaraks loetakse eluruum (st maja, majaosa, talu, korter, ridaelamuboks jms), mis sobib aastaringseks elamiseks ning kus on toimiv kütte-, elektri-, gaasi-, vee- ja kanalisatsioonisüsteem.

Lisakinnisvaraks loetakse taotleja või tema kuni 15-aastase lapse omandis olev eluruum, mis on leibkonna omandis lisaks toetatava tegevusega seotud eluruumile ning mis kvalifitseerub eluruumiks.

Näide. Toetust taotletakse ühe vanema omandis ja pere alaliseks elukohaks oleva eluruumi renoveerimiseks. Teise vanema omandis on lisaks talumaja, kus elavad alaliselt tema vanavanemad. Talumaja on lisakinnisvara.

Lisakinnisvaraks ei loeta

elamiseks mittekõlblikku eluruumi, näiteks pooleliolevat uusehitist ja amortiseerunud ja/või hooajaliseks elamiseks kasutatavat elamut (suvilat). Esita EISile koos taotlusega nende eluruumide fotod ja vabas vormis kirjeldus või kohaliku omavalitsuse tõend eluruumi seisukorra kohta;
kinnisasja, mis on omandatud pärandvara ühisuse teel. Pärandvara ühisus tekib, kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad) ja pärandvara kuulub neile ühiselt.

NB! Kui taotleja või tema leibkonna liikme omandis on lisakinnisvara, ei vasta taotleja nõuetele. Kui ta siiski esitab taotluse ja ilmneb nõuetele mittevastavus, käsitleb EIS seda taotluse puudusena ning annab taotlejale võimaluse viia taotlus nõuetega vastavusse kümne tööpäeva jooksul pärast selle kohta teate väljastamist. (Puuduse kõrvaldamine ei taga siiski automaatselt toetuse eraldamist.)

Loe määrusest lähemalt siit.

Mis on eluruumi pind ja kuidas seda arvestada?

Eluruumi pind on elamiseks kasutatava(te) ruumi(de) suletud netopind ruutmeetrites. Selle arvutamiseks liida oma korteri või eramu kõikide ruumide ja abiruumide (tubade, köökide, vannitubade, tualettide, esikute, garderoobide, hallide, eluruumis asuva sauna, sahvri, vaheruumi, panipaiga, veranda ja sisseehitatud seinakappide) põrandapindade suurus.

Eluruumi pinna suurus ruutmeetrites on vajalik taotluse hindamiseks kriteeriumi nr 3 alusel, mille osakaal on 15% koondhindest. Kui taotlejal puudub isiklikus omandis olev eluruum, arvestatakse taotluses eluruumi pinnaks 0 ruutmeetrit.

Lähemalt saad lugeda „Taotluse hindamise juhendist“ siit.

Märgi taotlusele
1) toetusaluse eluruumi pind ehitisregistri (vaata aadressilt www.ehr.ee, ehitise osad) andmetel ja
2) tegelikult kasutusel oleva eluruumi pind juhul, kui see erineb ehitisregistri andmetest või kui leibkond elab tervikuna väljaehitamata eluruumis.

Kui valmis eluruumi ehitisregistri ja tegelikult kasutusel oleva eluruumi korruste, ruutmeetrite ja tubade arv on erinev, pöördu kohaliku omavalitsuse poole, et uuendada ehitisregistri andmeid.

Näide. Ehitisregistri andmetel on eramu ühekorruseline, eluruumi pind on 70 m2 ja eramus on kolm tuba. Tegelikult on eramu pärast teise korruse väljaehitamist kahekorruseline, eluruumi pind on 110 m2 ja seal on viis tuba.

Eluruumi pinna hulka ei arvestata mitme eluruumiga majas keldrit, garaaži (sh eramus), katlaruumi, pööningut (kui seal ei saa püsivalt elada) ega üldkasutatavaid ruume (nt trepikoda, koridor, saun). Samuti ei arvestata eluruumi pinna hulka lahtisi pindu (lodža, rõdu, terrass), välja arvatud juhul, kui need on kinni ehitatud ja soojustatud.

Mida tähendavad võlgnevused ja täitemenetlused?

