Teie arvamus on meile tähtis.

Tagasiside aitab meil muuta teenindust paremaks.

Saatja nimi
Saatja e-post
Teade
123456789101112131415161718192021222324252627282930313233343536373839404142434445464748495051525354555657585960616263646566676869707172737475767778798081828384858687888990919293949596979899 + 123456789 = ?

Palun sisestage matemaatilise tehte tulemus.

* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname tagasiside eest!

Saada vihje!

Tegemist on anonüümse vihjega.

Teade
* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname vihje eest!



17.07.2018

Milliste levinud pettustega puutuvad kokku Eesti ettevõtted?

Üha enam kohtab Eestis eksportivaid ettevõtteid, kelle äri on pidanud kannatama erinevate petuskeemide all. Mariko Rukholm KredEx Krediidikindlustustest toob näiteid pettustest ja jagab nõu, kuidas võimalik oht varakult tuvastada.

KredEx Krediidikindlustuse juhatuse liikme mariko Rukholmi sõnul tuleb ettevõttel puutuda igal kuul kokku kodumaiste eksportijatega, kes on oma koostööpartneritele kauba väljastanud või teenuse juba osutanud, kuid raha selle eest ei ole saanud. “Peamiselt on selle põhjuseks ootamatud makseraskused, pankrot või koguni õnnetused, mis välispartnerite tegevuse halvavad. Samas näeme üha rohkem tegutsemas ka pettureid, kellel polegi kavas kauba eest raha välja käia,” kirjeldab Rukholm.

Kehastumine mainekaks firmaks

Täna üheks maailmas levivaks petuskeemiks on Rukholmi sõnul näiteks e-posti teel levivad petukirjad, milles petturid kehastuvad tuntud ettevõtete esindajateks ja teevad seda sealjuures nii osavalt, et ei ärata vastaspooles mingit kahtlust partneri tausta või tehingu korrektsuse osas. Sellist petuskeemi nimetatakse rahvusvaheliselt BEC-skeemiks (business e-mail compromise) ning paraku on Rukholmi sõnul langenud selle ohvriks rohkem kui 130 riigi seas ka Eesti ettevõtted. Samas on KredExil õnnestunud kindlustust soovivate ettevõtjate puhul mõnelesellistele skeemitavatele partneritele juba eos jälile saada.

“Petturite pöördumised meie ettevõtete poole tunduvad tihti täiesti veatud - firma nimi klapib, kontaktisik samuti ja nii ei tekigi välispartneri huvis mingit kahtlust,” selgitab Rukholm. Samas on ka käesoleval aastal pidanud mitmed Eesti ettevõtted kannatama just selliste petukirjade tõttu, mille autorid on kasutanud mainekate ettevõtete nimesid ja edastanud kirju ettevõttega väga sarnaselt e-posti aadressilt, mille puhul on .com asemel näiteks .co.uk või .net, kasutades sealjuures e-kirja jaluses ka ettevõtte logo.

Ettevõtte äriprobleemide varjamine

Rukholmi sõnul tekib kodumaistel eksportijatel paratamatult ärisuhteid ka selliste välispartneritega, kelle kauni brändi taustal on tegelikult tegemist äriraskustesse sattunud firmadega. “Ettevõtte omanikud võivad olla vahetunud, võtmeisikud lahkunud ning isegi kui finantsseis tundub graafikul hea, võib tegelik olukord olla ettevõttes äärmiselt kriitiline,” selgitab Rukholm. 

“Isegi sellises olukorras, kus müügi tegemisel küsitakse ostjalt osalist ettemaksu 50% ulatuses, on meie ettevõtjad pidanud kannatama kahjusid. Nii näiteks puudusid pahatahtliku ja ettekavatsetud lähenemisega ostjal Eesti müüja kauba osas igasugused vastuväited, samas lõpetati järsult ettevõtte majandustegevus ning välditi igasugust kontakti nii inkasso kui ka muude instantsidega,” toob Rukholm näite konkreetsest juhtumist.

Kuidas võimalikku pettust ära tunda?

Kuigi välispartner võib esmapilgul tunduda väga soliidne, tasub Rukholmi sõnul pöörata olulist tähelepanu ettevõtte taustauuringule. “Alustada tasuks lihtsast internetiotsingust, uurides nii ettevõtte kui ka kontaktisiku ja sealhulgas tema kontaktandmete tausta. Samas oleks väga kasulik uurida ettevõtte varasemaid tehinguid ja nende tausta ning arvestada siinjuures ka geograafilise ja poliitilise ärikeskkonnaga, kus ostja tegutseb,” jagab Rukholm nõu, viidates nii võimalikele varasematele äriprobleemidele kui ka ebastabiilsele majanduskeskkonnale tehingu sihtriigis.

Viimaste aastate jooksul on jõuavad petuskeemide kahtlused aeg-ajalt ka KredExi lauale ning sellest tulenevalt on kindlustaja soovitanud Eesti ettevõtetel olla tähelepanelik, kasutama vajadusel pakkumise analüüsimiseks abi või tehtud pakkumistest vahel ka ära öelda. “Tänu aastate jooksul välja töötatud põhjalikule analüütikale, mida toetavad andmebaasid ja info rahvusvahelistes võrgustikes, saame erinevate ettevõtete taustainfot süvitsi uurida ning kahtluse korral ettevõtteid juba varakult hoiatada. On arusaadav, et igal ettevõttel endal ei pruugigi olla võimalusi sellist taustauuringut ise läbi viia, aga seetõttu võibki taolise töö jätta valdkonna ekspertidele,” selgitab Rukholm.

KredEx Krediidikindlustus on ainus eestimaine krediidiriskide kindlustusettevõte Eestis, mis pakub eksportijatele võimalust kindlustada laekumata arvetest tulenevate kahjude vastu.

  • 27. juuli 2018

    Eesti idufirmadelt tugev poolaasta

    Selle aasta esimese kuue kuuga investeeriti Eesti idufirmadesse 245,6 mln eurot. Kohalike idufirmade ridadesse lisandus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 27% võrra enam töötajaid, kokku loodi 388 uut töökohta. Esimesel poolaastal...

  • 17. juuli 2018

    Milliste levinud pettustega puutuvad kokku Eesti ettevõtted?

    Üha enam kohtab Eestis eksportivaid ettevõtteid, kelle äri on pidanud kannatama erinevate petuskeemide all. Mariko Rukholm KredEx Krediidikindlustustest toob näiteid pettustest ja jagab nõu, kuidas võimalik oht varakult tuvastada....

  • 02. juuli 2018

    EstFundi toel investeeritakse Eesti ettevõtetesse ligi 100 miljonit eurot

    Eesti riigi, KredExi ja Euroopa Investeerimisfondi (EIF) loodud fondifondist EstFund tehti investeeringud kahte uude fondi: Equity United PE I ja Tera Ventures Fund II. EstFundi eesmärk on arendada Eesti kapitaliturgu, võimaldades varajase ja...