Rekonstrueerimistoetus 2022-2027

Suletud

Eesmärk

Toetusega rahastatakse nii korterelamute terviklikku rekonstrueerimist kui üksiku tegevusena gaasi-, ahi- või elektriküttel korterelamu küttesüsteemis kütteseadme asendamist taastuvaid energiaallikaid kasutava kütteseadmega või nende korterelamute ühendamist kaugküttevõrguga. Toetatavate tegevuste raames võimaldatakse korterelamu energiatõhustamist ning soodustatakse taastuvenergia kasutuselevõttu.

Perioodiks 2022-2027 on korterelamute rekonstrueerimistoetusteks riigi poolt eraldatud 330 miljonit eurot Euroopa Liidu struktuurifondide raha.

Avame toetuse teise taotlusvooru 28.10.2024 kell 10.00. Taotlusvooru rahaliste vahendite maht on 170 miljonit eurot, mis jaguneb maakondade, tehases eelnevalt valmistatud elementidega rekonstrueerimise, muinsus- ja miljööväärtuslike korterelamute, naabruskonnapõhiselt rekonstrueeritavate korterelamute ja suurte korterelamute eelarvetega voorudeks.  

Ida-Viru maakonna toetusvoor avatakse taotlemiseks 14. jaanuaril 2025. Ida-Virumaal avame 28.10.2024 toetusvooru Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest, loe toetuse kohta siit.

Toetuse määruse muudatus jõustub 27.09.2024. Tutvu määrusega siin

Määruse redaktsioonide võrdlus on leitav siit ning kokkuvõtvalt on olulisemad muudatused kirjeldatud siin.

Rekonstrueerimistoetuse tingimuste selgitamisel saad abi küsida ka enda piirkonna maakondlikust arenduskeskusest. (välja arvatud Harjumaal, kus nõustab EIS; Ida-Virumaal, kus nõustab EIS ja Ida Virumaa Omavalitsuste Liit ning Lääne-Virumaal, kus nõustab Lääne-Viru Omavalitsuste Liit).

Vaata lähemalt, millised on korterelamu rekonstrueerimisprotsessi etapid.

Kui planeerite maja renoveerimist, tuletame meelde, et lisaks traditsioonilisele rekonstrueerimisele on selleks veel üks võimalus. EIS on õla alla pannud uuele valdkonnale nii Eestis kui ka kogu Euroopas, milleks on tehaseline rekonstrueerimine.

Kasutegurid

  • Energiasääst
  • Taastuvenergia kasutuselevõtt
  • Ohutuse tagamine
  • Elukeskkonna parendamine

Kellele sobib

Korteriühistu

korteriühistule

Teenus sobib, kui

  • kolme või enama korteriomandiga elamu on kasutusse võetud enne 2000. aastat
  • ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest on vähemalt 80% füüsiliste isikute, Eesti Vabariigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis. 

