Teie arvamus on meile tähtis.

Tagasiside aitab meil muuta teenindust paremaks.

Saatja nimi
Saatja e-post
Teade
123456789101112131415161718192021222324252627282930313233343536373839404142434445464748495051525354555657585960616263646566676869707172737475767778798081828384858687888990919293949596979899 + 123456789 = ?

Palun sisestage matemaatilise tehte tulemus.

* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname tagasiside eest!

Saada vihje!

Tegemist on anonüümse vihjega.

Teade
* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname vihje eest!



29.08.2002

Pangad kasutavad KredExi tagatisi efektiivsemalt

2002. aasta esimese seitsme kuu jooksul laekus pankade poolt KredExisse 21% rohkem ettevõtete laenu- ja liisingtagatise taotlusi kui eelmisel aastal. KredExi poolt tagasi lükatud projektide arv on aga võrreldes eelneva aastaga 2 korda vähenenud.

2002. aasta juuli seisuga on KredExile kahe aasta jooksul laekunud taotlusi ligi 300 ettevõtte laenude tagamiseks, neist 79% on sihtasutuselt saanud heakskiitva otsuse. Kui 2001. aastal lükkas KredEx tagasi 17% pankade ja liisingfirmade poolt saadetud taotlustest, siis 2002. aasta 7 esimese kuu jooksul oli negatiivsete otsuste osakaal taandunud 8%-ni kogu taotluste arvust.

See tendents viitab asjaolule, et koostöö KredExi ja pankade ning liisingfirmade vahel on muutunud tunduvalt efektiivsemaks ja et ettevõtjate ligipääs kapitalile on paranenud. Negatiivse otsuse on KredExist kahe aasta jooksul saanud vaid 35 taotlust ja seda kas laenutaotleja või projekti sobimatuse või liiga kõrge krediidiriski tõttu. Umbes kümnendik taotlustest võetakse ka ettevõtjate poolt ise tagasi, kui ei suudeta täita laenule seatud tingimusi.

KredEx tagab kuni 75% väikese ja keskmise suurusega ettevõtete investeerimis- või käibelaenust, kui firma tagatisvara väärtus või omafinantseering ei ole piisav pangalaenu väljastamiseks või kui ettevõtte tegutsemisajalugu on liialt lühike. Sihtasutus annab oma heakskiidu eelkõige laenudele, mille abil laieneb oluliselt ettevõtte tegevus, alustatakse tootmist, luuakse juurde uusi töökohti. KredEx ei taga põllumajandusele, kinnisvaraarendusele ja riigiettevõtetele antavaid laene.

Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx on majandusministeeriumi haldusalas loodud isemajandav sihtasutus, mis tegeleb ettevõtluslaenude ja eluasemelaenude tagamise ning eksporditehingute garanteerimisega. Riigieelarvest KredExile tagatiskohustuste täitmiseks eraldisi tehtud ei ole.

  • 09. aprill 2002

    KredExil 17,5 mln krooni kasumit

    Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse KredEx nõukogu kinnitas aprilli alguses 2001. aasta aruande. Ligikaudu poolteist aastat tegutsenud sihtasutus alustas eelmisest aastast ettevõtluslaenude ja liisingtehingute garantiide väljastamist, arendas edasi ekspordigarantii toodet ning töötas lisaks Noore Pere laenugarantiile välja ka Noore Oma Kodu garantiitoote. KredExi majandusaasta tulem oli 17,5 miljonit krooni kasumit. KredExi varade maht oli 2001. aastal (31.12 seisuga) 292 miljonit krooni.

    2001. aasta jooksul sõlmis KredEx laenu- ja liisinggarantiide lepinguid 95,6 miljoni krooni ulatuses 84 ettevõtte 86 laenuprojekti jaoks. Kõige rohkem kasutasid ettevõtluse laenu- või liisinggarantiid mikro- ja väikeettevõtted Harjumaalt (eeskätt Tallinnast), Tartu-, Viljandi-, Pärnu- ja Võrumaalt. Aasta jooksul laekunud taotlustest lükati tagasi viiendik.

