Teie arvamus on meile tähtis.

Tagasiside aitab meil muuta teenindust paremaks.

Saatja nimi
Saatja e-post
Teade
* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname tagasiside eest!

Saada vihje!

Ootame Teie vihjeid võimalike rikkumiste, pettuste, korruptsiooni ning eetikaalaste rikkumiste kohta.

Tegemist on anonüümse vihjega.

Teade
* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname vihje eest!



17.07.2018

Milliste levinud pettustega puutuvad kokku Eesti ettevõtted?

Üha enam kohtab Eestis eksportivaid ettevõtteid, kelle äri on pidanud kannatama erinevate petuskeemide all. Mariko Rukholm KredEx Krediidikindlustustest toob näiteid pettustest ja jagab nõu, kuidas võimalik oht varakult tuvastada.

KredEx Krediidikindlustuse juhatuse liikme mariko Rukholmi sõnul tuleb ettevõttel puutuda igal kuul kokku kodumaiste eksportijatega, kes on oma koostööpartneritele kauba väljastanud või teenuse juba osutanud, kuid raha selle eest ei ole saanud. “Peamiselt on selle põhjuseks ootamatud makseraskused, pankrot või koguni õnnetused, mis välispartnerite tegevuse halvavad. Samas näeme üha rohkem tegutsemas ka pettureid, kellel polegi kavas kauba eest raha välja käia,” kirjeldab Rukholm.

Kehastumine mainekaks firmaks

Täna üheks maailmas levivaks petuskeemiks on Rukholmi sõnul näiteks e-posti teel levivad petukirjad, milles petturid kehastuvad tuntud ettevõtete esindajateks ja teevad seda sealjuures nii osavalt, et ei ärata vastaspooles mingit kahtlust partneri tausta või tehingu korrektsuse osas. Sellist petuskeemi nimetatakse rahvusvaheliselt BEC-skeemiks (business e-mail compromise) ning paraku on Rukholmi sõnul langenud selle ohvriks rohkem kui 130 riigi seas ka Eesti ettevõtted. Samas on KredExil õnnestunud kindlustust soovivate ettevõtjate puhul mõnelesellistele skeemitavatele partneritele juba eos jälile saada.

“Petturite pöördumised meie ettevõtete poole tunduvad tihti täiesti veatud - firma nimi klapib, kontaktisik samuti ja nii ei tekigi välispartneri huvis mingit kahtlust,” selgitab Rukholm. Samas on ka käesoleval aastal pidanud mitmed Eesti ettevõtted kannatama just selliste petukirjade tõttu, mille autorid on kasutanud mainekate ettevõtete nimesid ja edastanud kirju ettevõttega väga sarnaselt e-posti aadressilt, mille puhul on .com asemel näiteks .co.uk või .net, kasutades sealjuures e-kirja jaluses ka ettevõtte logo.

Ettevõtte äriprobleemide varjamine

Rukholmi sõnul tekib kodumaistel eksportijatel paratamatult ärisuhteid ka selliste välispartneritega, kelle kauni brändi taustal on tegelikult tegemist äriraskustesse sattunud firmadega. “Ettevõtte omanikud võivad olla vahetunud, võtmeisikud lahkunud ning isegi kui finantsseis tundub graafikul hea, võib tegelik olukord olla ettevõttes äärmiselt kriitiline,” selgitab Rukholm. 

“Isegi sellises olukorras, kus müügi tegemisel küsitakse ostjalt osalist ettemaksu 50% ulatuses, on meie ettevõtjad pidanud kannatama kahjusid. Nii näiteks puudusid pahatahtliku ja ettekavatsetud lähenemisega ostjal Eesti müüja kauba osas igasugused vastuväited, samas lõpetati järsult ettevõtte majandustegevus ning välditi igasugust kontakti nii inkasso kui ka muude instantsidega,” toob Rukholm näite konkreetsest juhtumist.

Kuidas võimalikku pettust ära tunda?