Olulised tingimused

Põhitingimused
  • Toetust saab taotleda enne 2000. aastat ehitatud korterelamu korrastamiseks, milles on korteriühistu.
  • Eelnevalt teostatud töid ei pea ümber tegema, kui suudetakse saavutada teiste töödega soovitud energiatõhususarvu klass.
  • Toetust saab taotleda ainult nendele rekonstrueerimistöödele, mis on kajastatud nõuetekohases põhiprojektis.
  • Korterelamu rekonstrueerimiseks vajalik ehitusprojekt, mis on koostatud vastavalt ehitusseadustiku § 13 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele, standardi EVS 932 või samaväärsetele nõuetele ja määruse nõuetele ning mille arhitektuuri osa koostaja peab omama vähemalt volitatud arhitekti kutse 7. taset, projekti on kinnitanud korteriühistu juhatus.
  • Toetust ei anta projektile, mille raames on rekonstrueerimistöödega alustatud enne toetuse taotluse rakendusüksusele esitamist.
  • Taotleja peab sõlmima lepingu tehnilise konsultandiga või ettevõtjaga, kelle kaudu osutab tehniline konsultant teenust, välja arvatud juhul, kui taotleja ei saanud temast sõltumatutel põhjustel ühtegi pakkumust. Leping tehnilise konsultandi ja korteriühistu vahel sõlmitakse hiljemalt taotluse esitamise hetkeks.
  • Vajadusel läbib esitatud ehitusprojekt ekspertiisi, mille korraldab ja mille eest tasub EIS.
  • Pärast EISi ekspertiisi teostatakse rekonstrueerimistööde jaoks pakkumiste võtmise menetluse läbi riigihangete registri.
  • Toetuse saaja on kohustatud:
    • esitama ehitusprojekti rakendusüksusele heakskiitmiseks vähemalt 30 kalendripäeva enne rekonstrueerimistöödega alustamist, kui projekteerimine tellitakse koos rekonstrueerimistöödega
    • kooskõlastama ehitusprojekti muudatuse rakendusüksusega enne vastavate rekonstrueerimistööde tegemist
    • kestusnõude tagamiseks sõlmima rekonstrueerimistööde teostajaga lepingu, mille kohaselt annab tööde teostaja rekonstrueerimistöödele garantii vähemalt viieks aastaks tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäevast arvates ja sõlmima tehnosüsteemide regulaarse hooldusjuhise täitmise tagamiseks hoolduslepingud kehtivusega vähemalt viis aastat tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäevast arvates
  • Projekti abikõlblikkuse periood algab abikõlbliku kulu tekkimisest, mis ei ole varasem kui 1. jaanuar 2021. a ja lõpeb 31. detsembril 2027. a.
  • Enne taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäeva on abikõlblik ehitusprojekti koostamise (sealhulgas ehitusprojekti aluseks oleva ehitusuuringu ja ehitise auditi tegemine) ja tehnilise konsultandi teenuse kulu.
  • Omafinantseering peab katma projekti abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetusest ei hüvitata.
Toetuse osakaal
  • Toetuse osakaal on:
    • Tallinnas ja Tartus 30%, rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega 50%;
    • Tallinna ja Tartuga külgnevate valdade asustusüksustes, kus kinnisvara taotluse esitamisele eelneva aasta turuväärtus on Maa-ameti tehingute andmebaasi andmetel kõrgem kui 500 €/m2, ja Ilmatsalu alevikus, Märja alevikus, Haapsalu linnas, Keila linnas, Kohila alevis, Kuressaare linnas, Maardu linnas, Otepää linnas, Paikuse alevis, Pärnu linnas, Rakvere linnas, Rapla linnas, Sauga alevikus, Uuemõisa alevikus ning Viljandi linnas 40%, rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega 50%.
    • Eelnevalt nimetatud asustusüksuses asuva kuni 17 korteriga korterelamu rekonstrueerimisel nimetatud punktides toodud osakaalust kümme protsenti kõrgem.
  • Ülejäänud Eestis saab toetust 50%, rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega 55%.
  • Tallinnas ja Tartus asuva korterelamu rekonstrueerimisel lifti ehitamisel 40 protsenti;
  • Teistes asustusüksustes asuva korterelamu rekonstrueerimisel lifti ehitamisel 50 protsenti.
  • Miljööväärtuslikule hoonestusalale jääva, väärtusliku üksikobjektina määratletud, Tallinna ja Tartu ehitismälestiseks tunnistatud, Tallinna ja Tartu muinsuskaitsealal asuva või kultuuriväärtuslikuna mitte määratletud Haapsalu, Kuressaare, Lihula, Paide, Pärnu, Rakvere, Valga, Viljandi või Võru muinsuskaitsealal asuva korterelamu rekonstrueerimisel korterelamu asukoha asustusüksuse toetuse osakaalust kümme protsenti kõrgem;
  • Teistes piirkondades välja arvatud Tallinnas ja Tartus, ehitismälestiseks tunnistatud või muinsuskaitsealal asuva kultuuriväärtuslikuna määratletud korterelamu, välja arvatud Rebala muinsuskaitsealal asuva korterelamu, rekonstrueerimisel nimetatud punktides sätestatud osakaalust 20 protsenti kõrgem.
  • Teistes piirkondades välja arvatud Tallinnas ja Tartus, on võimalik taotleda toetust 10% vähem, kui ei täideta kõiki ettenähtud tingimusi, nt ei tehta soojustagastusega ventilatsiooni või ei suudeta tagada akende joonkülmasilla nõuet.
Toetuse eelarve jaotus

2024. aastal avaneva taotlusvooru projektide rahastamise eelarve on kogusummas 170 miljonit eurot, mis jaotub vastavalt taristuministri 20.09.2024 käskkirjale järgmiselt: 

  1. Harju maakond, v.a Tallinn - 5 miljonit eurot
  2. Tallinn - 10 miljonit eurot
  3. Hiiu maakond - 6 miljonit eurot
  4. Ida-Viru maakond - 10 miljonit eurot
  5. Jõgeva maakond - 7,5 miljonit eurot
  6. Järva maakond - 6,5 miljonit eurot
  7. Lääne maakond - 5 miljonit eurot
  8. Lääne-Viru maakond - 6,5 miljonit eurot
  9. Põlva maakond - 6,5 miljonit eurot
  10. Pärnu maakond - 6 miljonit eurot
  11. Rapla maakond - 5,5 miljonit eurot
  12. Saare maakond - 5,5 miljonit eurot
  13. Tartu maakond, v.a Tartu linn asustusüksusena - 5 miljonit eurot
  14. Tartu linn asustusüksusena - 5 miljonit eurot
  15. Valga maakond - 7 miljonit eurot
  16. Viljandi maakond - 6,5 miljonit eurot
  17. Võru maakond - 6,5 miljonit eurot
  18. Tehases eelnevalt valmistatud elementidega rekonstrueerimine - 20 miljonit eurot
  19. Suurte korterelamute rekonstrueerimine - 20 miljonit eurot
  20. Naabruskonnapõhine rekonstrueerimine - 10 miljonit eurot
  21. Muinsus- ja miljööväärtuslike korterelamute rekonstrueerimine - 10 miljonit eurot

Ida-Viru maakonna eelarve jaotus avatakse taotlemiseks 14. jaanuaril 2025.

Projektide rahastamise eelarve on avatud kuni eelarve ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 1. oktoobrini 2025.

