|
Liis Elmik
KredExi majandusanalüütik
Sügis on ettevõtetes planeerimise ja eelarvete tegemise aeg. Prognoosimine on aga majandustsükli pöördepunktis tavapärasest raskem. Millal oleks õige aeg investeerida enne uue tõusu algust? Millal saavutavad erinevate varade, näiteks maa, kinnisvara, aktsiate jm, hinnad oma põhja ehk millal oleks neid kõige kasulikum osta? Kui palju kasvab müük järgmisel aastal? Seega, kas Eesti ja meie peamiste kaubanduspartnerite majanduskasvu taastumine tuleb pigem V, W või L kujuga?
V nagu vägev kasv
Optimistid usuvad, et Eesti majandus elavneb järgmisel aastal märgatavalt, kuna väliskeskkond näitab selgeid taastumise märke, usaldus meie regiooni suhtes tasapisi taastub ja madalad intressimäärad hõlbustavad investeeringuid. Mitmed analüütikud väidavad, et Eesti majandus on paindlik ja hiljutine varade hinna ja palkade langus muudavad Eestis tootmise taas atraktiivseks. Valimiseelses meeleolus poliitikud lisavad, et Vene kriis näitas, et Eesti ettevõtja suudab kiiresti kohaneda. 1990ndate majanduslangusega võrreldes tuleb muidugi arvestada tõsiasja, et sel ajal oli, kuhu oma kaubad ümber suunata, hetkel on aga nii ida kui lääne turg üsna halvas seisus. Tehniliselt on ka lihtne nii järsu majanduslanguse järel vähemalt paar kvartalit kiiret kasvu näidata. Samamoodi võib väita, et kui siiani toetas Eesti majandusarengut esmalt vabakaubandusleping ja siis ühinemine Euroopa Liiduga, siis nüüd võiks järgmiseks majandusarengu verstapostiks saada euro kasutuselevõtt.
W nagu veel üks langus
Vähem optimistlikud mõistavad aga, et struktuursed probleemid maailma majanduses ei ole kuhugi kadunud. USA jooksevkonto defitsiit on endiselt liiga suur ja survestab dollari stabiilsust. Riiklikud abiprogrammid USA-s ja Lääne-Euroopas on kunstlikult majandust toetanud ja ebaefektiivset tootmist soodustanud (näiteks autotööstuses). Seega nii, kui tugipaketid lõpevad, järgneb ajutisele tõusule uus majanduslangus. Eestit mõjutab lisaks tugevalt Läti-Leedu majanduste kohanemisvõime ja poliitiline stabiilsus. Eesti majanduse taastumist pärsivad arengud tööturul: tööpuudus suureneb (sh lõpevad hooajatööd ehituses, turismisektoris, põllumajanduses), palgalangus süveneb ja juba varem töötuks jäänutel lõpeb kindlustushüvitis.
L nagu lõputu kiratsemine
Pessimistid usuvad, et mahukad riiklikud abipaketid on suurendanud eelarvedefitsiite ja riigivõlga, mis koos ühiskonna vananemisega ahendavad tuntavalt vastavate riikide järgmiste aastate tarbimise ja investeerimise võimalusi. Kasvav tööpuudus USA-s ja Euroopas vähendavad tarbimist veelgi. Küsimusi tekitab tööturu paindlikkus – kas ja millise töö koondatud leiavad? Mida hakkavad näiteks tegema Eesti 30 000 töötut ehitajat? Eesti majanduse kohandumine on hetkel olnud liiga väike, palgatase on tootlikkusega võrreldes endiselt liiga kõrge. Madalat lisandväärtust tootvad tehased on välisinvestoritel mõistlikum viia ida/lõuna poole, aga nende asemele ei ole hetkel midagi innovaatilist tulemas. Pole midagi, mis majanduse uuesti niiöelda „käima lükkaks“. Maastrichti eelarvekriteeriumi täitmine saab selle aasta lõpus toimuda ainult väga õnneliku juhuse läbi ja seetõttu ebakindlus meie majanduse suhtes investorite silmis püsib. Seega arvan, et Eesti majanduse elavnemine tuleb, aga tänu struktuursetele probleemidele nii globaalsel tasandil kui Eestis tuleb majanduskasvu taastumine väga aeglane. Seega peaks Eesti majandustsükkel meenutama midagi L ja V tähe vahepealset. 2010. aasta majanduskasv jääb ilmselt veel miinuspoolele ja 2011-2015 majanduskasv keskmiselt alla 5 protsendi. Kinnisvara soetamise tippaeg peaks saabuma 2010. aasta esimesel poolel, aktsiate hinnad toibuvad ilmselt varem (kuigi viimaste kuude hinnarallile võib tulla tagasilööke reaalmajanduse poolelt). Tootmise laiendamiseks ja kaasajastamiseks on majandustsükli põhi just õige aeg, samas tuleb rahavoogude planeerimisel arvestada, et viimaste aastate buum enam tagasi ei tule või kui, siis mõnes üksikus sektoris, mis on seotud kõrgtehnoloogia või keskkonna säästmisega.
|