    Ekspordivaldkonnas sõlmis KredEx lepinguid 14 ettevõttega 53 miljoni krooni suuruse krediidilimiidi tagamiseks. Aasta jooksul laekunud taotlustest lükati tagasi 10%. Garanteeritud ekspordi põhilised sihtmaad olid Itaalia, Saksamaa, Iirimaa ja Inglismaa.

    Noore Pere ja Noore Oma Kodu garantiiportfelli maht oli 2001. aasta lõpuks kokku 145,4 miljonit krooni. KredExi garantiide abil väljastasid pangad eluasemelaenu 736,1 miljonit krooni eest. Seeläbi parandasid oma elutingimusi 2545 noort peret ning 587 noort spetsialisti soetasid omaette elamise.

    2001. aastaks KredExile riigieelarvest vahendeid ei eraldatud. Tegevuskulud kaeti tegevuse tulude arvelt. 2001. aastal olid tulud kokku 29,8 miljonit krooni. Kulud moodustasid kokku 12,2 miljonit krooni, millest 4,6 miljonit olid garantiitehnilised eraldised tulevikus võimalike väljamaksete katteks. Majandusaasta tulem oli 17,5 miljonit  krooni kasumit.

    2002. aastal kavandab KredEx oluliselt suurendada garantiiportfelli mahtu. Kavas on väljastada uusi väike- ja keskettevõtluse laenugarantiisid 154 miljoni krooni ulatuses, mis peaks väikeettevõtlussektorisse suunama vähemalt 205 miljonit krooni täiendavat investeeringut. Eesti eksportijate poolt välisostjatele antavaid krediidilimiite planeerib KredEx käesoleval aastal tagada 114 miljoni krooni ulatuses. Eluasemesektorisse peaks KredExi garantiidega aasta jooksul minema laenu üle 500 miljoni krooni, mille tagamiseks väljastab KredEx garantiisid summas ca 134 miljonit krooni.

    KredEx on 2000. aastal loodud Majandusministeeriumi haldusalas paiknev isemajandav garantiifond.

  • 04. aprill 2002

    KredEx uuris laenuvõimaluste parandamist

    2002. aasta jaanuari ja veebruari vältel korraldas Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx koostööpartneritega üle-eestilise seminaride sarja teemal “Väike- ja keskettevõtete laenuvõimaluste parandamine”. Kokku seitse seminari peeti Tallinnas, Paides, Palmses, Võrus, Tartus, Pärnus ja Haapsalus. Üritustel olid esindatud kolm osapoolt – väikefirmad, pangad ja tugiorganisatsioonid. Osalejaid oli keskmiselt 33 inimest seminari kohta.

    KredExi poolt läbi viidud seminaride eesmärgiks oli arendada dialoogi pankade ja ettevõtjate vahel ning anda riigile tagasisidet ettevõtluse finantseerimismeetmete tõhustamiseks. Sarja mõte oli mõista alustavate ja väikeettevõtete rahastamisel tekkivaid probleeme, leida võimalikke lahendusi ning parandada eri osapoolte vahelist koostööd ja kommunikatsiooni. KredExi poolt koostatud raport kajastab seminaride grupiaruteludes ilmnenud põhilisi seisukohti ja huvitavamaid ideid.

    Kõigil seitsmel seminaril jaotati osalejad juhuslikkuse alusel kahte-kolme töögruppi, mida juhtisid KredExi ja EAS Regionaalarengu Agentuuri esindajad. Ligikaudu 45 minutiliste arutelude alusel pandi kirja grupi ühised arvamused. Kuna KredExi seminaride eesmärgiks oli ettevõtete ja pankade vahelise diskussiooni arendamine, ei viidud läbi etteantud vastusevariantidega küsitlust, mis oleks võimaldanud teha kvantitatiivset analüüsi. Töögruppide juhid esitasid osalejatele spontaanseid, lahtisi ja antud arutelu teemaga seotud küsimusi. Gruppide poolt ettekantud seisukohad kodeeriti, s.t. sisuliselt sarnased ideed koondati ühte rühma. See võimaldas välja selgitada ettevõtjate ja pankade domineerivad ootused - nii riigile kui ka üksteisele.