Peamised nõuded taotlejale
  • Taotluse esitamise õigus on korteriühistul, mille üldkoosolek on võtnud enne taotluse esitamist vastu asjakohase üldkoosoleku otsuse rekonstrueerimistööde teostamiseks, toetuse taotlemiseks ja vajadusel renoveerimislaenu võtmiseks. Tehases eelnevalt valmistatud elementidega rekonstrueerimisel ja naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel  peab vastav otsus olema kajastatud üldkoosoleku otsuses või korteriühistu juhatuse otsuses.
  • Korterelamu peab olema kasutuses. Taotlejat ei tunnistata nõuetele vastavaks juhul, kui energiatarbimise või muud samaväärsed andmed ei tõenda korterelamu kasutamist.
  • Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti peavad olema füüsiliste isikute, Eesti Vabariigi või kohalikuomavalitsuse üksuse omandis.
Toetatavad tegevused
  • Fassaadi rekonstrueerimine ja soojustamine, sealhulgas eeltoodetud elementide projekteerimine, valmistamine ja paigaldamine, ning nendega kaasnevad tööd.
  • Rõdude ja lodžade rekonstrueerimine ja asendamine, klaasi paigaldamine ning nendega kaasnevad tööd.
  • Katuse ja katuslae rekonstrueerimine ja soojustamine, sealhulgas eeltoodetud elementide projekteerimine, valmistamine ja paigaldamine, ning nendega kaasnevad tööd.
  • Akende ning välis- ja tuletõkkeuste vahetamine või renoveerimine ning nendega kaasnevad tööd.
  • Keldri rekonstrueerimine ja soojustamine ning nendega kaasnevad tööd.
  • Vundamendi rekonstrueerimine ja soojustamine ning nendega kaasnevad tööd.
  • Küttesüsteemi asendamine, rekonstrueerimine ja tasakaalustamine, soojussõlme asendamine, küttesüsteemi tasakaalustamise protokolli koostamine ning nendega kaasnevad tööd.
  • Veesüsteemi hoone vee sisendist kuni korteri veearvestini ja kanalisatsioonisüsteemi korteri ühendusetest kanalisatsiooni püstikutega kuni esimese välise kogumiskaevuni paigaldamine, asendamine või rekonstrueerimine, sealhulgas sadevee immutamiseks, kasutuselevõtuks või äravoolu viibe tekitamiseks vajalike süsteemide rajamine ja rekonstrueerimine, ning nendega kaasnevad tööd.
  • Soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi ehitamine või ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimine, ventilatsioonisüsteemi mõõdistamise protokolli koostamine ning nendega kaasnevad tööd.
  • Jahutussüsteemi ehitamine või jahutusseadme integreerimine tsentraalsesse ventilatsioonisüsteemi.
  • Lokaalse taastuvenergia kasutamiseks vajalike seadmete soetamine ja paigaldamine ja sellega kaasnevad tööd.
  • Lifti juhtimissüsteemi ja ajami osaline või täielik rekonstrueerimine või lifti asendamine ning nendega kaasnevad tööd.
  • Üldkasutatavatel pindadel asuva elektrisüsteemi hoone liitumiskilbist kuni korterite elektriarvestini asendamine või rekonstrueerimine, sealhulgas ehitusseadustiku tähenduses elektriauto laadimistaristu paigaldamine ja soojussõlme välisele elektritoitele ümberlülitamise võimaluse loomine, ning nendega kaasnevad tööd.
  • Üldkasutatavatel pindadel ja korterite akende soojustuse tasapinda paigaldamine ning kütte- ning ventilatsioonisüsteemi väljaehitamisest tuleneva siseviimistluse taastamine.
  • Hoonesse sisse- ja väljapääsu tagamiseks panduse ehitamine või paigaldamine, tuulekoja rekonstrueerimine, käsipuude paigaldamine, invatõstuki paigaldamine ning standardile EVS-EN 81-70 või samaväärsetele nõuetele vastava lifti ehitamine ja nendega kaasnevad tööd.
  • Hoone kaugküttevõrguga liitumisega kaasnevad tööd kinnistu piirides.
  • Jäätmemaja ehitamine või rekonstrueerimine või süvakogumismahuti soetamine ja paigaldamine.
  • Rattaparkla ehitamine või rekonstrueerimine.
  • Mänguväljaku ehitamine või rekonstrueerimine.
  • Välimööbli, sealhulgas pinkide, soetamine ja paigaldamine.
  • Haljastuse taastamine.
  • Energia varustuskindluse ja tuleohutuse tagamiseks vajalike seadmete soetamine ja paigaldamine ning sellega seotud tööd.
  • Eelpool punktides nimetatud tööde teostamiseks vajaliku ehitusprojekti koostamine, sealhulgas ehitusprojekti aluseks oleva ehitusuuringu ja ehitise auditi tegemine.
  • Tehnilise konsultandi teenuse kasutamine vastavalt § 9 lõikele 1.
  • Omanikujärelevalve teostamine.

Üksiku toetatava tegevusena on lubatud gaasi- või elektriküttel korterelamu küttesüsteemis kütteseadme asendamine taastuvaid energiaallikaid kasutava kütteseadmega või nimetatud korterelamu ühendamine kaugküttevõrguga, nimetatud tegevusele toetuse andmisel ei kohaldata ajalist piirangut korterelamu kasutusse võtmisele.

Mittetoetatavad tegevused
  • Hoone laiendamisega seotud tööde kulu, välja arvatud lifti, rõdu või varikatuse lisamine.
  • Põhiprojekti muutmisel tehtud ekspertiisi tegemise kulu.
  • Gaasiküttel ja teistel fossiilsetel kütustel töötava kütteseadme paigaldamise kulu.
  • Omanikujärelevalve teenuse kulu, kui teenuse osutajast füüsiline isik on tehnilise konsultandiga sama isik või kui tehniline konsultant omab ärihuve nii omanikujärelevalve kui ka tehnilise konsultandi teenust osutavas juriidilises isikus.
  • Toetatava tegevuse kulu, mis tuleneb vastava tegevuse tellimiseks sõlmitud lepingu muudatusest, kui vastav lepingu muudatus ei ole sõlmitud samas või rangemas vormis mis algne leping ja algsest vormist teistsuguse vormi kasutamiseks puudub toetuse saajal põhjendatud alus.
  • Naabruskonnapõhise rekonstrueerimise projekti kulu juhul, kui rekonstrueeritakse vähem kui kaks korterelamut.
Nõuded rekonstrueerimistöödele/Töödega saavutatav tulemus