Eluruumi omanikust taotlejal ei tohi olla täitemenetlusregistri andmetel kehtivaid täitemenetlusi võlgade sissenõudmiseks ja Krediidiinfo andmetel võlgnevusi kuni 1500 eurot. Tal ei tohi olla jõustunud kohtuotsust füüsilise isiku pankrotimenetluse algatamiseks või pankroti väljakuulutamiseks (v.a juhul, kui ta on vabastatud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest) ning tema omandis ja projekti objektiks oleval eluruumil puuduvad kinnistusraamatus piirangud (sh arestid ja võõrandamise keelumärked).

Võlgnevuseks loetakse Krediidiinfos kajastatud eluruumi omanikust taotleja või omandaja nimel olev lõpetamata maksehäire (maksehäired), mille tegelik jääk on üle 1500 euro.

NB! Krediidiinfo kajastab võlasumma suurusjärku, mitte tegelikku jääki. Kui taotlejale teadaolevalt on võlgnevus(t)e tegelik jääk alla 1500 euro ja selle sissenõudmiseks ei ole algatatud täitemenetlust, peab ta esitama EISile võlanõudja kinnituse võlasumma tegeliku jäägi kohta.

Kui võla sissenõudmiseks on alustatud täitemenetlust ja/või kohtutäitur on seadnud toetusalusele eluruumile võõrandamise keelumärke (aresti), siis tuleb võlgnevus(ed) tasuda, täitemenetlus lõpetada ja kustutada täitemenetlusregistrist, lisaks tuleb kinnistusregistrist eemaldada võõrandamise keelumärge. Võlanõudja ja võlgniku vahel võla tagasimaksmiseks sõlmitud maksegraafikuid ja ümberkujundamise kokkulepet EIS ei aktsepteeri.

Eelnimetatud piiranguid ei kohaldata juhul, kui

tegu on abikaasade lahusvaraga, abikaasade vahel on sõlmitud abieluvaraleping ja eluruum kuulub abikaasale, kes on eelnimetatud piirangutest vaba;
vaba kooselu korral juhul, kui eluruumi omanikust taotleja on eelnimetatud piirangutest vaba;
eluruum on taotleja kuni 15-aastase lapse omandis;
eluruum soovitakse osta taotleja kuni 15-aastase lapse omandisse.

EIS kontrollib taotleja andmeid Krediidiinfost, täitemenetlusregistrist ja ametlikest teadaannetest.

Taotleja saab kontrollida enda andmeid kodanikuportaalist www.eesti.ee ja aadressilt https://www.minucreditinfo.ee/et/tooted/minu-maksehaired.

Eesti.ee lehel näeb taotleja tema vastu algatatud täitemenetlusi (www.eesti.ee vana versioon: „Õigusabi“ Þ „Minu vastu algatatud täitetoimikud“). Minucreditinfo.ee lehel näeb taotleja, millised andmed on tema kohta Krediidiinfos.

Maksustatav tulu

Mis on maksustatav tulu?

Maksustatav tulu on tulu, mis maksustatakse tulumaksuga ja millest on tulumaks maha arvestamata (brutosumma).

Maksustatavat tulu on vaja tõendada kodutoetuse taotluse hindamiseks hindamiskriteeriumi nr 2 alusel, mille osakaal on 20% taotluse koondhindest.

Lähemalt saad lugeda taotluse hindamise juhendist siit.

Maksustatava tulu hulka arvestab EIS taotleja kõikide täisealiste leibkonnaliikmete taotluse esitamisele eelneval kalendriaastal saadud töötasu, vanemahüvitise, töövõimetus-, töötuskindlustus- ja koondamishüvitised, pensionid, tööandjate sissemaksed kolmandasse pensionisambasse, kogumispensioni väljamaksed s.h II pensionisamba väljamaksed, ettevõtluskonto laekumised, ettevõtlustegevuse tulemusel saadud dividendid ja omakapitalist tehtud väljamaksed (andmed kajastuvad maksuandmete tõendil), mis on saadud Eestis ja/või välisriigis.

Maksustatava tulu hulka ei arvesta EIS tulumaksuga mittemaksustatavaid tulusid (nt elatisraha, lastetoetused), ega noorema kui 18-aastase lapse töötasu.

Maksustatavat tulu või selle puudumist peab taotleja tõendama maksuandmete tõendiga ja esitama EISile maksuandmete tõendi(d) kõikide täisealiste leibkonnaliikmete kohta, välisriigis töötamise korral ka välisriigi maksuameti väljastatud tuludeklaratsiooni.

