Teie arvamus on meile tähtis.

Tagasiside aitab meil muuta teenindust paremaks.

Saatja nimi
Saatja e-post
Teade
123456789101112131415161718192021222324252627282930313233343536373839404142434445464748495051525354555657585960616263646566676869707172737475767778798081828384858687888990919293949596979899 + 123456789 = ?

Palun sisestage matemaatilise tehte tulemus.

* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname tagasiside eest!



27.02.2007

Tõhus abimees hoone energiatarbe määramiseks

Selleks, et saavutada mistahes majas või hoones võimalikult suurt energiasäästu on tarvis hoones teostada energiaaudit. Võimalikult täpse ülevaate saamiseks on vajalik võrrelda hoone energiatarbimist erinevate perioodide vältel. Selleks, et soojatarbimist oleks võimalik olenemata välistemperatuuri kõikumistest võrrelda, on võimalik kasutada kraadpäevi.

Kuna suur osa soojatarbimisest sõltub otseselt väliskliimast, mis erinevatel aastatel on muutuv, siis on võimalik erinevuste kõrvaldamiseks ja võimalikult täpse tulemuse saamiseks kasutada kraadpäevi. Kraadpäevad on vajalikud hoone soojusvajaduste määramiseks, aga samuti tegelikult tarbitud soojuse või kütuse võrdlevaks analüüsiks erineva väliskliimaga aastatel. Kraadpäevade kasutajateks on eelkõige hoonete energiaaudiitorid, energiatõhususe sertifitseerijad, projekteerijad, eksperdid, hoonete valdajad, kinnisvarafirmad jt asjast huvitatud. Eesti kraadpäevadega saab tutvuda KredExi energiasäästu kompetentsikeskuse kodulehel www.kredex.ee/esk.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Energiasäästu- ja taastuvenergia talituse juhataja Madis Laaniste sõnul aitavad ühest allikast vabalt kättesaadavad kraadpäevade andmed kaasa edasistele hoonete energiasäästumeetmete tasuvusarvutuste ja rekonstrueerimisotsuste kvaliteedile.

Varem soojusvajaduste määramiseks kasutatud kliimaandmed on rohkem kui 50 aasta tagusest perioodist ja ei arvesta viimaste aastakümnete märgatavat kliima soojenemist. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika instituudi poolt koostatud uuring Eesti kraadpäevad annab ülevaate 6 geograafilise punkti normaalaasta kraadpäevadest ja kraadpäevadest erinevatel temperatuuridel kuude kaupa ning viimase 5 aasta tegelikud kraadpäevad. Kraadpäevade uuringu valmimisele aitas kaasa Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi soosiv suhtumine algatusse.

Hoonete energiaauditi käigus on üheks olulisemaks ülesandeks auditeeritud objektile energiakava koostamine, mis määrab prioriteetsed säästumeetmed vaadeldud hoones. Säästumeetmete reastus ehk auditi tulemus sõltub otseselt kogutud algandmete kvaliteedist, sh taustinformatsioonist. Kraadpäevi on energiaauditite teostamisel ja säästuarvutuste tegemisel väga mugav kasutada.

 

 

  • 06. november 2007

    KredExi toetustega on korterelamute renoveerimisse investeeritud 1 miljard krooni

    Tänase päeva seisuga on korteriühistud ning korteriomanike ühisused üle Eesti saanud KredExilt 100 miljonit krooni toetust, et renoveerida oma korterelamu ning muuta see energiasäästlikumaks. Toetus moodustab 10% teostatud tööde maksumusest, kogu investeering korterelamute renoveerimisse on seega 1 miljard krooni.

