Teie arvamus on meile tähtis.

Tagasiside aitab meil muuta teenindust paremaks.

Saatja nimi
Saatja e-post
Teade
123456789101112131415161718192021222324252627282930313233343536373839404142434445464748495051525354555657585960616263646566676869707172737475767778798081828384858687888990919293949596979899 + 123456789 = ?

Palun sisestage matemaatilise tehte tulemus.

* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname tagasiside eest!



23.12.2010

Tehnikaülikooli poolt valminud uuringu põhjal on telliskorterelamute suurimaks probleemiks välispiirded ja halb sisekliima

KredExi ning Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel ja Talllina Tehnikaülikooli poolt valminud uuringu eesmärgiks oli kaardistada ja selgitada välja tüüpprojektide alusel Eesti erinevates piirkondades ehitatud ning erinevas vanuses olevate tellistest ehitatud korterelamute ehitustehniline seisukord ja elanike hinnangud elukeskkonnale.

Telliskorterelamute uuringu kohaselt esineb telliselamutel tõsiseid probleeme fassaadikihi ja kandva seinaosa vaheliste sidemetega, millest tõsiseim probleem on tellisest sidekividega. Sellest tulenevalt on vaja enne renoveerimistöid ja lisasoojustamist alati kontrollida välisseinte, rõdude ja varikatuste üldist ehitustehnilist seisukorda ja vajadusel teostada tugevdustööd.

Sarnaselt suurpaneelelamutega on telliselamute puhul probleemiks ka välispiirete suur soojusjuhtivus ja seinas paiknevad külmasillad, mille tõttu võib nende lisasoojustamist pidada möödapääsmatuks selleks, et tagada ohutu ja tervisliku sisekliima ning energiatõhusus.

Uuritud korterites ei vastanud siseõhu kvaliteet talveperioodil sisekliima standardi (EVS-EN 15251:2007) minimaalsetele nõuetele 65% mõõdetud korteritest. Õhuvahetuskordsuse järgi vastab standardile näiteks vaid 28% uuringus osalenud korterite magamistubade õhk. Vastanutest 70% väitis, et nende korteris on viimase kümne aasta jooksul olnud niiskuskahjustusi. Spetsialistide hinnangul ei ole vanemates telliskorterelamutes võimalik ainult loomuliku ventilatsiooniga tagada piisavat õhuvahetust. Ventilatsioonisüsteem tuleks varustada soojuse tagastussüsteemiga (soojusvaheti, ventilatsiooni soojuspump vms.).

Tallinna Tehnikaülikooli professori Roode Liiase sõnul olid telliskorterelamud nende ehitamise ajal üldjuhul unikaallahendused ja püüdsid pilku hallide paneelelamute vahel.

“Praeguseks ajaks on telliskorterelamute tehniline seisund paraku üldse mitte rõõmustav- põhjuseks nii kunagised ehitusvead kui pikaajaline korrashoiu puudumine, aga ka lubamatud lahendused renoveerimisel,” ütles Roode Liias.

KredEx on tellinud Tallinna Tehnikaülikoolilt lisaks vastvalminud telliskorterelamute uuringule ja eelmisel aastal valminud paneelelamute uuringule ka puidust korterelamute ning ajavahemikul 1990-2010 kasutusele võetud korterelamute seisukorra uuringud, mis valmivad vastavalt 2011. aasta maiks ning 2012. aasta märtsiks.

Telliskorterelamute uuringuga saab tutvuda siin.