Maksustatava tulu piirmäär on kodutoetuse taotlemisel 450 eurot ühe leibkonnaliikme kohta kuus. Kui tulu on suurem, siis toetust taotleda ei saa, taotluse esitamisel lükkab EIS selle tagasi.

Lähemalt saad lugeda määruse § 15 lg-st 1 siit.

Maksuandmete tõend

Maksuandmete tõendil kajastatakse tuluna järgmiseid tulu liike:
1. Tulud ja maksud füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel (tuludeklaratsioon peab enne tõendi koostamist olema Maksu- ja Tolliametile esitatud)
2. Tööandja(te) deklareeritud väljamaksed ja maksud deklaratsiooni TSD alusel
3. Töövõimetus-, töötuskindlustus- ja koondamishüvitised, pensionid, tööandjate sissemaksed kolmandasse pensionisambasse, kogumispensioni väljamaksed ja maksud deklaratsiooni TSD alusel
4. Ettevõtluskonto laekumised
5. Töötamise registrisse tehtud kanded
6. Dividendid ja omakapitalist tehtud väljamaksed
7. Võlg

Tõend tuleb koostada perioodi jaanuar kuni detsember 2023 kohta ning peab sisaldama kõiki eelnimetatud tulu liike olenemata sellest, kas tulu on saadudvõi mitte.

Pane tähele!

Maksuandmete tõend esita ka juhul, kui sa eelmisel kalendiaastal ei saanud maksustatavat tulu (nii tõendad EISile, et sa ei saanud sel aastal maksustatavat tulu).
Maksuandmete tõendil peab olema Maksu- ja Tolliameti digitaalne või paberil allkiri.
Palun ära esita maksuandmete tõendi asemel oma eraisiku tuludeklaratsiooni.

Kuidas arvutada maksustatavat tulu ühe leibkonnaliikme kohta kuus?

1. Hangi oma kõikide täisealiste leibkonnaliikmete 2023. aasta maksuandmete tõendid ja välisriigis töötamise korral ka välisriigi maksuameti füüsilise isiku tuludeklaratsioonid.

2. Leia maksuandmete tõendi(te)lt (ja välisriigi tuludeklaratsioonidelt) aastatulu ning arvuta keskmine sissetulek. Selleks liida kõikide täisealiste leibkonnaliikmete aastatulu ja jaga saadud summa 12-ga (kuude arv aastas). Lõpuks jaga saadud arv leibkonnas taotluse esitamise ajal elavate ja taotlusele märgitud leibkonnaliikmete arvuga. See ongi maksustatav tulu ühe leibkonnaliikme kohta kuus.

Näide. Peres on kaks vanemat ja kolm last, kellest üks on taotlemise ajal 19-aastane. Noorim laps on sündinud 2024. aastal enne taotluse esitamist. Aasta 2023 maksustatav tulu on maksuandmete tõendil isa puhul 5000 eurot, ema puhul 10 000 eurot ja 19-aastase lapse puhul 500 eurot. Igakuine tulu ühe pereliikme kohta on seega 258,33 eurot. Arvutuskäik: ((5000 + 10 000 + 500) : 12 ) : 5 = 258,33.

3. Maksuandmete tõend esita EISile Maksu-ja Tolliameti digitempliga või paberil allkirjastatuna.

Kuidas saada maksuandmete tõend?

Maksuandmete tõendi faili saavad täisealised pereliikmed Maksu- ja Tolliameti kodulehelt. Selleks tuleb teha järgmist.

Sisene e-maksuametisse siin ja vali vasakust tulbast „Registrid ja päringud“.
Vali vasakust tulbast „Tõendite koostamine“.
Vali paremalt „Uus tõend“ ja rippmenüüst „Maksuandmete tõend“.
Vali perioodi alguseks jaanuar 2023 ja lõpuks detsember 2023.
Kõikide allolevate tululiikide ees on vaikimisi kuvatud linnukesed. Ära neid muuda.
Vajuta nuppu „Koostan tõendi“.
Salvesta tõend oma arvutisse või nutiseadmesse. Selleks vajuta nuppu „Laadin alla“ ja vali digidoc-formaat.