Rekonstrueerimistööde toetamisel peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena tagama kõigi järgmiste nõuete täitmise:

  • saavutama rekonstrueerimistööde tulemusena vähemalt energiatõhususarvu klassi C (energiatõhususarv ETA ≤150 kWh/(m²*a))
  • rekonstrueerima keskküttesüsteemi vähemalt korteripõhiselt reguleeritavana ja paigaldama radiaatoritele piirajatega varustatud termostaatventiilid, mis võimaldavad reguleerida ruumi temperatuuri vahemikus 18–23 kraadi Celsiuse skaala järgi
  • eemaldama korterites asuvad ruumiõhust sõltuvad loomuliku tõmbega korstnalõõriga ühendatud gaasiveesoojendid või gaasikatlad, välja arvatud kinnise põlemiskambriga ruumiõhust sõltumatud gaasiveesoojendid või gaasikatlad
  • soojustama ja rekonstrueerima välisseinad täies mahus soojusläbivuse tasemega U≤0,20 W/(m²*K), kusjuures välisseina soojusläbivuse nõue ei kohaldu välisseina osadele, kuhu ei ole tehnilistel põhjusel mõistlik vajaliku paksusega soojustust paigaldada
  • vahetama kõik projekti alustamise hetkeks amortiseerunud aknad akende vastu, mille avatäite kompleksne soojusläbivuse tase paigaldatuna on U≤1,10 W/(m²*K)
  • paigaldama kõik aknad soojustuse tasapinda või lisasoojustama aknapaled
  • akende soojustuse tasapinda paigaldamise või aknapalede lisasoojustamise tulemusena peab välisseina ja akna liitekoha arvutuslik keskmine joonsoojusläbivus olema ≤0,05 W/(m*K)
  • soojustama ja rekonstrueerima katuse soojusläbivuse tasemega U≤0,12 W/(m²*K)
  • paigaldama soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi, mis teenindab kõiki korterite ruume või soojuspumbaga soojustagastusega väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi, mis tagab võrdväärse sisekliima ja on varustatud välisõhu eelsoojendamise ja filtreerimise seadmetega nagu värske õhu radiaatorid
  • ventilatsiooniseadme paigaldamisel peab paigaldatava ventilatsiooniseadme soojustagastuse temperatuuri suhtarv olema ehitusprojekti kohaste õhuvooluhulkade korral vähemalt 70 protsenti
  • kui ventilatsiooniseadme soojustagastuseks kasutatakse vahesoojuskandjat, peab soojustagastuse temperatuuri suhtarv olema ehitusprojekti kohaste õhuvooluhulkade korral vähemalt 50 protsenti
  • tagama, et soojussõlmes on vastavate soojustarbijate olemasolul ruumide kütteks, sooja vee valmistamiseks ja ventilatsiooniõhu kütteks kasutatav energia eraldi mõõdetav
  • tagama, et soojuspumba kasutamisel on soojuspumba tarbitav elekter ja soojuspumba toodetav soojusenergia eraldi arvestitega mõõdetav
  • sissepuhke välisõhuvooluhulgad vähemalt 10 l/s magamis- ja elutubades müratasemel mitte üle 25 dB(A)
  • väljatõmbe õhuvooluhulgad 1-toaliste korterite WC-s ja pesuruumis kokku vähemalt 10 l/s ja köögis 6 l/s, 2-toaliste korterite WC-s ja pesuruumis kokku vähemalt 15 l/s ja köögis 8 l/s, 3- ja enamatoaliste korterite WC-s vähemalt 10 l/s, pesuruumis vähemalt 15 l/s ja köögis 8 l/s
  • sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooniseadmetel peab olema järelküttekalorifeer, mis võimaldab tagada sissepuhketemperatuuri 18 kraadi Celsiuse skaala järgi
  • kaugküttega korterelamus looma soojussõlme välisele elektritoitele ümberlülitamise võimaluse
  • kui tõus hoone sissepääsuni ümbritsevalt katendilt on astmete abil ja juhul, kui kinnistu piir ja maapinnareljeef võimaldavad, paigaldama panduse kaldega kuni 10 protsenti
  • tagama astmete mittelibisevuse kattematerjali valiku või spetsiaalsete kontrastsete ja mittelibisevate trepininade kasutamisega
  • kui astmeid on neli või enam, paigaldama trepile käsipuu
  • fonoluku paigaldamisel peab fonolukul olema visuaalne väljund, mis teavitab kutsungi aktiveerumisest, kutsungi vastuvõtmisest ja ukse avanemisest ning klahvistik peab olema reljeefne ja kombatav või Braille kirjas
  • ukse lävepaku kõrgus on maksimaalselt 25 mm

Kui ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel, ehitamisel või mõõdistamisel selgub, et mõne ruumi väljatõmbe õhuvooluhulka ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel täita, loetakse lõike 1 punktis 15 toodud väljatõmbe õhuvooluhulkade nõue täidetuks kogu korteri õhuvahetuskordsuse 0,5 1/h saavutamisega, toodud erisus kohaldub kuni 20 protsendile korterelamu korteritest.

Nõuded hinnapakkumistele

Tööde ja teenuste hankimisel lähtutakse määruses, määruse lisas ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuetest.

Rekonstrueerimistööde ostumenetluses kasutatakse määruse lisas sätestatud tingimusi ja kriteeriume arvestades ühendmääruse §-s 11 sätestatut.