    Mida ootab Eesti väikeettevõtja pangalt?

    Tabel 1: Väikeettevõtja ootused
     
    1   tagasiside, selged vastused
    2   nõustamine (äriplaani koostamisel); eraldi osakond VKE-dega tegelemiseks
    3   kompetentsus ja ettevõtte spetsiifikaga arvestamine
    4   partnerlussuhe, võrdne kohtlemine võrreldes suurettevõtetega
    5   paindlikkus, mõistev suhtumine
    6   individuaalsete lahenduste pakkumine, kliendikeskne lähenemine
    7   projektide kiirem menetlemine
    8   toodete aktiivsem müük ettevõtjatele
    9   riiklike toetusmeetmete soovitamine
    10 personaalsus
    11 suurema riski jagamine kliendiga
    12 "mikrolaen"/ "väikelaen"/ "stardilaen"/ "õppelaen ettevõtjatele"/ “gasellilaen”
    13 heade äriprojektide finantseerimine vaatamata tagatise ebapiisavusele

    KredExi seminaridel esitatud seisukohtadest ilmneb, et kõige rohkem soovivad Eesti ettevõtjad pankade laenuhalduritelt konkreetseid ja selgeid vastuseid, avatust infovahetuses (Vt. Tabel 1). Antud küsimus puudutab eeskätt kriteeriume, mille alusel panga laenukomitee projekti hindab, ja põhjendust, miks negatiivne otsus tehti. Ettevõtjate ootusega saada enam tagasisidet on üsna tihedalt seotud ka teine kõige sagedamini mainitud seik, milleks on nõustamine. Seminaridel osalejate arvates võiks väikeettevõtjate rahastamismuresid leevendada pangapoolne konsultatsiooniteenus. Ettevõtjad soovivad abi äriplaani koostamisel ja erinevate finantslahenduste mõistmisel. Nii mõnelgi korral toodi välja, et pangad võiksid luua eraldi väike- ja keskettevõtetele mõeldud osakonna, mis keskenduks alustavatele ja väiksemat tüüpi äriühingutele ning tegeleks nende abistamise ja ettevõtluskeskustesse suunamisega. Panga üheks lisafunktsiooniks võiks saada riiklike toetusmeetmete soovitamine, pakkumise ja nõudluse kokkuviimine.

    Toetudes paljuski oma isiklikele kogemustele olid ettevõtete esindajad sageli seisukohal, et kliendihaldurid ei arvesta äriprojekti analüüsimisel firma spetsiifilise valdkonnaga, mistõttu laenutaotlus lükatakse tagasi või saab negatiivse otsuse. Nende arvamus oli, et pank peaks suutma tagada oma töötajate kompetentsuse ja motiveerituse tegeleda väikefirmadega ning pakkuma ettevõtjale pretensiooni korral teistsugust lahendust.

    Väga oluliseks peeti panga ja ettevõtte vahelist partnerlussuhet. Ettevõtete esindajaid ajendas seda ühe ootusena välja tooma tõsiasi, et pikaajaline kliendisuhe ja ettevõtte tuntus annab suurematele organisatsioonidele väiksemate ees mitmeid eeliseid.

    Seminaride grupiaruteludes selgus, et ettevõtjad soovivad pankadelt suuremat paindlikkust ning mõistvamat suhtumist laenu taotlemisel ja ajutiste makseraskuste ilmnemisel.

    Hoolimata kulusid kokku hoidva e-panganduse võidukast arengust, ootavad Eesti ettevõtjad pankadelt kliendikeskset ja personaalset lähenemist - see puudutab nii teenust kui ka teenindust. Ettevõtja tahab, et kliendihaldur pakuks talle kõige optimaalsemat individuaalset lahendust ja suhtleks temaga näost-näkku.