Tõendi juures on tõendi e-posti teel saatmise võimalus. Kasuta seda ainult juhul, kui soovid saata dokumendi oma e-posti aadressile.

NB! EISi e-posti aadressile ära eraldi ainult maksutõendit saada. Esita see koos taotlusega.

Kui sul ei ole võimalik koostada maksuandmete tõendit Maksu- ja Tolliameti kodulehel, siis mine Maksu- ja Tolliameti elukohajärgsesse esindusse. Seal väljastatakse sulle maksutõend paberil koos pitsati ja klienditeenindaja allkirjaga.

NB! Jälgi, et pabertõendil oleksid kirjas kõik nõutavad tululiigid, st tulu füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel, tööandja(te) deklareeritud väljamaksed, töövõimetus-, töötuskindlustus- ja koondamishüvitised, pensionid, tööandjate sissemaksed kolmandasse pensionisambasse, kogumispensioni väljamaksed ja maksud, ettevõtlustegevuse tulemusel saadud dividendid ja omakapitalist tehtud väljamaksed ning võlad.

Sihtotstarve: Ehitamisega seotud tegevused

Mida mõeldakse ehitamise all?

Ehitamine sisaldab kõiki ehitamisega seotud tegevusi:

uue eluruumi püstitamist,
olemasoleva eluruumi laiendamist, ümberehitamist või renoveerimist, poolelioleva eluruumi valmisehitamist või elamiskõlbmatu eluruumi ümberehitamist,
olemasoleva eluruumi kütte-, elektri-, gaasi-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamist, muutmist ja asendamist.

Jälgi palun, et toetusega kavandatavad ehitustööd ja nende maht oleksid teostatavad ning jääksid juhul, kui sul puudub vajalik omafinantseering, toetussumma piiridesse.

NB! Kui plaanitavate tegevuste maksumus on suurem kui taotletava toetuse summa, pead toetuse eraldamise korral tasuma ülejäänud summa omafinantseeringuna.

Millised kulud on abikõlblikud?

1. Ehitusprojekti koostamise ja omanikujärelevalvega seotud kulud, mis on vajalikud toetatava tegevuse elluviimiseks. Ehitusjärelevalve ei ole kohustuslik.

Ehitusprojekti koostamise kulu on abikõlblik kuni 20% ulatuses taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetussummast ja juhul, kui ehitusprojekt on koostatud pärast 1. märtsi 2016. Ülejäänud summa tuleb toetuse saajal ise tasuda.

2. Eluaseme püstitamise kulud. Toetust võib taotleda juhul, kui kinnitad taotlust esitades, et võtad ehitatava eluruumi oma leibkonna alalise elukohana kasutusse kahe aasta jooksul alates toetuse eraldamisest ja tagad ülejäänud plaanitud tegevuse maksumuse omafinantseeringuna.

NB! Abikõlblikud ei ole elamu püstitamise või ümberehitamisega seotud eeltegevused, st maa ostmine ja mõõdistamine, geodeetiliste alusplaanide koostamine, detailplaneeringuga seotud kulud ning tehno- ja/või kommunikatsioonisüsteemidega liitumise kulud.

3. Eluruumi laiendamise (st ehitisele juurde (külge, peale või alla) ehitamise) kulud

4. Eluruumi ümberehitamise (st sellise rekonstrueerimise, mille käigus muutuvad ehitise omadused oluliselt) kulud

5. Eluruumi renoveerimise (st üksikute osade samaväärsete vastu vahetamise) kulud

NB! Elamiskõlbmatu eluruumi ümberehitamiseks või renoveerimiseks saab toetust taotleda ainult juhul, kui võtad selle oma leibkonna alalise elukohana kasutusse kahe aasta jooksul alates toetuse eraldamisest ja tagad ülejäänud plaanitud tegevuste maksumuse omafinantseeringuna.

6. Tehnosüsteemide rajamise, muutmise ja asendamise kulud. Tehnosüsteemid on küttesüsteemid (ahi, pliit, kaminad, keskküttekatel, õhksoojuspump, maasoojuspump), veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid (kaevu, veeühenduse või kanalisatsiooni rajamine (septik, imbväljak jms)) ning elektri- ja gaasisüsteemid.

Millised ehitusmaterjalide, -toodete või -teenuste kulud on abikõlblikud?

