Teie arvamus on meile tähtis.

Tagasiside aitab meil muuta teenindust paremaks.

Saatja nimi
Saatja e-post
Teade
* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname tagasiside eest!

Saada vihje!

Ootame Teie vihjeid võimalike rikkumiste, pettuste, korruptsiooni ning eetikaalaste rikkumiste kohta.

Tegemist on anonüümse vihjega.

Teade
* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname vihje eest!



26.10.2007

Omavalitsused taotlevad munitsipaal-üürielamufondi suurendamiseks 80,4 miljonit

Kohalikud omavalitsused esitasid Kredexile sotsiaalsete riskirühmade ning piirkonda saabuva uue tööjõu eluasemeprobleemide lahendamiseks kokku 44 toetuse taotlust summas 80,4 miljonit krooni.

Taotluseid sotsiaalsete riskirühmade eluasemeprobleemide lahendamiseks laekus 74 miljonile ja piirkonda saabuva uue tööjõu eluasemeprobleemide lahendamiseks 6,4 miljonile kroonile, ütles BNS-ile Kredexi meedia- ja kommunikatsioonispetsialist Kristina Samra.

Enim taotlusi laekus Ida-Viru maakonnast - kokku seitse. Järgnes Järva maakond viie taotlusega, Harju ja Pärnu maakonnast laekus neli taotlust.

Kredex jagab tööjõu eluasemeprobleemide lahendamiseks kokku 29,9 miljonit krooni. Taotlusvooru eelarvest 24,8 miljonit on mõeldud sotsiaalsete riskirühmade eluasemeprobleemide lahendamiseks ja 5,1 miljonit krooni piirkonda saabuva uue tööjõu eluasemeprobleemide lahendamiseks.

Sotsiaalsete riskirühmade eluasemeprobleemide lahendamiseks saavad toetust taotleda kõik omavalitsused. Piirkonda saabuva uue tööjõu eluasemeprobleemide lahendamiseks ei saa toetust taotleda Tallinn, Tartu ja Pärnu.

Maksimaalne toetussumma ühe projekti või toetuslepingu ja kohaliku omavalituse kohta on viis miljonit krooni sotsiaalsetele riskirühmadele üüripindade loomiseks ja miljon krooni piirkonda saabuvale uuele tööjõule üüripindade loomiseks.

Minimaalne taotlejapoolne panus on 50 protsenti projekti kogumaksumusest.

Tänavu jaanuaris toimunud viimases taotlusvoorus esitati 10 taotlust, millest Kredex rahuldas üheksa kogusummas 23,9 miljonit krooni.


Allikas: BNS
Kuupäev: 26.10.2007

  • 12. jaanuar 2007

    KredEx lõpetas kortermajade rekonstrueerimistoetuste taotluste vastuvõtu

     

    KredEx avas 10. jaanuaril kortermajadele mõeldud rekonstrueerimistoetuste taotluste vastuvõtu. Toetuste taotlusi laekus juba ainuüksi 10. jaanuari postiga nii suurel hulgal, et KredEx on sunnitud taotluste vastuvõtu alates tänasest lõpetama ning palub uusi taotlusi enam mitte postitada. Tehnilise ülevaatuse toetuse taotlusi saab jätkuvalt esitada.

    KredExi eluasemetoodete divisjoni juhi Mirja Adleri sõnul on tegemist igati ootuspärase olukorraga, kuna juba pikemat aega on näha, et kortermajade nõudlus toetuste järele on suurem kui selleks ettenähtud eelarve. „Kuigi ka sel korral on kindlasti palju neid, kelle taotlused jäävad rahuldamata, siis saab loodetavasti peagi kinnitatud uus Elamumajanduse arengukava aastateks 2007-2013, mille alusel on võimalik kortermajade rekonstrueerimistoetusteks kasutada ka Euroopa Liidu struktuurfondide vahendeid. Lisavahendite kasutamine tõstab märkimisväärselt senist kortermajade toetuste eelarvet,“ märkis Adler.

    Ainuüksi eile, 11. jaanuaril saabus KredExisse 635 ümbrikku toetuste taotlustega, mis olid postitatud 10. jaanuaril. Võttes arvesse, et eelmisel aastal oli keskmine esitatud taotluse summa 44 000 krooni, on KredExile hetkel laekunud juba ligi 28 miljoni krooni ulatuses taotlusi. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et paljud ümbrikud sisaldavad mitut taotlust ning 24 miljoni krooni eest on menetlemisel märtsis rahuldamata jäänud taotlusi. KredEx paneb lähipäevil kõik posti teel saabunud taotlused järjekorda Eesti Postilt saadud postituskellaaja alusel, misjärel pannakse postitamise aja alusel koostatud nimekiri ülesse KredExi kodulehele – www.kredex.ee. Kõik taotlused, mis postitati enne 10. jaanuari, tagastatakse.

    2006. aasta riigieelarve lisaeelarvest eraldati KredExile kortermajade toetuste jagamiseks 48 miljonit krooni, millest 45 miljonit krooni on ette nähtud rekonstrueerimistoetusteks ja 3,25 miljonit krooni tehnilise ülevaatuse toetusteks. Nimetatud eelarvest ca 24 miljonit kulub märtsis esitatud, kuni seni ootel olnud taotluste rahuldamiseks. Lisasummast on kuni 50% mõeldud Tallinnas asuvatele kortermajadele.

    KredEx on kortermajadele toetusi väljastanud riikliku elamumajanduse arengukava alusel alates 2003. aastast. Toetuste jagamise eesmärgiks on aidata kaasa Eesti elamufondi kaasajastamisele ja kortermajade renoveerimisele. Ligi 70% Eesti elanikest elab täna korterelamutes. Nendest suurima osa moodustavad nõukogudeajal ehitatud majad, mis on väga energiakulukad ning hakkavad jõudma oma planeeritud eluea lõppu - läbi korraliku renoveerimise on võimalik need siiski energiasäästlikumaks muuta jatõsta elukeskkonna kvaliteeti.

