Teie arvamus on meile tähtis.

Tagasiside aitab meil muuta teenindust paremaks.

Saatja nimi
Saatja e-post
Teade
123456789101112131415161718192021222324252627282930313233343536373839404142434445464748495051525354555657585960616263646566676869707172737475767778798081828384858687888990919293949596979899 + 123456789 = ?

Palun sisestage matemaatilise tehte tulemus.

* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname tagasiside eest!



15.10.2009

Tehnikaülikooli poolt valminud uuringu kohaselt on Eesti paneelelamute olukord enamasti rahuldav

KredExi tellimusel valminud suurpaneelelamute uuringu kohaselt on Eesti suurpaneelelamute kandetarindite seisukord enamasti rahuldav, mis lubab nende kasutamist mõistliku ekspluateerimise puhul veel aastakümnete jooksul.

Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste poolt valminud suuremahulise paneelelamute uuringu eesmärgiks oli välja selgitada Eestis laialt levinud elamutüübi ehitustehniline ja sisekliima seisukord, saada vastavalt uuringu andmetele hinnang elamufondi vastupidavuse ja eluea osas ning milliste meetodite ja investeeringutega oleks võimalik eluasemefondi eluiga pikendada.
 
Ehitise elukaare teooria kohaselt on elamu keskmiseks tööeaks ligikaudu 50-70 aastat ning suurem osa Eesti eluasemefondist on tänaseks oma eluea saavutanud või sellele lähenemas. Sellisesse eluikka jõudnud elamu konstruktsioone ja tehnosüsteeme võib lugeda nii füüsiliselt kui moraalselt vananenuks, mistõttu vajab hoone lisaks järjepidevatele hooldustöödele suuremahulisemaid rekonstrueerimistöid.
 
Uuringus tuuakse elamute suurimate  probleemidena välja konstruktsiooni omapärast tulenevad külmasillad ja piirete vähene õhutihedus, mis põhjustavad suure soojakao ning toovad elanike kaasa suured küttearved.
 
Üheks probleemiks on ka paneelelamute halva kvaliteediga sisekliima, mis ei vasta kehtivatele standarditele. Kuna nende hoonete projekteerimisel ei olnud korraliku ventilatsiooni tagamine kuigi oluline, on paneelmajade õhus liialt suur süsihappegaasi ja kohati ka niiskusesisaldus, mis ilmneb nn halva õhuna. Korterite sisekliima tagamine vastavalt kehtivatele normidele ja tõekspidamistele on aga alginvesteeringult kulukas või hilisemas kasutuses energiamahukas, kus peamist rolli mängivad lisaks ventilatsioonisüsteemile ka toimiv küttesüsteem ja korrastatud hoonepiirded.
 
Energiasäästu ja hoonete pikaajalist säilimist silmas pidades on uuringus soovitused paneelelamute renoveerimiseks koos analüüsiga saavutatavast energiasäästust ja tööde tasuvusest. Teadlased rõhutavad elamu kui terviku vaatamist ehk terviklikku rekonstrueerimist, mis annab parima tulemuse nii hoone säilivuse kui ka energiasäästu saavutamise seisukohalt.
Lisaks paneelelamute uuringule on tellitud ka telliskonstruktsiooni ja puidust korterelamute seisukorra uuringud, mis valmivad vastavalt 2010. aasta novembriks ning 2011. aasta maiks.

Paneelelamute uuringuga saab tutvuda siin.