Abikõlblikud on (st neid kulusid tohib teha toetuse rahast) ühekordselt kasutatavate tööriistade (pintslid, maalriteibid, liivapaberid, töökindad jms) ost, sanitaartehnika (vann, dušinurk, wc-pott, segisti, soojaveeboiler jms) ost, valgustite ost elektrisüsteemi renoveerimise osana, tööriistarent, ehitusprügi äravedu ning ehitusmaterjalide transport (juhul kui teenust pakub materjalide müüja ja teenuse tasu on märgitud materjalidega samale müügiarvele).

Abikõlblikud ei ole (st neid kulusid ei tohi teha toetuse rahast) korduvkasutatavate tööriistade (akutrell, saag, segumasin, haamer, kruvikeeraja jms) ost, ülemäärased ja toreduslikud kulud (mullivann, tünnisaun jms), kodumasinate ja -tehnika (pliit, õhupuhasti, elektriradiaator, ventilaator, elektriline käterätikuivati jms) ost, mööbli ja mööblidetailide (köögimööbel, kraanikausikapp, vannitoamööbel, peegel, liuguksed, puitplaadid mööbli ehitamiseks, uksehinged, kapinupud, garderoobikaubad jms) ost ning sisustuselementide (kardinapuu, ruloo, vaip, peegel jms) ost.

Kes võib ehitustöid teostada?

Töid võib teostada:

ehitusettevõte,
füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) või
toetuse saaja ise.

Ehitusprojekti võib koostada isik, kes vastab ehitusseadustiku §-des 21–24 sätestatud nõuetele. Ehitusseadustikku saad lugeda siin.

Kas taotlemisel tuleb esitada ehitusluba või ehitusteatis?

Ei, neid ei ole vaja toetuse taotlemisel esitada. Siiski soovitame sul juba taotlust koostades välja selgitada, kas vastavalt ehitusseadustikule on tööde teostamiseks nõutav ehitusteatis või ehitusluba ja ehitusprojekt. Vajadusel konsulteerige kohaliku omavalitsuse ehitusnõunikuga.

Juhul, kui ehitusprojekt on nõutav, võid lisada ehitusprojekti koostamise kulu ehitustööde eelarvesse. Selleks võta kaks võrdlevat hinnapakkumist.

Ehitusloa riigilõiv ei ole abikõlblik. Ehitusteatis on tasuta.

Millised lisadokumendid tuleb taotlemisel esitada?

Nõutavad lisadokumendid on hinnapakkumised, ehitustööde eelarve (vormi leiad siit või veebivormil e-teeninduse keskkonnast) ja fotod. Loe nende kohta altpoolt lähemalt.

1. Hinnapakkumised

Küsi hinnapakkumised lähtudes sellest, milleks sa toetust taotled ja kes teeb tööd.

Kui soovid osta ehitusmaterjale ja -tooteid või -seadmeid ning teed tööd ise, siis esita üks hinnapakkumine ehitusmaterjalide ja -toodete või -seadmete müüjalt. Hinnapakkumise võid küsida mitmelt ettevõttelt, näiteks akende ostuks aknafirmast, ehituspuidu ostuks saekaatrist ja üldehitusmaterjalide ostuks ehitusmaterjalide kauplusest.

NB! Taotleja enda tehtava töö eest ei tohi toetuse rahast töötasu maksta.

Kui soovid tellida ehitustööd koos ehitusmaterjalide ja -toodete või -seadmetega või ilma, siis pead esitama kaks võrdlevat hinnapakkumist töö(de) tegijalt.

Osa toetatavaid tegevusi võid teha ise ja osa tellida.

Näide 1. Aknad tellid koos paigaldusega aknafirmast (võta kaks võrdlevat hinnapakkumist) ja siseviimistluse teed ise (võta üks hinnapakkumine ehitusmaterjalidele).

Näide 2. Elektritööd tellid firmalt (võta kaks võrdlevat hinnapakkumist) ja põrandad soojustad ise (võta üks hinnapakkumine ehitusmaterjalidele).

