Teie arvamus on meile tähtis.

Tagasiside aitab meil muuta teenindust paremaks.

Saatja nimi
Saatja e-post
Teade
123456789101112131415161718192021222324252627282930313233343536373839404142434445464748495051525354555657585960616263646566676869707172737475767778798081828384858687888990919293949596979899 + 123456789 = ?

Palun sisestage matemaatilise tehte tulemus.

* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname tagasiside eest!



13.06.2011 uuring

Uuringu kohaselt on puitmajade suurimaks probleemiks poolikud renoveerimislahendused

KredExi tellimusel Tallinna Tehnikaülikooli poolt teostatud puitelamute uuringu kohaselt on Eesti puidust korterelamute, mis asuvad valdavalt erinevatel miljööaladel, seisukord enamasti rahuldav, kuid oluline on kattekonstruktsioonide, nagu vooder, katusekate, vihmavee äravoolusüsteemid, renoveerimine, et kaitsta kandekonstruktsioone edasiste kahjustuste eest.

Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste poolt valminud suuremahulise puitelamute uuringu eesmärgiks oli välja selgitada erinevate Eestis laialt levinud puitelamutüüpide ehitustehniline ja sisekliima seisukord, saada vastavalt uuringu andmetele hinnang elamute vastupidavuse ja eluea osas ning leida meetodid ja lahendused puitelamute renoveerimiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks.

Uuringus tuuakse elamute suurimate probleemidena välja iseseisvalt ja vaid osaliselt teostatud renoveerimistööd, mis on tihti põhjustanud kandekonstruktsioonide kahjustusi või halvendanud sisekliimat. Paljud puitelamud on ehitusjärgselt ehitatud ilma pesuruumita. Pesuruumi hilisem ehitamine kööki või wc-sse on põhjustanud hoonetele aga palju niiskuskahjustusi. Küllaltki problemaatiline on olukord ka küttesüsteemidega, kui hoones puudub tsentraalne süsteem ning iga korteriomanik on iseseisvalt oma korteri küttesüsteemi renoveerinud kas siis gaasi-, ahi- või elektrikütteks.

Sarnaselt eelnevatele uuringutele (suurpaneelelamud, telliskorterelamud) esineb ka puithoonetes erinevaid sisekliima probleeme, mis on põhjustatud peamiselt pesu kuivatamisest eluruumides, pesuruumide ehitamisest kui ka akende vahetamisest.

Üheks uudseks probleemiks võrreldes suurpaneel ja telliskivi elamutega on kultuuripärandi säilitamine. Puithooned on valdavalt ehitatud 20. sajandi esimeses pooles ja omavad kultuuri säilitamisel olulisemat väärtust kui paneelelamud. Lisaks on erinevate renoveerimistöödega rikutud ka puitelamute miljööväärtuslikku poolt.

Energiasäästu ja hoonete pikaajalist säilimist silmas pidades on uuringus soovitused puitelamute renoveerimiseks koos analüüsiga saavutatavast energiasäästust ja tööde tasuvusest. Teadlased rõhutavad elamu kui terviku vaatamist ehk terviklikku rekonstrueerimist, mis annab parima tulemuse nii hoone säilivuse kui ka energiasäästu saavutamise seisukohalt.

Puitelamute uuringuga saab tutvuda siin.