Kuigi välispartner võib esmapilgul tunduda väga soliidne, tasub Rukholmi sõnul pöörata olulist tähelepanu ettevõtte taustauuringule. “Alustada tasuks lihtsast internetiotsingust, uurides nii ettevõtte kui ka kontaktisiku ja sealhulgas tema kontaktandmete tausta. Samas oleks väga kasulik uurida ettevõtte varasemaid tehinguid ja nende tausta ning arvestada siinjuures ka geograafilise ja poliitilise ärikeskkonnaga, kus ostja tegutseb,” jagab Rukholm nõu, viidates nii võimalikele varasematele äriprobleemidele kui ka ebastabiilsele majanduskeskkonnale tehingu sihtriigis.

Viimaste aastate jooksul on jõuavad petuskeemide kahtlused aeg-ajalt ka KredExi lauale ning sellest tulenevalt on kindlustaja soovitanud Eesti ettevõtetel olla tähelepanelik, kasutama vajadusel pakkumise analüüsimiseks abi või tehtud pakkumistest vahel ka ära öelda. “Tänu aastate jooksul välja töötatud põhjalikule analüütikale, mida toetavad andmebaasid ja info rahvusvahelistes võrgustikes, saame erinevate ettevõtete taustainfot süvitsi uurida ning kahtluse korral ettevõtteid juba varakult hoiatada. On arusaadav, et igal ettevõttel endal ei pruugigi olla võimalusi sellist taustauuringut ise läbi viia, aga seetõttu võibki taolise töö jätta valdkonna ekspertidele,” selgitab Rukholm.

KredEx Krediidikindlustus on ainus eestimaine krediidiriskide kindlustusettevõte Eestis, mis pakub eksportijatele võimalust kindlustada laekumata arvetest tulenevate kahjude vastu.

  • 26. november 2018

    Karjääriretked aitasid sadadel koolinoortel karjäärivalikuid teha

    KredExi Karjääriretked avasid kaheksa maakonna 240 õpilastele võimaluse kohtuda oma kodupiirkonna tööandjatega, et tutvustada noortele kodukandis erinevaid karjäärivõimalusi. 8.- 12. klasside õpilased käisid 22 ettevõttes tutvumas...

  • 15. november 2018

    5 müüti ekspordiga seotud riskide kohta

    Äri laiendamine välisturgudele toob sageli kaasa ootamatuseid, mis võivad nurjata tehinguid või koguni kahjustada kogu ettevõtte majanduslikku seisu - näiteks olukorras, kus arved jäävad tasumata. Millised ekspordiriskidega seotud...

  • 14. november 2018

    Omavalitsused kasutavad võimalust rajada kaasaegseid üürielamuid

    Kohalikud omavalitsused saavad elamufondi arendamiseks taotleda KredExilt investeeringutoetust. Seni on toimunud kaks taotlusvooru, mille käigus on 14 omavalitsusele eraldatud toetust 18 üürielamu püstitamiseks või olemasoleva hoone...

  • 13. november 2018

    KredExi juhina jätkab Lehar Kütt

    Nõukogu otsusega jätkab finantsasutuse KredEx juhtimist Lehar Kütt. Alates 2015. aastast KredExit juhtinud Kütt jätkab seega ametis järgmised 4 aastat. KredExi nõukogu esimehe ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri...

  • 02. november 2018

    Laienenud lammutustoetusega saavad KOVid lammutada enam „tondilosse“

    Kohalikud omavalitsused, kes soovivad lammutada kasutuskõlbmatuid kortermaju, saavad senise 60 000 euro asemel küsida nüüd riigilt toetust 100 000 eurot omavalitsuse kohta. Lisaks laiendatakse toetuse objekte, et toetuse abil oleks...

  • 01. november 2018

    Kodutoetust sai 344 lasterikast peret

    KredExi kodutoetust said sel aastal 344 kolme- ja enamalapselist vähekindlustatud peret, kokku kasvab nendes peredes 1218 last. Ühtekokku eraldati tänavu toetusteks üle 3,1 mln euro. Toetust saab kuni 8000 eurot, sealjuures korduval...

kredex.ee kasutab küpsiseid. Veebilehe sirvimist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.

Rohkem infot. Sain aru.