Taotlemisel esitatavad hinnapakkumised on esialgsed. Teenuste, ehitusmaterjalide ja -toodete või -seadmete üksikasjalik kirjeldus, kogused ja hinnad ning pakkumiste tähtaeg ei ole sulle kui toetuse taotlejale siduvad. See tähendab, et kui EIS eraldab sulle toetuse, võid tellida taotluses nimetatud teenuseid ning osta ehitusmaterjale ja -tooteid või -seadmeid sulle sobivatelt ettevõtetelt üle Eesti. Ainus eeldus on see, et toetatavad tegevused saaksid tehtud.

NB! Hinnapakkumised esita kindlasti koos ehitustööde eelarvega.

Pärast seda, kui sulle on toetus juba eraldatud, on siiski võimalik teha muudatusi taotluses nimetatud ehitustöödes. Selle kohta loe täpsemalt siit.

2. Ehitustööde eelarve ja selle täitmine

Täida ehitustööde eelarve vorm ise (mitte ära lase seda teha ehitusfirmal) varem firmadest küsitud hinnapakkumiste alusel. Hinnapakkumiste sisu ei ole sul vaja eelarve vormi ümber kirjutada. Seega piisab, kui kirjutad eelarve vormi tööde üldnimetuse (näiteks „vannitoa renoveerimine“, „eramu katuse vahetus“).

Kui täidad vormi arvutis, kirjutata arvud komadega, sest Excel arvutab ja märgib summad tabeli lõpus vajalikesse lahtritesse automaatselt.

Teenustööde korral vali kahest võrdlevast hinnapakkumisest üks, sulle sobivam (sul ei ole kohustust valida odavam). Märgi ehitustööde eelarve A-osa
- punkti 1 hinnapakkumise teinud ettevõtte või FIE nimi;
- punkti 2 kavandatavate tööde üldised nimetused, näiteks „vannitoa renoveerimine“, „eramu katuse vahetamine“;
- punkti 3 hinnapakkumis(t)e summa (lisa eelarvele nõutud arv hinnapakkumisi).
Ehitusmaterjalide ostu korral märgi eelarve B-osasse kõikide võetud hinnapakkumiste andmed:
- punkti 1 märgi hinnapakkumise teinud firma nimi,
- punkti 2 märgi töö üldine nimetus, näiteks „eramu katuse vahetamine“;
- punkti 3 märgi hinnapakkumis(t)e summa.

Eelarve C-osas kirjelda,

milles seisneb eluruumi puudus (näiteks „Katuse eterniit on katki, sarikad on vajunud, katus laseb vett läbi, elutoa laes on veekahjustused“) ning
millised töid plaanid toetuse abil teha (nt „Soovime vahetada katuse sarikad ja paigaldada katusele profiilpleki“).

Ehitustööde eelarve summa peab võrduma valitud hinnapakkumis(t)e summaga.

Näide. Valitud hinnapakkumiste summa on 7500 eurot ja ehitustööde eelarve summa on 7500 eurot. Toetust on seega võimalik taotleda kuni 7500 euro ulatuses.

Kui eelarve summa on suurem kui taotletava toetuse maksimaalne määr, pead sina kui taotleja tasuma ülejäänud eelarve maksumuse omafinantseeringuna juhul, kui sulle eraldatakse toetus.

NB! Ehitustööde eelarve kogusumma = toetatava tegevuse maksumus

3. Fotod eluruumist

Fotod esita enda või oma kuni 15-aastase lapse omandis oleva eluruumi kohta juhul, kui taotled toetust
a) selle eluruumi ehitamisega seotud tegevusteks (uue eluruumi püstitamiseks, olemasoleva eluruumi laiendamiseks, ümberehitamiseks või renoveerimiseks, poolelioleva eluruumi valmisehitamiseks või elamiskõlbmatu eluruumi ümberehitamiseks, samuti olemasoleva eluruumi kütte-, elektri-, gaasi-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rajamiseks, muutmiseks või asendamiseks) või
b) leibkonnale uue ja sobivama eluruumi ostuks.

Fotod peavad EISil võimaldama hinnata su praegusi elamistingimusi ja olukorda, eluruumi puuduseid ning toetuse vajalikkust.

