Teie arvamus on meile tähtis.

Tagasiside aitab meil muuta teenindust paremaks.

Saatja nimi
Saatja e-post
Teade
123456789101112131415161718192021222324252627282930313233343536373839404142434445464748495051525354555657585960616263646566676869707172737475767778798081828384858687888990919293949596979899 + 123456789 = ?

Palun sisestage matemaatilise tehte tulemus.

* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname tagasiside eest!



13.02.2007

Viimane aeg mõelda kortermaja remondile

Aina tõusvad küttehinnad ja käre pakane üha suurendavad kortermaja elanike küttekulutusi. Majaelanikud ei pea aga paratamatusega leppima – oma maja korda tehes on võimalik küttekulusid säästa kuni 45%.

Tallinnas Sütiste tee 45 asuv korteriühistu on parim näide sellest, kuidas kompleksne renoveerimine võib anda korraliku energiasäästu. Korteriühistu esimehe Ragnar Kuuse sõnul on maja korrashoidu alates 1999. aastast investeeritud üle 6,2 miljoni krooni (sellest 4,5 pangalaenu abiga) ning ainuüksi küttekuludelt on tänaseks saavutatud juba 43% säästu, millele tulevikus veelgi lisa oodatakse. Kui 2001. aastal moodustasid küttekulud majas keskmiselt 5,7 krooni ruutmeetri kohta, siis 2005. aastal oli see kahanenud juba 4,1 kroonini ning 2007. aastaks prognoositakse küttekuluks ruutmeetri kohta vaid 3,5 krooni kuus. Kui arvestada veel seda, et kütte hind on neil aastatel kallinenud enam kui 20%, maksavad elanikud küttekulude eest võrreldes 2001. aastaga poole vähem.

Ulatuslikematest remonditöödest võib Kuuse sõnul välja tuua kogu maja soojustamise, elektrisüsteemi uuendamise, majale viilkatuse ehitamise, akende vahetuse ja trepikodade remondi. Samuti uuendati küttesüsteemi ja iga korter sai oma radiaatoritele termoregulaatori, millega elanikud saavad ise vastavalt soovile oma toasooja sättida. Lisaks senitehtule on tulevikus plaanis veel liftide renoveerimine, allmaagaraaži rajamine, tasulise autoparkla ehitamine, haljastamine koos mänguväljaku ja prügimaja rajamisega.

KredExi eluasemetoodete divisjoni juhi Mirja Adleri sõnul on talv just õige aeg järgmise aasta remondiplaanide tegemiseks. „Mida rutem remonditööd ette võtta, seda suurem on tõenäosus, et saavutatud energiasäästu ja küttekulude kokkuhoidu saab nautida juba järgneval kütteperioodil,“ sõnas Adler. Talvel on võrreldes suveperioodiga lihtsam vajalikke remondimehi leida ning ka ühistu koosolekute pidamiseks vajaliku rahva kokkukutsumine kergem. KredExi hinnangul tasub end kõige kiiremini ära just küttesüsteemi renoveerimine (olenevalt investeeringute suurusest võib tasuvusaeg olla mõni aasta). Selleks, et teada saada millised remonditööd majas kõige suurema säästu annavad ja milline on nende tasuvusaeg tuleks kutsuda spetsialist oma maja üle vaatama ja energiaauditit tegema.

Enamik Eesti elanikke elab nõukogude ajal ehitatud kortermajades, mis vajavad ajale vastupidamiseks tõsist renoveerimist ning pidevat ja korrapärast hoolt. Lisaks välisilme parandamisele annab kortermaja renoveerimine ka korraliku energiasäästu, mis üha kallinevate küttehindadega end igati ära tasub. Tasuta nõuannet energiasäästu kohta jagab kõigile huvilistele KredExi Energiasäästu kompetentsikeskus – www.kredex.ee/esk.


Lisainfo:

Tiina Hiller
Turunduse ja tootearenduse projektijuht
KredEx
Tel: 6819 943/ 55 60 74 83

Mirja Adler
Eluasemetoodete divisjoni juht
KredEx
mirja dot adler at kredex dot ee

  • 06. november 2007

    KredExi toetustega on korterelamute renoveerimisse investeeritud 1 miljard krooni

    Tänase päeva seisuga on korteriühistud ning korteriomanike ühisused üle Eesti saanud KredExilt 100 miljonit krooni toetust, et renoveerida oma korterelamu ning muuta see energiasäästlikumaks. Toetus moodustab 10% teostatud tööde maksumusest, kogu investeering korterelamute renoveerimisse on seega 1 miljard krooni.

