Teie arvamus on meile tähtis.

Tagasiside aitab meil muuta teenindust paremaks.

Saatja nimi
Saatja e-post
Teade
123456789101112131415161718192021222324252627282930313233343536373839404142434445464748495051525354555657585960616263646566676869707172737475767778798081828384858687888990919293949596979899 + 123456789 = ?

Palun sisestage matemaatilise tehte tulemus.

* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname tagasiside eest!



03.09.2014

Rekonstrueerimistoetuse abil saavutasid majad aastas 4,5 mln eurose kokkuhoiu

KredExi poolt koostatud elamufondi seisukorda ja rekonstrueerimistoetuse mõju käsitlev analüüs näitas, et korteriühistud on KredExi rekonstrueerimistoetuse abil investeerinud korterelamute renoveerimisse kokku 151,4 mln eurot. Korterelamute investeeringud on olnud suuremahulised ning sõltuvad riikliku rekonstrueerimistoetuse olemasolust.

Ajavahemikul 2010-2014 on KredEx eraldanud korterelamutele rekonstrueerimistoetusteks 37,7 miljonit eurot. KredExi abil on renoveeritud 663 korterelamut, mille suletud netopind on 1,9 mln ruutmeetrit, see moodustab 9,7% kõigi enne 1991.a ehitatud Eesti korterelamute köetavast pinnast

„Kuna enamus Eesti korterelamutest on ehitatud nõukogude ajal, on Eesti elamufondi suurimaks probleemiks hoonete suur energiakulu, mis avaldab kõrge soojusenergiahinna tõttu suurt mõju leibkondade majanduslikule olukorrale. Suur osa Eesti leibkondadest elab korterelamutes ja kuna rekonstrueerimine võimaldab kokku hoida kütteenergiat, on selle abil võimalik märgatavalt vähendada ka eluaseme ülalpidamiskulusid,“ ütles KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisjoni juht Triin Reinsalu.

Korterelamu rekonstrueerimistoetuse järjepideva eraldamise tulemusena on suurenenud inimeste teadlikkus ja seega on aastate jooksul suurenenud terviklikult rekonstrueeritavate korterelamute arv. Kui 2010. aastal rekonstrueeriti 35% toetusega terviklikult ainult üks korterelamu (3% toetuse otsuse saanud majadest), siis järgnevate aastate kasv lõppes 2013. aastal juba 62 terviklikult rekonstrueeritud kortermajaga (61% toetuse otsuse saanud majadest).

Rekonstrueerimistoetust on taotletud kõige rohkem Harjumaal ja Tartumaal, kõige vähem aga Hiiumaal ja Võrumaal. Analüüs näitas samuti, et rekonstrueerimise otsuse langetamist mõjutavad eeskätt küttehind ja leibkonna sissetulek.

Renoveerimise tulemusena on korterelamud saavutanud arvestuslikult 43% energiasäästu. Praktiliselt tähendab see, et 2013.a lõpu seisuga rekonstrueeritud korterelamud säästavad aastas 60 GWh kütteenergiat, mis võrdub hinnanguliselt aastase Haapsalu linna kaugküttevõrgus tarbitava soojuseenergia kogumahuga. Küttehinna 75 eurot MWh juures tähendab see aastas 4,5 mln euro suurust kokkuhoidu.

Analüüsi saab lugeda siit.

Korterelamute rekonstrueerimistoetuse eraldamiseks kasutati vahendeid, mis saadi Eesti riigi kasutamata saastekvootide müügist Luksemburgile. Rekonstrueerimistoetust sai taotleda KredExist 15%, 25% ja 35% projekti kogumaksumusest sõltuvalt korterelamu rekonstrueerimise terviklikkuse tasemest.