Nõuded fotodele

Kaks fotot majast väljast (eest ja tagant) selliselt, et maja piirdekonstruktsioonid (katus, fassaad, vundament, uksed, aknad) oleksid näha.
Üks-kaks fotot igast majas või korteris olevast eluruumist (esik, köök, vannituba, saun, tualett, elutuba, magamistoad jne) selliselt, et ruumide uksed, aknad, põrandad, seinad, laed ja küttelahendus (ahi, pliit, soemüür, soojuspump, kamin vm) oleksid näha.
Kõrvalhoones asuvast saunast esita üks foto väljast ja kaks fotot sees olevast pesu- ja leiliruumist.
Ehitamisega seotud tegevuste korral üks-kaks lähivaates fotot eluruumi puuduste kohta (nt auk katuses, veekahjustus lagedes või seintes, pehkinud aknaraamid, katkine küttekolle, hallitus), mille parendamiseks toetust taotled.

NB! Fotod peavad olema võimalikult ülevaatlikud ja kvaliteetsed. Ära esita fotosid, mis on udused, mustvalged või pildistatud hämaras. Ei sobi ka fotod, millel on näha ainult ruumi üksikud osad (v.a fotode puhul, mille eesmärk on näidata eluruumi puudusi).

Fotode esitamise võimalused

Fotode ja muude dokumentide EISile esitamiseks on sul kolm võimalust. Esita need kas
a) failidena e-teenuste keskkonnas taotluse lisas või
b) failidena e-kirja manuses juhul, kui esitad taotluse e-posti teel, või
c) paberfotodena või digifotode väljatrükina juhul, kui esitad taotluse paberposti teel.

Fotode failide nõuded

Pane iga foto failile nimi, mis selgitab, mis on fotol.

Kui esitad taotluse ja lisadokumendid e-kirjaga, arvesta, et ühe e-kirjaga võtame vastu kuni 10 MB faile. Sul on kaks võimalust:
a) saada fotofailid meile mitme e-kirjaga (iga kirja maht kuni 10 MB) või
b) kopeeri kõik fotod ühte Wordi dokumenti ja lisa need taotlusele ühe failina.

Palun ära kopeeri fotosid mitte kirja sisse, vaid pane kirjaga kaasa fail(id).

Sihtotstarve: Ostmisega seotud tegevused

Millist eluruumi, kellelt ja mille jaoks võib osta?

Osta võid maja, majaosa, ridaelamuboksi, korteri või talu. (Maad ei tohi toetuse abil osta.)

Ostetav eluruum peab

parandama ja tänapäevastama sinu leibkonna elamistingimusi,
olema vähemalt rahuldavas seisukorras,
olema sissekolimisvalmis,
pesemisvõimaluse ning toimiva vee-, kanalisatsiooni- ja küttesüsteemiga.

See tähendab, et elamiskõlbmatut või tänapäevastele elamistingimustele mittevastavat eluruumi toetuse abil osta ei tohi.

Kui toetus makstakse välja, peab ostetav eluruum saama kogu leibkonna alaliseks elukohaks. See tähendab, et üksikutele pereliikmetele (näiteks täisealistele lastele või vanavanematele) toetuse abil eluruumi osta ei tohi.

Eluruumi ei tohi osta

leibkonnaliikmelt või
temaga otse- või külgjoones suguluses olevalt inimeselt, st vanematelt, vanavanematelt, lastelt, lapselastelt, vennalt, õelt, onult, tädilt ning onu- ja tädilastelt.

Osta tohib

ühe eluruumi;
kõrvuti või üksteise peal paiknevad eluruumid või eluruumi, mis on taotleja omandis oleva eluruumiga kõrvuti või selle peal või all eesmärgiga ehitada need kokku üheks eluruumiks.

Kui ostetava eluruumi maksumus ületab taotletava toetuse maksimaalse määra, pead sa toetuse eraldamise korral tasuma puuduva summa omafinantseeringuna. Kodutoetust võid kasutada eluasemelaenu omafinantseeringu osa tasumiseks ja vajaduse korral võid kaasata ka EISi eluasemelaenu käenduse. Käenduse kohta saad täpsemalt lugeda siit.

Taotleja, kellel on võlgnevus(i) üle 1500 euro ja/või kelle vastu on algatatud täitemenetlus võlgnevus(t)e sissenõudmiseks ja/või kelle suhtes on algatatud või välja kuulutatud pankrot (v.a juhul, kui ta on vabastatud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest), peab taotlemisel kinnitama, et ostab toetuse eraldamisel eluruumi leibkonna kuni 15-aastase lapse omandisse. Alaealise nimel tehingu tegemiseks on vaja kohtu luba, mis tuleb esitada notarile enne notariaalse ostu-müügitehingu tegemist. Taotlemiseks ei ole kohtu luba vaja.

