Teie arvamus on meile tähtis.

Tagasiside aitab meil muuta teenindust paremaks.

Saatja nimi
Saatja e-post
Teade
123456789101112131415161718192021222324252627282930313233343536373839404142434445464748495051525354555657585960616263646566676869707172737475767778798081828384858687888990919293949596979899 + 123456789 = ?

Palun sisestage matemaatilise tehte tulemus.

* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname tagasiside eest!



01.04.2010

Projekt „Tervislik ja säästlik kodu“ kuulutab välja näidiselamu rekonstrueerimise konkursi

Swedbank kui tervisliku ja säästliku elukeskkonna idee aktiivne toetaja on algatanud koostöös partneritega projekti, mille käigus rekonstrueeritakse terviklikult üks Tallinna korterelamu. Näidiselamu saab praktiliseks ja käegakatsutavaks eeskujuks kõigile vanemat tüüpi korterelamutele, mis rekonstrueerimist vajavad.

Swedbanki korterühistute valdkonna juhi Janis Pugri sõnul elab ca 70% Eesti elanikest korterelamutes. „Vanemad kortermajad, mis on koduks paljudele Eesti inimestele, ei kao lähiajal meie linnapildist kuhugi. Täna on oluline mõelda, mil viisil on mõistlik neid maju korda teha. Paljud korteriühistud on sellega juba alustanud, kuid kohe on esile kerkinud probleem- milline on optimaalne lahendus ja mõistlik investeeringu suurus,“ selgitas ta. „Eestis puudub täna näide terviklikust renoveerimislahendusest, selle lahendab käesolev projekt, kus tähelepanu pööratakse nii elamu kasutusea pikendamisele, energiasäästlikkusele kui ka välisilmele. Äärmiselt oluline on ka tagada tervislik sisekliima,“ võttis Janis Pugri kokku projekti eesmärgid.
 
„Usume, et pilootprojekt „Tervislik ja säästlik kodu” paneb korterelamute rekonstrueerimisel maha olulise kvaliteedimärgi ning annab eeskuju uutele algatustele, mis aitavad meil samm-sammult liikuda tervislikuma elukeskkonna poole,” lisas ta.
 
KredExi juht Andrus Treieri sõnul annaks tark käitumine maja korda tegemisel küttekuludelt säästu vähemalt 40% ulatuses. Nii on näiteks mõõdetud Tallinnas Paldiski mnt 171 asuvas korterelamus, mis renoveeriti 2006.–2007.aastal. „Eesti elamufondi on võimalik muuta märkimisväärselt energiasäästlikumaks, kuid selle saavutamiseks on investeeringud möödapääsmatud. Investeeringu finantseerimisel pakuvad nii soodne laen kui ka laenukäendus olulist ja märkimisväärset abi,“ märkis Treier.
 
Eesti Energia energiasäästu projektijuhi Mikk Saare sõnul nõustab Eesti Energia oma kliente igapäevaselt - analüüsib energiaauditi ja energiamärgiste raames hoonete energiatarbimist, tuvastab energiakadusid ja pakub võimalusi nende vähendamiseks. „Meie kogemus on selgelt näidanud, et nendes korterelamutes, kus on energiakadude vähendamiseks ette võetud põhjalik renoveerimine, on säästetud kümneid ja isegi sadu tuhandeid kroone. "Tervislik ja säästlik kodu" pilootprojektist saab hea õppematerjal kõigile, kes otsivad terviklahendusi oma elamiskeskkonna parandamiseks," ütles Saar.
 
Kliima ja Energiaagentuuri juhi Kristiina Rebase sõnul ei tohiks korterelamute renoveerimisel unustada kvaliteetse sisekliima loomist. „Nõukogude ajal ehitatud paneelelamutes on reeglina väga kehv ventilatsioonisüsteem, mis võib põhjustada hallituse teket siseruumidesse. Hoone välisfassaadi soojustamisel muutub see probleem aga veelgi teravamaks, sest kogunev niiskus ei pääse enam välja ning hakkab kahjustama hoone konstruktsioone ning hoones elavate inimeste tervist. Kvaliteetse ventilatsioonisüsteemi paigaldamine võib lisaks tervislikule sisekliimale aidata kokku hoida ka kütteks ja sooja vee tegemiseks kulutatavat energiat,“ märkis Rebane.
 
Näidiselamuks on oodatud kandideerima 5-korruselised kuni 5 trepikojaga ja vähemalt 30 korteriga Tallinna elamud. Korterelamul ei tohi olla võlgnevusi teenusepakkujate ees ning eelistatud on korterelamud, kus pole teostatud olulises osas rekonstrueerimistöid.
 
Konkursi võitja saab hulgaliselt soodustusi ning mitmed kulutused tasuvad projekti partnerid:
- Swedbanki ja KredExi kuni 20 aastase perioodiga renoveerimislaen 1% fikseeritud intressi ning lepingutasuta
- taastuvenergiaallikaga seotud soojatagastusega ventilatsioonisüsteemi soetamise ja paigaldamise kulude katmine kuni 1 miljoni krooni ulatuses Kliima- ja Energiaagentuuri poolt
- elektrisüsteemi rekonstrueerimistööde teostamine kuni 100 000 krooni väärtuses Eesti Energia poolt.
- rekonstrueerimistööde omafinantseeringu kompensatsioon summas kuni 300 000 krooni Tallinna linnalt
- Energiaaudit, rekonstrueerimistööde projekt, projektijuhtimine ja omanikujärelvalve
- Individuaalse küttekulu jaotussüsteemi paigaldamine
 
Projekt sünnib koostöös partneritega: KredEx, Kliima-ja Energiaagentuur, Tallinna linn, Eesti Energia, Tallinna Tehnikaülikool jt.
 
Täpsem info projekti ning konkursi tingimuste kohta on kättesaadav siit: www.swedbank.ee/tervekodu
 
 
Mart Siilivask
Pressiesindaja
Swedbank
Tel: +372 888 1198
Mob: +372 523 8402
E-post: mart dot siilivask at swedbank dot ee

  • 29. november 2010

    KredExi tagatiste piirmäära tõstmine võimaldab ettevõtjatele täiendavat finantseerimist

    Homme jõustub Riigikogus 11. novembril vastu võetud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse eelnõu, mis suurendab ettevõtluslaenude tagatiste piirmäära 1,5 miljardilt kroonilt 2 miljardi kroonini. Tagatiste piirsumma...

  • 12. november 2010

    KredEx sõlmis koostöölepingu UniCredit Leasing Eesti filiaaliga

    SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal ja KredEx allkirjastasid täna, 11. novembril koostöölepingu, mille kohaselt on UniCredit Leasing Eesti filiaalist liisingut taotlevatel ettevõtetel võimalik kasutada KredExi käendust. KredEx käendab kuni...

  • 03. november 2010

    Energiasäästunädal keskendub hoonete energiasäästule

    Tartu Regiooni Energiaagentuur korraldab korraldab 8.-12. novembrini koostöös KredExi, Eesti Energia, Eesti Korteriühistute Liidu, Säästva Eesti Instituudi, Tartu Teaduspargi ning Kliima- ja Energiaagentuuriga teise...

  • 03. november 2010

    Ajujahi konkursile saadeti üle 300 idee

    Miljonikroonise auhinnafondiga ettevõtluskonkursile Ajujaht laekus tähtajaks 306 ideed 201 meeskonnalt. Võistluse korraldajate kinnitusel saadeti kõige enam ideid infotehnoloogia valdkonnast. Näiteks digitaalsed liiklusmärgid, mis...