    KredExi seminaride sarja jooksul selgus, et väikefirmad ootavad pankadelt toodete aktiivsemat müüki. Ettevõtjad soovivad, et neile tehtaks otsepakkumisi, sest infotulvas orienteerumiseks kulub aega, mida neil sageli ei ole. Samuti leiti, et panga kliendihaldur peaks oskama ettevõtjale pakkuda ka teisi potentsiaalselt huvipakkuvaid pangatooteid. Seni on ettevõtluslaenud olnud suunatud liiga laiadele sihtgruppidele, mistõttu on väikeettevõtjad jõudnud veendumusele, et panku huvitab põhiliselt eraisikute laenuturg. Seminaridel räägiti korduvalt spetsiaalselt väike- ja alustavatele ettevõtetele mõeldud toote tähtsusest, nimetades seda kas “mikrolaenuks”, “stardilaenuks”, “väikelaenuks”, “ettevõtjate õppelaenuks”, “gasellilaenuks” vms. Toote üldiseks ideeks oleks vastata väiksemat tüüpi või lühikese tegutsemisajalooga äriühingute vajadustele ja võimaldada neile laenu lihtsustatud tingimustel. Ettevõtjad ootavad, et pangad küsiksid neilt väiksemat riskimarginaali – et finantsasutused annaksid väikeettevõtetele laene sama intressimääraga nagu suurematele organisatsioonidele ning vähendaksid oma teenustasusid.

    Mida ootab pank väikeettevõtjalt?

    Tabel 2: Panga ootused
     
    1   ausus ja tegevuse läbipaistvus
    2   korralik ja reaalne äriplaan ning selge eesmärk
    3   usk oma projekti
    4   usaldus panga vastu
    5   õige ajastus
    6   uuringud
    7   tulevikunägemus
    8   tagatised ja omafinantseering
    9   vajaliku lisainfo võimaldamine ettevõtte kohta
    10 kompetentne tegevjuht
    11 ettevõtte elujõulisus
    12 lojaalsus

    Pankade esindajad põhjendasid oma organisatsiooni ettevaatlikku ja konservatiivset lähenemist sellega, et pank on äriettevõte, mille eesmärgiks on teenida kasumit ning investeerida hoiustajate raha mõistlikult. Seetõttu ei saa panga motiivid olla heategevuslikud. Nad toonitasid, et pangad on väga huvitatud laenamisest, aga eeskätt ikkagi elujõulistele ettevõtetele ja korralike tagatiste olemasolu puhul.

    Kõige suurema ootusena märkisid KredExi seminaridel osalenud kliendihaldurid üksmeelselt ära väikeettevõtjate aususe ja nende tegevuse läbipaistvuse (Vt. Tabel 2). Peaaegu sama oluliseks pidasid pankade töötajad reaalset äriplaani. Sageli avaldati arvamust, et äriplaan ei pea olema rohke näidismaterjaliga pikk jutt, vaid selgete eesmärkidega korrektselt vormistatud ja veenvalt esitatud dokument. Kõige tähtsam on see, et ettevõtjal oleks oma firma ja projekti kohta adekvaatne hinnang, mis hõlmab konkreetselt läbimõeldud rahakasutust ja tulevikunägemust.

    Kui seminaridel osalenud ettevõtjad leidsid, et pank võiks nendega rohkem riske jagada, siis pankade esindajad arvasid, et laenu taotlevad VKE-d peaksid olema aldimad kasutama isiklikku käendust. Ettevõtja tahaks seda vältida, sest alati on olemas oht, et projekt ebaõnnestub temast sõltumatutel asjaoludel. Panga krediidikomitee vaatepunktist näitab isikliku riski võtmine aga väikeettevõtja usku oma tootesse ja suurendab seetõttu laenutaotluse rahuldamise võimalust.

    Järgmisena koorus seminaride grupiaruteludest välja pangatöötajate soov, et firmad usaldaksid rohkem finantsasutuse kogemusi lahenduste pakkumisel.

    Pangad ootavad, et ettevõtja arvestaks laenu taotlemisel paari nädalaga. Hoolimata väike- ja keskettevõtete soovist projektide menetlemise protsessi kiirendada, leidsid seminaridel osalenud kliendihaldurid, et reaalselt ei ole see alati võimalik.