Kui ostetava eluruumi maksumus on väiksem kui toetuse maksimaalne määr ja eluruum vajab renoveerimist, võib toetust taotleda samal ajal ka eluruumi renoveerimiseks.

Näide. Taotleja soovib osta renoveerimist vajava eluruumi hinnaga 6000 eurot. Taotluse võib ta esitada eluaseme ostuks 6000 euro eest ja renoveerimiseks 4000 euro eest, mis teeb kokku 10 000 eurot. Ta peab esitama EISile ostetava eluruumi kirjelduse, ehitustööde eelarve ja hinnapakkumised. Täpsema info leiad siit.

EIS ei hinda taotlusi hinnates seda, kas eluruum, mida taotleja soovib osta, vastab toetuse andmise eesmärkidele. Seepärast ei anna toetuse eraldamine toetuse saajale automaatset õigust osta taotlusse märgitud eluruum.

Ostusoov tuleb EISiga kooskõlastada kümme tööpäeva enne notariaalse ostu-müügilepingu sõlmimist. Selleks esita uue (ostetava) eluruumi kirjeldus koos fotodega. Sihtasutus vaatab ostusoovi üle, hindab eluruumi vastavust toetuse andmise eesmärkidele ja annab nõusoleku eluruumi ostmiseks või keeldub sellest.

Sa ei ole kohustatud ostma just seda eluruumi, mille andmed ta esitas taotluses. See tähendab, et võid toetuse eraldamise korral leida oma leibkonnale sellest sobivama eluruumi. Sul on selleks aega kaks aastat alates toetuse eraldamise otsuse jõustumisest.

Kui sa ostad toetuse andmise tingimustele vastava eluruumi taotluse menetlemise ajal, on EISil õigus lähtuda taotluse esitamisel kehtinud olukorrast. EIS hüvitab ostuks tehtud kulutused sulle juhul, kui ostetud eluruum vastab toetuse andmise tingimustele.

Toetuse eraldamine ei anna sulle automaatset õigust sõlmida notariaalset asjaõiguslikku ostu-müügilepingut. Eluruumi ost tuleb enne EISiga kooskõlastada.

Millised lisadokumendid tuleb taotlusega koos esitada?

Eluruumi ostu soovi korral esita järgmised lisadokumendid.

1. Ostetava eluruumi kirjeldus (vormi leiad siit või veebivormil e-teeninduse keskkonnast)

Vali interneti kinnisvaraportaalidest (www.kv.ee, www.city24.ee vm) oma leibkonna vajadustele vastava eluruumi näidis, mille soovid toetusega osta. Täida selle andmete alusel ostetava eluruumi kirjeldus. Toetust võid taotleda ka selle eluruumi ostuks, kus sa elad üüri- või võlaõiguslepingu alusel.Fotod lisa taotlusele juhul, kui sinu või su kuni 15-aastase lapse omandis on isiklik eluruum ja sa taotled toetust uue eluruumi ostuks.

2. Fotod

Fotod lisa taotlusele juhul, kui sinu või su kuni 15-aastase lapse omandis on isiklik eluruum ja sa taotled toetust uue eluruumi ostuks.

Fotodega tõendad, et su praegune eluruum ei ole leibkonna jaoks piisavalt suur või seal puuduvad tänapäevased elamistingimused.

Nõuded fotodele

Kaks fotot majast väljast (eest ja tagant) selliselt, et maja piirdekonstruktsioonid (katus, fassaad, vundament, uksed, aknad) oleksid näha.
Üks-kaks fotot igast majas või korteris olevast eluruumist (esik, köök, vannituba, saun, tualett, elutuba, magamistoad jne) selliselt, et ruumide uksed, aknad, põrandad, seinad, laed ja küttelahendus (ahi, pliit, soemüür, soojuspump, kamin vm) oleksid näha.
Kõrvalhoones asuvast saunast esita üks foto väljast ja kaks fotot sees olevast pesu- ja leiliruumist.

Pane iga foto failile nimi, mis selgitab, mis on fotol.