Rekonstrueerimistööde või rekonstrueerimis- ja projekteerimistööde ostumenetluse viib registris läbi toetuse saaja või tema poolt volitatud tehniline konsultant või Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Ostu avaldamine registris ei ole lubatav enne taotluse kõrvaltingimustega otsuse tegemist.

Kui rekonstrueerimistööde või rekonstrueerimis- ja projekteerimistööde ostumenetlus hõlmab mitut sama toetuse saaja korterelamut või kahe või enama toetuse saaja korterelamut, peab ostumenetluses esitatav hinnapakkumus kajastama iga korterelamu tööde ja teenuste kulu eristavalt.

Toetuse saaja lähtub projekteerimistööde ja omanikujärelevalve teenuse tellimisel järgmistest nõuetest:

  • teenuse tellimiseks võetakse vähemalt kahe vastava teenuse osutaja võrreldav pakkumus;
  • kui teenuse eeldatav abikõlblik maksumus on samaväärne ühendmääruse § 11 lõikes 5 sätestatuga, viiakse ostumenetlus läbi registris
  • pakkumuskutse teenuse tellimiseks peab olema toetuse saaja esindaja poolt allkirjastatud ning sisaldama tingimusi ja kriteeriume eduka pakkuja väljaselgitamiseks
  • pakkumused peavad olema võetud ja esitatud ettevõtjate poolt, kes omavad vastava teenuse osutamiseks pädevust ja need peavad olema eduka pakkumuse väljaselgitamise ajal kehtivad
  • pakkumuses peavad kajastuma vähemalt pakkumuse tegijaks oleva ettevõtja andmed, pakkumuse maksumus, teenuse osutamise ajaperiood või töö valmimise aeg, pakkumuse kehtivusaeg ning teenuse osutamise eest vastutava isiku või isikute andmed
  • projekteerimistööde tellimisel peab olema pakkumuses märgitud volitatud arhitekt tase 7 või välisriigi samaväärset pädevust omava isiku nimi, kes vastutab ehitusprojekti vastavuse eest Euroopa uue Bauhausi nõuetele
  • kui pakkumust ei ole esitatud kirjalikus vormis ja toetuse saajale ei kohaldu kohustus viia ostumenetlus läbi registris, peab taotleja tõendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud pakkumuse esitamise aega
  • kui edukaks ei osutu odavaima pakkumuse tegija, peab pakkumuskutses olema kajastatud hindamiskriteerium, mille alusel toetuse saaja eduka pakkuja välja selgitab
  • teenuse osutamiseks võetakse pakkumused üksnes sellistelt teenuseosutajatelt, kellel puuduvad toetuse saaja või tema mistahes esindajaga, kes toetuse saajat ostumenetluses esindab, suhtes majanduslikud või muud huvid, mis võiksid tema sõltumatust kahjustada
  • kui toetuse saajal ei ole olnud temast sõltumatutel põhjustel võimalik saada vähemalt kahte võrreldavat pakkumust, esitatakse sellekohane põhjendus rakendusüksusele toetuse taotlemisel või hiljemalt rakendusüksuse nõudmisel

Toetuse saaja on kohustatud eelkirjeldatud nõudeid kajastama asjakohast teenust tellides pakkumuskutses.

Ostu avaldamine registris ei ole lubatav enne ehitusteatise esitamist, välja arvatud juhul, kui projekteerimine tellitakse koos rekonstrueerimistöödega.

Üksikute toetatavate tegevuste puhul ei ole kohustust võtta hinnapakkumusi ega kasutada registrit teenusepakkuja leidmiseks juhul, kui projekti kogumaksumus on kuni 200 000 eurot.

Rekonstrueerimistööde hangete tingimused ja vormid

Korterelamu rekonstrueerimistoetuse andmine toimub majandus- ja taristuministri 03.03.2023. a määruse nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ alusel.

Vastavalt nimetatud määruse §-le 28, peab toetuse saaja lähtuma rekonstrueerimistööde tellimisel üksnes toetuse määruse lisas toodud tingimustest ja kriteeriumitest. Muude tingimuste ja kriteeriumite lisamine toetuse saaja ostumenetluses, mis tuleb läbi viia elektroonilises riigihangete registris, ei ole lubatav.  Toetuse saaja ostumenetluses kasutada käesolevas alajaotuses avaldatud vorme. Toetuse ostumenetlusega seotud küsimuste korral palume koheselt pöörduda meie toetuse haldurite poole.
 

Tehniliste konsultantide nõuded ja nimekiri

Tehnilise konsultandina käsitletakse isikut, kes on pädev järgmistes valdkondades:

  • käesoleva määruse nõuded;
  • e-toetuse keskkonna kasutamine
  • ehitisregistri kasutamine
  • toetuse saaja ostumenetluse korraldamine elektroonilises riigihangete registris
  • korteriühistu juhtimise põhialused

Lisaks eelpool sätestatud nõuetele peab tehniline konsultant vastama vähemalt ühele järgmistest nõuetest:

  • ehitiste energiatõhususe kutseala energiaaudiitori kutse 6. tase
  • ehitiste energiatõhususe kutseala diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti kutse 7. tase
  • ehitiste energiatõhususe kutseala volitatud energiatõhususe spetsialisti kutse 8. tase
  • kinnisvarateenuste kutseala korteriühistu juhi kutse 4. tase
  • kinnisvarateenuste kutseala kinnisvarahalduri kutse 4. või 5. tase
  • kinnisvarateenuste kutseala kinnisvara haldusjuhi kutse 6. tase
  • ehitusjuhi kutse, tase 6
  • ehituse tööjuhi kutse, tase 5
  • ehitusinseneri kutse, tase 6
  • diplomeeritud ehitusinseneri kutse, tase 7
  • volitatud ehitusinseneri kutse, tase 8
  • kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri kutse, tase 6
  • diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri kutse, tase 7
  • volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri kutse, tase 8

Tehniline konsultant peab enda vastavust nõuetele tõendama tehnilise konsultandi teenuse hinnapakkumuse esitamisel.

