fbpx Uuring: Teadusmahukatel iduettevõtetel on Eestis keeruline kasvada | KredEx

Uuring: Teadusmahukatel iduettevõtetel on Eestis keeruline kasvada

25.03.2020

Riikliku riskikapitalifondi valitseja SmartCap poolt tellitud uuringust selgub, et kapitali kättesaadavus ei ole tarkvaralahendusi pakkuvatel tehnoloogiaettevõtetel Eestis kunagi parem olnud. Samas napib kapitali kõrgtehnoloogiliste ja teadusmahukate iduettevõtete arendamiseks, mida tunnistavad nii iduettevõtjad kui investorid.

Image
Vasakult: Mari Vavulski ja Sille Pettai
Vasakult: Mari Vavulski ja Sille Pettai

Riikliku riskikapitalifondi valitseja SmartCap poolt tellitud uuringust selgub, et kapitali kättesaadavus ei ole tarkvaralahendusi pakkuvatel tehnoloogiaettevõtetel Eestis kunagi parem olnud. Samas napib kapitali kõrgtehnoloogiliste ja teadusmahukate iduettevõtete arendamiseks, mida tunnistavad nii iduettevõtjad kui investorid.

SmartCapi juhatuse liige Sille Pettai tõi välja, et kapitali kättesaadavust iduettevõtete jaoks peavad Eestis üldiselt heaks nii iduettevõtjad kui investorid, kuid selgeks murekohaks on, et teadusmahukates valdkondades tegutsevatel ettevõtetel on Eestis keeruline kiirelt kasvada.

“Alustavatele iduettevõtetele on kohaliku kapitali olemasolu kriitilise tähtsusega, kuna sellest sõltub, kas ideest jõutakse eduka teostuseni. Kui ettevõte on juba jõudnud kiire kasvu ja skaleerimise faasi ning tal on toode või teenus ja maksvad kliendid, sõltub kapitali kättesaadavus rohkem globaalsest majandusest ja investorite meelestatusest, samuti ka konkreetsest sektorist, kus ettevõte tegutseb,” selgitas Pettai uuringu tulemustele tuginedes.

Kapitali puudust tunnevad teravalt varajases faasis olevad Eesti iduettevõtted

Uuringus osalenud Eesti iduettevõtjad on märkinud, et kapitalile ligipääs on pigem piiratud eelkõige väga varajases faasis, kui ettevõte on alles loomisel ja selle kapitalivajadus on kuni 100 tuhat eurot.

Üle poole küsitlusele vastanud iduettevõtjatest (55%) on kapitali edukalt kaasanud kas Eestist või välisinvestorilt, kokku 275 miljonit eurot. Kohalikelt investoritelt on iduettevõtted kaasanud reeglina vahemikus 100 000–500000 eurot (40%) ning investoriteks on enamasti Eesti ingelinvestorid (60%), erinevad fondid (54%), äripartnerid (30%) ning pere ja lähim sõpruskond (28%).

Uuringule vastasid peamiselt loomise faasi ettevõtted, mis on kaasanud välisinvestoritelt kõige sagedamini kuni 100 000 eurot, enamasti Soome ja Ühendkuningriikide investoritelt.

Iduettevõtted hindasid enda kapitalivajadust järgneva kahe aasta jooksul keskmiselt 2,9 miljonit eurot ning suurimat investeeringuvajadust näevad IKT valdkonna iduettevõtted.

Kõrgtehnoloogilistel ja teadusmahukatel iduettevõtetel on keeruline investorit leida

Kapitalist tunnevad puudust spetsiifilisemate tegevusalade iduettevõtted, nt riistvara ja teised kapitalimahukad valdkonnad. Turuosaliste arvates piiravad Eestis kõrgtehnoloogiliste ja teadusmahukate iduettevõtete arengut riigi väiksus ja kohaliku kapitali vähesus. Eesti iduettevõtetel on sageli keeruline leida enda tegevusvaldkonnas õige profiili ja vastata tootluse ootusega investorit.  