    Alates Eesti elamumajanduse arengukava kinnitamisest Vabariigi Valitsuse poolt 11.02.2003 on KredExist rekonstrueerimistoetust saanud ligi 2 400 korterelamut, kelle toetussummad on jäänud vahemikku 200 kuni 436 000 krooni. Kõige enam toetusi saanud korterelamuid on Harjumaal, Ida-Virumaal, Tartumaal, Järvamaal ja Pärnumaal. Populaarsemateks töödeks on läbi aastate olnud katuse renoveerimine, akende vahetus, välisuste vahetus, elektrisüsteemi renoveerimine ja fassaadi soojustamine.

    KredExi eluasemetoodete divisjoni juhi Mirja Adleri sõnul ei uskunud toetuste algaastatel korterelamute esindajad, et riik renoveerimist toetab. KredEx käis mööda Eestit ringi ja tutvustas toetuse tingimusi ning veenis elanikke elamuid renoveerima. Tänaseks on korterelamute renoveerimisprotsess Eestis täies hoos – sellele on kaasa aidanud nii riiklikud toetused kui renoveerimistöödega saavutatav energiasääst.

    Eesti elamumajanduse arengukava elluviijana jagab KredEx toetusi, mille eesmärgiks on korterelamute renoveerimistööde aktiveerimisele ja munitsipaal-üürielamispindade suurendamisele kaasa aitamine. KredEx toetab korterelamute rekonstrueerimistöid ning ekspertiiside ja energiaauditite teostamist.
  • 02. november 2007

    Praxis: ettevõtlustoetused on läinud asja ette

    Poliituuringute Keskuse Praxis uuringust selgus, et ettevõtlustoetused on olnud igati asjakohased ja vajalikud ning kõige edukam oli uuringu järgi starditoetus.

    Starditoetust on kasutanud ligi 15 protsenti alustavatest firmadest, 89 protsenti toetust saanud ettevõtetest tegutses ka kaks aastat hiljem. Uuringu läbiviija soovitas tulevikus starditoetuste saajaid kasvufaasi jõudmisel edasi toetada. Teiseks soovitati nõustamise kvaliteeti parandada, mis eelkõige peaks nõustaja ja ettevõtja kontakti pikendama.

    Väga oluliseks on ettevõtjatele osutunud lühiajalised ekspordigarantiid – uuringu järgi ei oleks enamikku tehinguid olnud võimalik mujal kindlustada. Aastatel 2004-2005 küündis garanteeritud ekspordi osakaal üle 0,8 protsendi Eesti põhiekspordist, eesmärgiks oli seatud 0,75 protsenti.

    KredExi ekspordigarantiid soodustasid uut kaubavahetust ja aitasid kaasa uutele turgudele sisenemisele. Uuringu tulemusena soovitati suurendada garantiimakse kesk- ja pikaajalistele ekspordigarantiidele ning tagada lühiajalistele eksportgarantiidele riiklik rahastamine. Samuti on märkimisväärselt edukaks osutunud laenu- ja liisingukäenduste programm – 75 protsenti toetust saanud ettevõtteid ütles, et see aitas neil luua uusi töökohti, 90 protsenti tunnistasid mõju käibele. Paljudele oli käenduse abil saadud finantseering oluline ettevõtte ellujäämise seisukohast.

    ´Edaspidi soovitaksime tegelda toetussüsteemi tõhustamisega, muuta lihtsamaks liialt bürokraatlikku taotlus- ja aruandlussüsteemi, kohandada toetusi erinevate sihtrühmade vajadustele ning toetada rohkem riiklikes strateegiates seatud eelisvaldkondi. Samuti võiks EAS tulevikus pöörata suuremat tähelepanu usaldusväärsete partnerlussuhete loomisele ettevõtetega,¡ ütles Praxise analüütik Kadri Kuusk.

    Starditoetuse mõjusid ettevõtetele uuriti 2003–2004 aastal alustatud ettevõtetes, ekspordigarantiide mõju uuriti 2002-2003 aastal, ettevõtluslaenu- ja liisingukäendust uuriti 2002-2004 aastatel.

    Uuring teostati Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite abil.


    Allikas: Äripäev
    Kuupäev: 01.11.2007