Tehniline konsultant peab olema toetuse saajale teenuse osutamisel sõltumatu ja osutama teenust isiklikult. Tal ei tohi olla majanduslikke huvisid ettevõtjate suhtes, kellelt võetakse või kes esitavad projekteerimiseks ja omanikujärelevalve teenuse osutamiseks pakkumusi ja kes teostavad nimetatud töid. Lisaks eeltoodule peab tehniline konsultant olema sõltumatu rekonstrueerimistööde teostajast ning tal ei tohi olla rekonstrueerimistööde teostajaga esindatavaga seonduvaid muid lepingulisi suhteid.

Tehnilise konsultandi teenust osutav isik ei tohi olla toetuse saajaga, kellele ta osutab tehnilise konsultandi teenust, õigussuhtes, mis on tekkinud enne tehnilise konsultandi teenuse osutamise algust, lisaks ei ole lubatav astuda toetuse saajaga muusse õigussuhtesse ajal, mil isik osutab toetuse saajale tehnilise konsultandi teenust.

 

Tehnilise konsultandi ülesanded

  • Tehniline konsultant kaasatakse taotleja ja toetuse saaja poolt hoone rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamise, muude toetatavate tegevuste tellimise ettevalmistamisse ning toetuse saaja esindamisse kuni rakendusüksusele lõppmakse taotluse esitamiseni. Tehnilise konsultandi ülesanded täpsustatakse vastavas lepingus, mille taotleja tehnilise konsultandiga sõlmib, arvestades et tehnilise konsultandi teenus peab olema tagatud vähemalt kuni rakendusüksusele lõppmakse taotluse esitamiseni.

Tehnilise konsultandi teenuse toetuse summa arvutatakse standardiseeritud ühikuhinna kogumaksumuse alusel. Ühikuhinna kogumaksumus on 7200 eurot. Toetuse summa on 3600 eurot korterelamu kohta. 

2022-2023. aastal Tallinna Tehnikaülikooli korraldatud Korterelamute rekonstrueerimise meetme tehniliste konsultantide täiendkoolituse või koolituse uutele konsultantidele läbinute nimekirja leiad siit.


Tehnilise konsultandi lepingu näidise leiad siit. 
Käesolev tehnilise konsultandi teenuse lepingu vorm on näidis ja toetuse taotlemist huvitatud korteriühistu võib seda vastavalt oma vajadustele muuta. Oluline on, et teenuse osutamise leping kajastaks toetuse määruses, s.o § 9 toodud tehnilise konsultandi ülesandeks olevaid tegevusi. Lisaks võib lepingus toodud ülesannete hulka arvata ka muid korterelamu rekonstrueerimisprotsessiga seotud tegevusi, kui korteriühistu seda vajalikuks peab (näiteks kasutusteatise või kasutusloa menetlusega abistamine vms). Selleks, et kujundada korteriühistu vajadustele vastav teenuse leping, tuleb käesolevas alajaotuses olevas lepingu näidisvormis toodud tingimusi vastavalt korteriühistu vajadustele muuta.

 

Hea teada

Taotlus ja väljamaksed

Tehniline ekspert annab korteriühistule rekonstrueerimisprotsessi kohta tasuta nõu. Ekspert selgitab, millised on korteriühistule sobivad tehnilised lahendused ning vajalikud sammud rekonstrueerimisprotsessi elluviimiseks (sh ehitusprojekti ettevalmistamine, ehitustööde loetelu).

Tehnilised eksperdid

Taotlemine toimub läbi E-toetuse keskkonna (e-toetuste keskkonda saad siseneda ID-kaardi või mobiil-ID-ga). Vaata taotlusvormi täitmise juhendit siit.

Taotleja esitab taotluse kõrgeima eelarve jaotuse (punktides 1–4) taotlusvoorus koos kinnitusega (vastav kinnituse koht on taotlusvormil) taotleda toetust ka madalama eelarve jaotuse taotlusvoorus juhul, kui kõrgeima eelarve jaotuse taotlusvoorus vahendeid ei jätku. Sellisel juhul on rakendusüksusel õigus suunata taotlus taotleja korterelamu asukohast lähtudes maakondlikku taotlusvooru. Eelnimetatud juhul loetakse taotluse esitamise ajaks punktides 1–4 toodud eelarve jaotuse alusel avatud taotlusvoorus taotluse esitamise aeg ning vastava taotluse suunab rakendusüksus ümber üksnes siis, kui maakondlikus taotlusvoorus on taotleja taotluse rahuldamiseks piisavalt eelarvelisi vahendeid.

Kui taotleja kvalifitseerub erinevatesse projektide rahastamise eelarve jaotustesse, loeb rakendusüksus taotluse esitatuks ning arvestab taotluse rahuldamise otsuses toodud summa kaetuks lähtudes järgnevast eelarve jaotuse järjestusest, kus prioriteetsuselt kõrgeim eelarve jaotus algab punktist 1:

  1. suurte korterelamute rekonstrueerimine
  2. naabruskonnapõhiselt rekonstrueeritavate korterelamu rekonstrueerimine
  3. tehases eelnevalt valmistatud elementidega rekonstrueerimine
  4. muinsus- ja miljööväärtuslike korterelamu rekonstrueerimine
  5. maakond

Naabruskonnapõhise rekonstrueerimise korral esitatakse taotlus kõigi ühiselt rekonstrueeritavate korterelamute kohta eraldi, sealjuures märgitakse esimesena esitatava korterelamu taotluses kõigi naabruskonnapõhises rekonstrueerimises osalevate korterelamute projektide kogueelarve, korterelamute rekvisiidid, ning iga korterelamu eraldiseisev projekti eelarve. Naabruskonnapõhises rekonstrueerimises osalevate korterelamute taotluste esitamise ajaks loetakse esimesena esitatud taotluse esitamise aeg.