  • 11. jaanuar 2007

    KredEx palub kortermajade rekonstrueerimistoetuste taotlusi enam mitte postitada

    Eile, 10. jaanuaril avas KredEx kortermajadele mõeldud rekonstrueerimistoetuste taotluste vastuvõtu. Ainuüksi täna, 11. jaanuaril saabunud posti suure hulga järgi on alust arvata, et taotlusi on juba esitatud eelarve piirini, mistõttu pole KredExi hinnangul mõtet enam uusi taotlusi postitada.

    Kuna taotlusi sai alates käesolevast voorust esitada vaid tähitud postiga, võtab 10. jaanuaril ja hiljem üle Eesti posti pandud taotluste saabumine päev-paar aega. Siiski on juba täna saabunud postist näha, et esitatud taotluste summad on lähenemas eelarve piirini. KredEx paneb kõik posti teel saabunud taotlused järjekorda Eesti Postilt saadud postituskellaaja alusel, misjärel pannakse lähipäevil lõplik nimekiri ülesse KredExi kodulehele – www.kredex.ee.

  • 05. jaanuar 2007

    Kortermajade rekonstrueerimistoetuste vastuvõtt avatakse 10. jaanuaril

    KredEx avab 10. jaanuaril 2007 Korterelamute rekonstrueerimis- ja tehnilise ülevaatuse toetuste taotluste vastuvõtu. Taotlusi saab nüüdsest esitada ainult posti teel tähitud kirjaga, mistõttu KredExis kohapeal taotlusi enam vastu ei võeta. Palume kõigil huvilistel postitada oma taotlus mitte varem kui 10. jaanuaril kuna varasema postituskuupäevaga taotlusi vastu ei võeta.

    Toetuste täpsed tingimused ning toetustaotluste uued vormid on kättesaadavad KredExi kodulehel aadressil www.kredex.ee.

    Lisainfot toetuste taotlemise kohta saab telefonil 6 819 950.

  • 03. jaanuar 2007

    Ettevaatlik tasub olla ka pikaajaliste välispartneritega

    2006. aastal maksis KredEx Eesti eksportijatele välja 13 miljoni krooni ulatuses kahjuhüvitisi, mis olid tingitud probleemidest välispartneritega. Kogu oma tegevusaja jooksul on KredEx ettevõtjatele ekspordigarantiide kahjusid hüvitanud 27 miljonit krooni.

    KredExi juhataja Andrus Treieri sõnul on kahjude väljamaksmine loomulik osa garantiitegevusest ning tõestab jätkuvalt seda kui vajalikud on ekspordigarantiid ettevõtjatele. „Kindlasti tasuks ettevaatlik olla uute ja vähese tegevusajalooga ettevõtetega, kuid samas näitab KredExi praktika, et tihti võib probleeme tekkida ka väga pikaajaliste välispartneritega. On olnud juhuseid, kus pika ajalooga hästitoimivad ettevõtted on halbade asjaolude kokkulangemisel väga kiirelt pankrotistunud. Garantiile tasuks kindlasti mõelda juhul, kui tehingute summad on suured ja ostja poolne maksmatajätmine võib tekitada ettevõttele tõsiseid probleeme, “ märkis Treier.

    2006. aastal ulatus KredExi poolt garanteeritud ekspordikäive 595 miljoni kroonini ning välja maksti 15 kahjuhüvitist, kokku 13 miljoni krooni ulatuses. Suurimad väljamaksed teostati Saksamaa ja Venemaa suunal, kokku vastavalt 5,4 mln ja 3,7 mln krooni. Lisaks hüvitati aasta jooksul kahjusid Suurbritanniasse, Soome, Taani, Itaaliasse ja Kreekasse eksportinud ettevõtetele.

    Ka Sampo Panga Kaubanduse finantseerimise osakonna juhataja Külli Paapi sõnul uuritakse tihti ostja tausta koostöö alguses ja hilisemat pidevat monitooringut ei toimu. „Oleme tähele pannud, et suuremad kahjud tekivadki just pikaajaliste partneritega. Neid usaldatakse ja ettevõtte finantsolukorda kontrollitakse vähem, kuid ka sellised pikaajalised partnerid kipuvad minema pankrotti või sattuma makseraskustesse. Kõige enam oli meil eelmisel aastal probleeme just Saksamaa ja Leedu ettevõtetega. Eksportööridele soovitaks ka pikaajaliste partnerite tausta aeg-ajalt kontrollida ja mõelda kindlasti ka nende võimaliku  makseriski maandamisele,“ sõnas Paap.

    KredEx kindlustab Eesti ettevõtete eksporti alates 2001. aastast. Aasta-aastalt suurenenud kahjuhüvitused on tingitud eelkõige garanteeritud ekspordikäive kasvust. Kui 2003. aastal garanteeris KredEx ettevõtete eksporditehinguid 167 mln krooni ulatuses, siis 2004. aastal ulatuses see juba 684 mln ja 2005. aastal 779 mln kroonini. Kogu oma tegutsemisaja jooksul on KredEx Eesti ettevõtjate eksporditehinguid kindlustanud ligi 2,3 miljardi krooni ulatuses.

    Lisainfo:

    Tiina Hiller
    Turunduse ja tootearenduse projektijuht
    KredEx
    Tel: 6819 943/ 55 60 74 83

kredex.ee kasutab küpsiseid. Veebilehe sirvimist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.

Rohkem infot. Sain aru.