    Pangatöötajad mainisid seminaridel olulise aspektina veel ka ettevõtte turu-uuringute olemasolu ja vajaliku lisainfo võimaldamist firma kohta. Samuti rõhutati kompetentse ja korraliku taustaga tegevjuhi rolli laenu taotlemisel. Mõneti üllatav on aga see, et tagatised ja omafinantseering ei kuulu grupiarutelude seisukohti analüüsides pankade esimeste ootuste hulka. See võib olla tingitud muidugi sellest, et seminaridel osalejad pidasid eelnimetatud nõudeid iseenesestmõistetavaks ega hakanud neid eraldi punktina välja tooma.

    Huvitaval kombel nimetati harva ühe ootusena väikeettevõtete lojaalsust pankadele. Siiski võrdles üks töögrupp panka perearstiga – mõlemaga peaks kliendil tekkima püsisuhe.

    Mida saaks riik teha väikeettevõtluse paremaks rahastamiseks?

    Tabel 3: Mida saab teha riik väikeettevõtluse paremaks rahastamiseks?
     
    1   ettevõtjate ja pangatöötajate aktiivsem informeerimine riigi toetuste kohta
    2   väikeettevõtlust toetavad fondid (eelkõige alustavatele ettevõtetele)
    3   riskikapitali fondi loomine
    4   regionaalsed koolitused ja infoseminarid ettevõtjatele ja pangatöötajatele
    5   ettevõtete, pankade ja tugiorganisatsioonide vahelise kommunikatsiooni parandamine
    6   kohalike ettevõtluskeskuste tõhususe tõstmine
    7   konsultatsiooniteenuse pakkumine
    8   toetusmeetmete sõltumatus poliitikast
    9   intresside kompenseerimine
    10 uuenduslike, riskantsete projektide analüüs ja toetus
    11 panga motiveerimine väljastama väikelaene
    12 kommertspandi probleemi lahendamine

    KredExi seminaride osalejate hinnangul peaks riik väikefirmasid ja pankasid aktiivsemalt toetusmeetmetest informeerima (Vt. Tabel 3). Keskmine ettevõtja ei ole teadlik riigi poolt loodud sihtasutuste pakutavatest võimalustest; tavaliselt pöördub ta oma mures otse panga poole. Sageli ei ole ettevõtja kuulnudki, et kohalikest ettevõtluskeskustest võiks ta saada soodsat konsultatsiooniteenust või stardiabi. Sellest tulenevalt leiti seminaride diskussioonides, et riik peaks tõstma ettevõtluskeskuste tõhusust ja neid rohkem reklaamima. Kui pankade kliendihaldurid tunneksid paremini riigi poolt väikeettevõtete arendamiseks mõeldud tooteid, laheneks nii mõnigi kord ettevõtja äriplaani-, omafinantseeringu- või tagatiseprobleem ja pank saaks projekte rahastada.

    Ääretult oluliseks peeti ka ühtse infokanali loomist ja massimeedia laialdasemat kasutamist väikestele ja keskmise suurusega äriühingutele info edastamiseks. Näiteks mainiti järgnevaid kanaleid: ettevõtlustund televisioonis, tasuta infotelefon, regulaarne otsepostitus, mailing listid, kõiki finantseerimisvõimalusi koondav infoportaal jne. Pankade võimalikuks infoallikaks pakuti tugisüsteeme kajastavat lauaraamatut laenuhalduritele ning regulaarseid koolitusi.

    Riik saaks väikeettevõtluse arengule kaasa aidata eraldades väike- ja keskettevõtete ja eriti alustavate firmade tarbeks rohkem rahalisi toetusi. Toetused võiksid olla suunatud eeskätt tootjatele ja innovatiivsete lahenduste pakkujatele, samuti ettevõtjate koolitamiseks ning uute töökohtade loomiseks.

    Väga sageli toodi seminaridel välja vajadus riskikapitali fondi järele. Selle uue meetme ideeks oleks pakkuda garantiid või kaasfinantseerimist investoritele, et suurendada nende motiveeritust investeerida väikefirmadesse. Ühtlasi nimetati võimaliku abina ka riigipoolset intresside kompenseerimist vähemalt maapiirkondades, vähendamaks Tallinn contra muu Eesti efekti.