    Alates Eesti elamumajanduse arengukava kinnitamisest Vabariigi Valitsuse poolt 11.02.2003 on KredExist rekonstrueerimistoetust saanud ligi 2 400 korterelamut, kelle toetussummad on jäänud vahemikku 200 kuni 436 000 krooni. Kõige enam toetusi saanud korterelamuid on Harjumaal, Ida-Virumaal, Tartumaal, Järvamaal ja Pärnumaal. Populaarsemateks töödeks on läbi aastate olnud katuse renoveerimine, akende vahetus, välisuste vahetus, elektrisüsteemi renoveerimine ja fassaadi soojustamine.

    KredExi eluasemetoodete divisjoni juhi Mirja Adleri sõnul ei uskunud toetuste algaastatel korterelamute esindajad, et riik renoveerimist toetab. KredEx käis mööda Eestit ringi ja tutvustas toetuse tingimusi ning veenis elanikke elamuid renoveerima. Tänaseks on korterelamute renoveerimisprotsess Eestis täies hoos – sellele on kaasa aidanud nii riiklikud toetused kui renoveerimistöödega saavutatav energiasääst.

    Eesti elamumajanduse arengukava elluviijana jagab KredEx toetusi, mille eesmärgiks on korterelamute renoveerimistööde aktiveerimisele ja munitsipaal-üürielamispindade suurendamisele kaasa aitamine. KredEx toetab korterelamute rekonstrueerimistöid ning ekspertiiside ja energiaauditite teostamist.
  • 02. november 2007

    Praxis: ettevõtlustoetused on läinud asja ette

    Poliituuringute Keskuse Praxis uuringust selgus, et ettevõtlustoetused on olnud igati asjakohased ja vajalikud ning kõige edukam oli uuringu järgi starditoetus.

    Starditoetust on kasutanud ligi 15 protsenti alustavatest firmadest, 89 protsenti toetust saanud ettevõtetest tegutses ka kaks aastat hiljem. Uuringu läbiviija soovitas tulevikus starditoetuste saajaid kasvufaasi jõudmisel edasi toetada. Teiseks soovitati nõustamise kvaliteeti parandada, mis eelkõige peaks nõustaja ja ettevõtja kontakti pikendama.

    Väga oluliseks on ettevõtjatele osutunud lühiajalised ekspordigarantiid – uuringu järgi ei oleks enamikku tehinguid olnud võimalik mujal kindlustada. Aastatel 2004-2005 küündis garanteeritud ekspordi osakaal üle 0,8 protsendi Eesti põhiekspordist, eesmärgiks oli seatud 0,75 protsenti.

    KredExi ekspordigarantiid soodustasid uut kaubavahetust ja aitasid kaasa uutele turgudele sisenemisele. Uuringu tulemusena soovitati suurendada garantiimakse kesk- ja pikaajalistele ekspordigarantiidele ning tagada lühiajalistele eksportgarantiidele riiklik rahastamine. Samuti on märkimisväärselt edukaks osutunud laenu- ja liisingukäenduste programm – 75 protsenti toetust saanud ettevõtteid ütles, et see aitas neil luua uusi töökohti, 90 protsenti tunnistasid mõju käibele. Paljudele oli käenduse abil saadud finantseering oluline ettevõtte ellujäämise seisukohast.

    ´Edaspidi soovitaksime tegelda toetussüsteemi tõhustamisega, muuta lihtsamaks liialt bürokraatlikku taotlus- ja aruandlussüsteemi, kohandada toetusi erinevate sihtrühmade vajadustele ning toetada rohkem riiklikes strateegiates seatud eelisvaldkondi. Samuti võiks EAS tulevikus pöörata suuremat tähelepanu usaldusväärsete partnerlussuhete loomisele ettevõtetega,¡ ütles Praxise analüütik Kadri Kuusk.

    Starditoetuse mõjusid ettevõtetele uuriti 2003–2004 aastal alustatud ettevõtetes, ekspordigarantiide mõju uuriti 2002-2003 aastal, ettevõtluslaenu- ja liisingukäendust uuriti 2002-2004 aastatel.

    Uuring teostati Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite abil.


    Allikas: Äripäev
    Kuupäev: 01.11.2007