Taotluse lisadokumendid on

  1. Kehtiv hoone mõõdetud energiakasutuse andmetel põhinev energiamärgis.
  2. Korteriühistu juhatuse kinnitatud põhiprojekt. Kui projekteerimine tellitakse koos rekonstrueerimistöödega tuleb esitada selle kohane kinnitus ning projekteerimise lähteülesanne rakendusüksuse avaldatud vormil.
  3. Üldkoosoleku otsuse protokoll, milles on fikseeritud rekonstrueerimistööde teostamise otsus, rekonstrueerimistööde ja kaasnevate teenuste kirjeldus, vajadusel renoveerimislaenu võtmise otsus projekti elluviimiseks ja laenu võimalik maksimaalne summa.
  4. Tehnilise konsultandi teenuse osutamiseks sõlmitud leping.
  5. Korteriühistu liikmete nimekiri seisuga, mis ei ole varasem kui 30 kalendripäeva enne taotluse rakendusüksusele esitamist.
  6. Teenuste pakkumused koos pakkumuskutsega ja eduka pakkujaga sõlmitud leping tagamaks rakendusüksusele võimaluse hinnata projekti kuluefektiivsust.
  7. Hoone kaugküttevõrguga liitumise korral kaugküttepiirkonna võrguettevõtja väljastatud liitumise tehnilised tingimused ja liitumispakkumus.
  8. Energiaarvutusel põhinev energiamärgis, välja arvatud juhul, kui projekteerimine tellitakse koos rekonstrueerimistöödega ning üksiku toetatava tegevuse puhul.
  9. Korteriühistu juhatuse otsus, kui tehases eelnevalt valmistatud elementidega rekonstrueerimise või naabruskonnapõhise rekonstrueerimise otsus ei kajastu korteriühistu üldkoosoleku otsuses.

Taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, sätestades toetuse saaja õiguse taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetusele järgmiste tingimuste saabumisel:

  • Toetuse saaja on võtnud rekonstrueerimistöödele pakkumused vastavalt määruse §-le 28.
  • Toetuse saaja on saanud renoveerimislaenu võtmise vajadusel renoveerimislaenu positiivse otsuse.
  • Toetuse saaja on esitanud rakendusüksusele omanikujärelevalve teenuse tellimisel võetud pakkumused koos pakkumuskutsega.

Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse kõrvaltingimuse täitmiseks 12-kuune tähtaeg arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Tähtaega on rakendusüksusel võimalik pikendada üks kord kuni kuue kuu võrra põhjendatud juhul toetuse saaja avalduse alusel tingimusel, et projekti elluviimisel saavutatakse nõutav tulemus ja ei ületata taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste lõppemise tähtpäeva.

Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal tekib toetuse saajal õigus toetuse maksetele pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist ja rakendusüksusele vastava kinnituse esitamist koos toetatavate tegevuste kulueelarvega rakendusüksuse kinnitatud vormil.

Maksetaotluse esitamine toimub läbi E-toetuse keskkonna (e-toetuse keskkonda saad siseneda ID-kaardi, mobiil-ID-ga või Smart-ID-ga). Väljamakse dokumentide sisestamise juhendid: 


Maksetaotluse menetlemisel ja toetuse maksmisel lähtutakse määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.

  • Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt kas täielikult tasutud või omafinantseeringu ulatuses tasutud kuludokumendi alusel (osaliselt tasutud makse toimub ülekandega töövõtjale vastavalt ühendmäärusele § 27 lõikele 2 ja 3).
  • Toetuse makse tehakse makse aluseks olevate abikõlblike kulude tekkimist tõendavate dokumentide alusel.

Kui toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimisel kasutatakse eeltoodetud elemente, võib toetuse saaja toetuse maksmist taotleda ühendmääruse §-s 30 sätestatud tingimustel.

Ettemakse kasutamisperiood on 90 kalendripäeva ettemakse tegemisest arvates.

Standardiseeritud ühikuhinna korral tehakse makse, kui maksmise eelduseks olevad tingimused on täidetud.

Maksetaotlusele peavad olema lisatud:

Kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiad:

  • esitatud arve
  • arve tasumist kinnitav maksekorraldus, konto- või krediitkaardi väljavõte
  • töö üleandmise-vastuvõtmise akt ja ehitus- või töövõtuleping sh lisad.
  • asjakohasel juhul kinnitus, et abikõlblik kulu on tekkinud ja sellest on omafinantseeringu ulatuses makstud (st omafinantseeringu tasumist kinnitav maksekorraldus)
  • omanikujärelevalve teenuse osutamiseks sõlmitud leping juhul kui dokumendid on varasemalt esitamata