    Ühise murena tõstatasid nii pangatöötajad kui ka ettevõtjad peatse kommertspandi tagatisena kasutamise mõttetuks muutumise. Pankrotiseaduse järgmise aasta algul kehtima hakkav muudatus tõstab kommertspandiga tagatud nõuded nõuete rahuldamise järjekorras eelispositsioonilt neljandale kohale pärast Maksuametit ja teisi kreeditore. Seminaridel osalejad leidsid, et selline kommertspandi staatuse muutus kitsendab oluliselt väikeettevõtete finantseerimisvõimalusi. Pankrotiseaduse vastava muudatuse tühistamine riigi poolt annaks tuntava positiivse efekti.

    Ettevõtluse ja pangandussektori inimesed rõhutasid riigipoolsete praktiliste koolituste vajadust. Infoseminare peaksid korraldama maakondlikud ettevõtluskeskused, kelle ülesandeks ei oleks mitte ainult ürituste organiseerimine, vaid ka sihtgruppide teavitamine läbi õigete kanalite.

    Ettevõtluskeskuste teise tähtsa funktsioonina nägid ettevõtjad VKE-de nõustamist (eriti äriplaani koostamisel) ja riigipoolsete toetusfondide tutvustamist. Ühel seminaril pakuti välja ka idee, et riik võiks palgata eraldi väikeste ja alustavate firmade konsultandid, kes tegutseksid sarnaselt kinnisvaramaakleritele – otsiksid kliendile välja tema jaoks parima lahenduse. 

    Suurel määral taanduvad eelnevad seisukohad suhetekolmnurga väikeettevõte-pank-tugiorganisatsioon koostöö ja kommunikatsiooni parandamise määravale tähtsusele. Riik võiks olla firmade ja pankade vaheliseks lüliks, mis reguleeriks ja soodustaks nende dialoogi. Samuti saab riik stabiilse ettevõtluspoliitika abil motiveerida panku väikeettevõtetega tegelema ja pank omakorda kliendihaldureid.

    Seminaride sarja “Väike- ja keskettevõtete laenuvõimaluste parandamine” vältel toimunud grupiarutelude põhjal võib teha ühe põhijärelduse. Nimelt on Eesti majanduse arenguks äärmiselt oluline, et väikeettevõtted, pangad ja riigi poolt loodud tugiorganisatsioonid lihviksid omavahelist kommunikatsiooni ja alustaksid seeläbi tihedamat koostööd. Ettevõtjad ootavad kliendihalduritelt tagasisidet selle kohta, mida pank neilt nõuab ja kuidas; pangatöötajad soovivad, et firmajuhid annaksid ausa ja tervikliku ülevaate oma organisatsiooni tegevusest; riik peaks aga täitma nö vahendaja rolli, informeerides mõlemat osapoolt oma toetusmeetmetest ning motiveerides neid.

    Seminaride sarja esimesed tulemused

    1. Eesti Ühispanga uus toode

    Eesti Ühispank lõi koostöös Ühisliisinguga KredExi seminaride tulemusel uue toote, mis on mõeldud spetsiaalselt väike- ja keskettevõtetele. “Vitamiin” kannab paljuski neid ideid, mida ettevõtjad grupidiskussioonides ootustena välja tõid – uued kliendihaldurid väikeettevõtete nõustamiseks, paindlikud laenutingimused, individuaalsete lahenduste pakkumine, taotluse kiirem menetlemine, personaalsem klienditeenindus, vähem dokumente, laenu miinimumsumma alandamine 10 000 kroonini jne.

    2. Riigipoolne huvi parandada kommunikatsiooni

    Majandusministeerium, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja KredEx on alustanud ettevõtluse tugisüsteemi kommunikatsioonistrateegia loomist, mille põhieesmärgiks oleks tagada vajaliku info kättesaadavus väikestele ja keskmise suurusega äriühingutele.


    KredExi koostööpartnerid seminaride läbiviimisel:

    Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

    EAS Regionaalarengu Agentuur

    Eesti Noorte Kommertskoda

kredex.ee kasutab küpsiseid. Veebilehe sirvimist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.

Rohkem infot. Sain aru.