Teie arvamus on meile tähtis.

Tagasiside aitab meil muuta teenindust paremaks.

Saatja nimi
Saatja e-post
Teade
123456789101112131415161718192021222324252627282930313233343536373839404142434445464748495051525354555657585960616263646566676869707172737475767778798081828384858687888990919293949596979899 + 123456789 = ?

Palun sisestage matemaatilise tehte tulemus.

* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname tagasiside eest!

Saada vihje!

Tegemist on anonüümse vihjega.

Teade
* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname vihje eest!



02.11.2007

Praxis: ettevõtlustoetused on läinud asja ette

Poliituuringute Keskuse Praxis uuringust selgus, et ettevõtlustoetused on olnud igati asjakohased ja vajalikud ning kõige edukam oli uuringu järgi starditoetus.

Starditoetust on kasutanud ligi 15 protsenti alustavatest firmadest, 89 protsenti toetust saanud ettevõtetest tegutses ka kaks aastat hiljem. Uuringu läbiviija soovitas tulevikus starditoetuste saajaid kasvufaasi jõudmisel edasi toetada. Teiseks soovitati nõustamise kvaliteeti parandada, mis eelkõige peaks nõustaja ja ettevõtja kontakti pikendama.

Väga oluliseks on ettevõtjatele osutunud lühiajalised ekspordigarantiid – uuringu järgi ei oleks enamikku tehinguid olnud võimalik mujal kindlustada. Aastatel 2004-2005 küündis garanteeritud ekspordi osakaal üle 0,8 protsendi Eesti põhiekspordist, eesmärgiks oli seatud 0,75 protsenti.

KredExi ekspordigarantiid soodustasid uut kaubavahetust ja aitasid kaasa uutele turgudele sisenemisele. Uuringu tulemusena soovitati suurendada garantiimakse kesk- ja pikaajalistele ekspordigarantiidele ning tagada lühiajalistele eksportgarantiidele riiklik rahastamine. Samuti on märkimisväärselt edukaks osutunud laenu- ja liisingukäenduste programm – 75 protsenti toetust saanud ettevõtteid ütles, et see aitas neil luua uusi töökohti, 90 protsenti tunnistasid mõju käibele. Paljudele oli käenduse abil saadud finantseering oluline ettevõtte ellujäämise seisukohast.

´Edaspidi soovitaksime tegelda toetussüsteemi tõhustamisega, muuta lihtsamaks liialt bürokraatlikku taotlus- ja aruandlussüsteemi, kohandada toetusi erinevate sihtrühmade vajadustele ning toetada rohkem riiklikes strateegiates seatud eelisvaldkondi. Samuti võiks EAS tulevikus pöörata suuremat tähelepanu usaldusväärsete partnerlussuhete loomisele ettevõtetega,¡ ütles Praxise analüütik Kadri Kuusk.

Starditoetuse mõjusid ettevõtetele uuriti 2003–2004 aastal alustatud ettevõtetes, ekspordigarantiide mõju uuriti 2002-2003 aastal, ettevõtluslaenu- ja liisingukäendust uuriti 2002-2004 aastatel.

Uuring teostati Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite abil.


Allikas: Äripäev
Kuupäev: 01.11.2007

  • 10. mai 2007

    Velotakso laieneb KredExi abil Soome turule

    Velotakso tegutseb Eestis juba neljandat aastat pakkudes Tallinna kesklinnas transpordi-, reklaami- ja meelelahutusteenust pilkupüüdva ning keskkonnasõbraliku muskli- ja elektrijõul töötava velotakso näol.
    Velotakso juhtidena töötab hetkel ligikaudu 40 FIE-t, kes on otsesed teenuse pakkujad. Ettevõtte peamine sissetulekuallikas taksoteenuse kõrval on reklaampinnad velotaksodel.

    Ettevõttel läheb Eestis hästi ning tegevuse laiendamiseks hakati otsima lisavõimalusi teenuste pakkumiseks piiri taga. Kuna Soomes ei ole veel antud teenuse pakkujat, kuid samas on reklaamiturg kordi suurem, siis otsustati just Helisingi kasuks. Velotaksode Soome turule toomiseks on saadud nõusolek Helsingi linnavalitsusest, koostöös Helsingi linna transpordiametiga on välja töötatud kasulikud marsruudid ja velotakso peatuskohad. Esialgu on plaanis soetada 5 velotaksot.

    Ettevõtte juhi Herdis Ojasu sõnul tekkis ühel Velotakso juhatuse liikmel Erko Valkil (tuntud ka kui Prussakovi Jalgrattaühingu juht) idee velotakso teenust pakkuda aastaid tagasi Euroopa suurlinnades käies, kus selline teenus juba turul oli. Nähtu juures võlus idee uudsus ja positiivsus, kuna tegemist on keskkonnasäästlike ja mugavate liiklusvahenditega liikumiseks just vanalinnas. Pankade suhtumine ideesse oli esialgu uudse idee tõttu küll kahtlev, kuid KredExi ja Sampo Panga abil oli velotaksod võimalik siiski soetada. Osapoolte hea koostöö jätkub senini, muu hulgas ka edasise laienemise finantseerimisel. Tegevuse alguses kohati vastuseisu ka Tallinna Linnavalitsuse poolt, kuid erimeelsused leidsid siiski osapooli rahuldava lahenduse ning tegevus jätkus. Ettevõtmine on kujunenud majanduslikult tasuvaks ning 3 hooajaga (1,5 kalendriaastat) on suudetud ligi miljoni kroonine laen pangale tagastada ja teenitud ka väikest kasumit.
    Kuna Soome turistid on ühed aktiivsemad teenuse kasutajad Tallinnas ja Soomes antud teenus puudub, otsustati ka Helsingi taksoturule siseneda. Senistele kogemustele tuginedes peab Ojasu soomlasi headeks ja stabiilseteks klientideks. Kuid Soome pole ainus turg, mida vallutada soovitakse. Järgmisel aastal sihitakse juba uut turgu, aga kuna aga idee on toores, siis enne tegusid ei soovita plaane veel avalikustada.