Lõppmakse taotlusega koos tuleb esitada

  • Projekti elluviimise lõpparuanne mis esitatakse E-toetuse keskkonna  kaudu. Lõpparuandesse lisatakse toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkuse ja elluviimise kohta, saavutatud näitajad ning tegevuste lõpetamise kuupäevad. Samuti fotod rekonstrueeritud korterelamust, tehnosüsteemidest ja teavitamisnõuete täitmisest (plakat või tahvel avalikkusele nähtavas kohas).
  • Üldtunnustatud metoodika kohane ventilatsioonisüsteemi õhuvooluhulkade mõõdistamise protokoll, milles esitatakse iga mõõtepunkti projekteeritud ja mõõdetud õhuvooluhulk ja nende erinevus protsentides.
  • Üldtunnustatud metoodika kohane tehnosüsteemide müra mõõdistamise protokoll, milles esitatakse vähemalt soojussõlmele kõige lähemal asuva korteri ja ventilatsiooniseadmele kõige lähemal asuva korteri tehnosüsteemide müratase.
  • Küttesüsteemi tasakaalustamise protokoll, mis esitatakse ka juhul, kui keskküttesüsteem oli eelnevalt rekonstrueeritud ja rekonstrueerimistoetuse raames teostatud töödega küttesüsteemi ei uuendatud.
  • Gaasiseadme olemasolul korteris gaasipaigaldise auditi protokoll.
  • Pearaamatu väljavõte projektiga seotud abikõlblike kulude eristamise kohta teistest kuludest.
  • Tehnilise konsultandi tööde üleandmise-vastuvõtmise akt.

Kui projekti kogueelarve on 200 000 eurot või vähem, toetatakse projekti lihtsustatud kulude arvestuse alusel vastavalt ühendmääruse § 20 lõike 1 punktile 1.

Kindlasummaline makse tehakse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse summa suuruses vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 2.

Toetuse saaja on järelaruandena kohustatud esitama projekti elluviimisele järgneva kalendriaasta mõõdetud energiakasutuse andmetel põhineva energiamärgise  E-toetuse keskkonna vahendusel hiljemalt kuu möödudes asjakohase kalendriaasta lõppemisest.

Euroopa Liidu vahendite kasutamine toob endaga kaasa teavituskohustuse, mis tähendab seda, et avalikkust tuleb teavitada rahastamise allika osas. Teavitusreeglite täitmist kontrollitakse ja oluline on meeles pidada, et projekti teavitusreeglite mittetäitmine võib viia toetuse tagastamiseni.

Kõik toetust saanud korteriühistud (kellel projekti kogumaksumus jääb alla 500 000 euro) peavad paigutama enda trepikotta plakati (täidetav näidis). Plakat tuleb paigaldada pärast toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Plakat peab olema üleval projekti abikõlblikkuse perioodi vältel. Plakat peab olema suurusega vähemalt A3 ning sellel peab asetsema Kaasrahastanud Euroopa Liit -tekstiga Euroopa Liidu embleemi ja Eesti lipu kujutistest koosnev kaksiklogo, millele eraldatakse vähemalt 25% plakati pindalast, ja projekti nimetus, mis moodustab plakati kõrgusest vähemalt 30%.

Kui projekti kogumaksumus on üle 500 000 euro tuleb majale paigutada tahvel (täidetav näidis).
Tahvel tuleb paigaldada majale pärast toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist ja see peab olema üleval kestuse nõude täitmisaja lõpuni ehk viis aastat peale lõppmakse teostamist. Tahvli kasutamisel peab järgima järgmisi nõudeid:

  • tahvel paigaldatakse objektile või selle vahetusse lähedusse avalikkusele hõlpsasti nähtavasse kohta;
  • tahvlile paigutatakse Kaasrahastanud Euroopa Liit -tekstiga Euroopa Liidu embleemi ja Eesti lipu kujutistest koosnev kaksiklogo, millele eraldatakse vähemalt 25% tahvli pindalast;
  • tahvlile märgitakse projekti nimetus ja peamine eesmärk, millele eraldatakse vähemalt 30% tahvli kõrgusest;
  • tahvli minimaalne suurus on 500×300 mm.

Tahvli kujundamisel tuleb kasutada Kaasrahastanud Euroopa Liit -tekstiga Euroopa Liidu embleemi ja Eesti lipu kujutistest koosnev kaksiklogo ja EISi logo.

Plakati ja tahvli kujundamiseks saab kasutada Riigi Tugiteenuste Keskuse plakatigeneraator: https://www.rtk.ee/ukp

Täpsemad juhised teavitamiseks on leitavad Vabariigi Valitsuse määrusest „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine.“

Loe lisainfot ka siit Logod ja sümboolika | Riigi Tugiteenuste Keskus (rtk.ee)

Tahvli valmistamise kulud katavad korteriühistud ning nende kujundamisel tuleb lähtuda EISi kodulehel toodud näidistest. Küsimuste korral kirjutage e-posti aadressil [email protected].

Dokumendid

Kogemuslood

Põltsamaa korterelamu rekonstrueerimise lugu
Sindis asuva korterelamu rekonstrueerimise lugu
Puhja korterelamu rekonstrueerimise lugu
Vaata kõiki

Võta ühendust

Kaimo Kalda

Kaimo Kalda

toetuste haldur (korterelamute rekonstrueerimistoetus)

kaimo.kalda [at] eis.ee
Heikki

Heikki Parve

energiasäästu projektijuht (korterelamute rekonstrueerimistoetus)

heikki.parve [at] eis.ee
Elari Paimets

Elari Paimets

toetuste haldur (korterelamute rekonstrueerimistoetus)

elari.paimets [at] eis.ee

Reet Utsu

toetuste haldur (korterelamute rekonstrueerimistoetus)

reet.utsu [at] eis.ee

Kätlin Plaksting-Aonurm

toetuste haldur (korterelamute rekonstrueerimistoetus)

katlin.aonurm [at] eis.ee