Eestist kapitali kaasanud iduettevõtete hinnangul on kapitalimahukates valdkondades siinsel turul vähe investoreid (71%). Välismaalt investeeringuid kaasanud ettevõtted hindavad olulisemaks probleemiks just sellise välisinvestori leidmise keerukust, kelle investeerimisstrateegiaga sobituda (49%).

SmartCapi juhatuse liikme Mari Vavulski sõnul tuleneb teadusmahukate valdkondade alarahastus peamiselt nende suurest kapitalimahukusest, kõrgemast riskitasemest ja investorite vähesest kogemusest nendes valdkondades. “Nimetatud valdkonna ettevõtete areng on aeglasem ja oodatud tootlikkuse saavutamise periood pikem. Samas tõid investorid uuringus välja, et kui tegemist on hea meeskonna ja ideega, on võimalik raha saada,” lisas Vavulski.

Eesti investeerimisfondid on koondunud tarkvarapõhistesse valdkondadesse

Uuringu raames viidi läbi intervjuud 12 investoriga. Intervjuudest selgub, et ka Eesti investorite aktiivsus on madalam teadusmahukates valdkondades nagu eluteadused, kus kapitalivajadus on suur, kuid samal ajal toote ja teenuse arendustsükkel pikem, tehnoloogiline risk kõrgem ning siinsete investorite kogemus väiksem.

“Näeme täna selgelt, et fondid on koondunud tarkvarapõhistesse valdkondadesse, kust pärinevad Eesti iduettevõtete ökosüsteemi edulood ja kuhu on juba koondunud kriitiline ettevõtluse kogemus,” kommenteeris Sille Pettai.

Pettai sõnul tuleb riigil jätkata tarkvarapõhistele ettevõtetele nurgakiviinvesteeringute pakkumist, et lihtsustada kapitali kaasamist erainvestoritelt, kuid samuti tuleb aktiveerida investoreid ka väljaspool tarkvarapõhiseid valdkondi. “Riigil tuleb pakkuda nurgakiviinvesteeringuid ka teistes valdkondades ning esimesed sammud on selleks astutud. Täna on SmartCapil töös kõrgtehnoloogiliste lahenduste fondi turule toomine, et arendada teadusmahukat ettevõtlust. Lisaks oleme analüüsimas investeerimisvõimalusi ja -vajadusi teadusmahukates tuleviku võtmevaldkondades nagu näiteks rohetehnoloogia,” tõi Pettai näiteid.

Uuringu tulemustest tuleb samuti välja, et kapitali kättesaadavuse kõrval on teine prioriteetsem turutõrke valdkond seotud regulatiivsest keskkonnast tulenevate piirangutega. Nii iduettevõtted kui investorid on rõhutanud, et regulatiivsed piirangud pärsivad välisinvestorite toomist Eestisse ja välismaalaste poolt ettevõtlusega alustamist. Lahendusena nähakse investeerimisvaldkonnaga seotud seaduste muutmist või ilmnevate piirangute leevendamist osapoolte koostöös. Märkimata ei jäänud ka kavandatavast pensionireformist tingitud ebaselgus ja ebakindlus Eesti riskikapitaliturul, mis raskendab siinsetel riskikapitalifondidel omakorda investorite leidmist ja õõnestab ökosüsteemi jätkusuutlikku arendamist.

Uuring viidi läbi perioodil oktoober 2019 – jaanuar 2020 Civitta Eesti AS poolt SmartCapi tellimusel. Iduettevõtete hulgas viidi läbi veebiküsitlus, milles osales 101 iduettevõtet 16 tegevusvaldkonnast, kellest enamik (70%) on loomise faasi ettevõtted. Lisaks viidi uuringu raames läbi intervjuud Eestis tegutseva 12 investoriga. SmartCap on Startup Estonia programmi partner kapitali kättesaadavuse ja kulukuse tegevussuunal ning uuringut rahastati Startup Estonia programmi vahenditest.

Iduettevõtete kapitali kättesaadavuse uuringu täisteksti ja kokkuvõttega saab tutvuda siin: https://kredex.ee/et/kes-me-oleme/smartcap