Teie arvamus on meile tähtis.

Tagasiside aitab meil muuta teenindust paremaks.

Saatja nimi
Saatja e-post
Teade
123456789101112131415161718192021222324252627282930313233343536373839404142434445464748495051525354555657585960616263646566676869707172737475767778798081828384858687888990919293949596979899 + 123456789 = ?

Palun sisestage matemaatilise tehte tulemus.

* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname tagasiside eest!

Saada vihje!

Tegemist on anonüümse vihjega.

Teade
* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname vihje eest!



02.05.2013

Meelis Tambla: "Riski, aga targalt!"

Eestlane on olemuselt alalhoidlik, suurte riskide võtmine ei kuulu põhjamaisesse loomusesse. Laenu ei taha me väga võtta ja välja laenata samuti eriti ei tihka.

Ka ettevõtluses on Eestis sageli nii, et tööde eest tahetakse ettemaksu ja pikaajalise maksetähtaja pakkumine on pigem erand kui tava. Ühest küljest on ettevaatlikkus põhjendatud. Uuringud ELi riikides näitavad, et ligikaudu 3% ettevõtete arvetest jääb maksmata ning see protsent on pigem tõusuteel.

Kokku oli Euroopas maksmata jäänud arvete summa möödunud aastal 350 miljardit eurot, Kreeka välisvõla suurusjärk.


Eestis on lootusetute arvete protsent isegi Euroopa keskmisest natuke kõrgem, ligi 3,3%. Ettevõtete maha kantud arvete kogusumma on meil seega kuni 450 miljonit eurot aastas ja see on Eesti majanduse mõõtu arvestades väga suur.

Riskid, jood šampanjat

Teisalt – kes ei riski, ei joo ka šampanjat. Me teame, et eksport on Eesti majanduse jaoks ülioluline, sest meil on väike siseturg. Samas just välisturgudel on Eesti ettevõtetel väga raske konkureerida, kui juba ette ollakse alalhoidlik ja kategooriliselt keeldutakse võimalikule uuele kliendile sobivat maksetähtaega pakkumast.

Tuleb arvestada, et kui Eestis on keskmine tavapärane krediidiperiood arvetel 15−20 päeva, siis Euoopa lõunapoolsetes riikides on see vähemalt 60−70.

Meie konkurendid just selliseid pikki maksetähtaegu pakuvad ning see sunnib ka meie ettevõtteid sama suunda valima. Mitmed Eesti toiduainetööstuse suurtegijad on eravestlustes väitnud, et Venemaa turul konkurentsis püsimiseks on hädavajalik suurtele klientidele pikki maksetähtaegu pakkuda.

Lahendus koosneb siin kahest osast – kuidas maandada ostja maksevõime riski ja kuidas paljudest laekumata arvetest tekkivat käibevahendite puudujääki katta.

Õnneks tegutseb Eestis just selliste välisostjate makseriskide kindlustamisega tegelev riiklik kindlustusselts ja kindlustatud arvete vastu on võimalik pankades kergesti laenu saada. Mõnes mõttes võib seda lugeda meie konkurentsieeliseks.

Kaugemal rohkem riske

Mis puutub maksejõuetuse riskidesse, siis need on vägagi reaalsed.

Me kõik teame rusikareeglit, et mida kaugemale oma kaupu või teenuseid ekspordid, seda rohkem on äririske. Paljude meelest ootamatult kiirelt arenenud Küprose panganduskriisile tagasi vaadates tasub kindlasti mõelda – kas, ning kui jah, siis kui otseselt võiksid sarnased sündmused ka Eesti ettevõtteid mõjutada.

Mis juhtub nende tellijate, äripartnerite ja tehingutega, kui meie kauba sihtriigi rahandust tabab sarnane tõsine tõrge?

Alles mõni aasta tagasi puutusid mitmed Eesti ettevõtted kokku Valgevene äripartnerite makseraskustega, mis tulenesid sealsetest ootamatutest valuutaregulatsioonide muutustest.

Globaalsed majandust pidurdavad mõjud on nüüdseks jõudnud ka Põhjamaadesse ning selle mõju võib olla Eesti ettevõtetele tuntav. Rootsi kroon on viimase paari aastaga euro suhtes ligi 25% kallinenud, samas Rootsi tööstuse allhankele keskendunud ettevõtteid on Eestis päris palju.

Ohumärkide ilmnemisel tasuks mõelda ekspordiportfelli laiendamisele, et olla valmis tellimuste ärakukkumiseks vähemal või suuremal määral. Samuti tasub tähele panna, et mullu pankrotistus ELis iga päev peaaegu 600 ettevõtet.

Kindlustada võiks rohkem

Ettevõtja eesmärk ei ole ainult oma toodete või teenuste piiri taha saatmine, vaid ka nende eest tasu saamine. On levinud eksiarvamus, et suuremad krediidikahjud tulenevad uutest koostööpartneritest.

Meie praktika näitab hoopis, et enamiku krediidikahjudest põhjustavad ettevõtetele juba olemasolevad kliendid, kelle tausta ei kontrollita pidevalt ning kelle makseraskused ilmnevad seetõttu ootamatult.

Üks võimalus riskide maandamisel on fikseerida maksimaalne võimalik kahju iga välismaise ostja kohta ning see täies ulatuses kindlustada. Kui ostja peaks pankrotistuma või viivitab maksmisega rahaliste raskuste tõttu, hüvitab kindlustusselts müüjale saadud kahju.

Eesti ettevõtete huvi selle võimaluse vastu on viimastel aastatel pidevalt kasvanud, kuid võrreldes Skandinaavia ettevõtetega kasutatakse riskide kindlustamist veel vähe. Samas, arvestades meie alalhoidlikku loomust, peaks see võimalus just Eesti ettevõtjale sobima.

Ettevõtluses peab riskima, et edu saavutada, kuid riskida tasub targalt.

Meelis Tambla
Juhatuse esimees
KredEx Krediidikindlustus

artikkel ilmus ajalehes Maaleht 02.05.2013

  • 28. mai 2013

    KredEx käendas üle 300 eluasemelaenu

    Pangad väljastasid selle aasta esimeses kvartalis 354 KredExi käendusega eluasemelaenu kogusummas 17,3 mln eurot. Kui eluasemelaenuturg on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvanud 23%, siis KredExi käendusega väljastatud...

  • 23. mai 2013

    KredEx jätkab renoveerimislaenu pakkumist korterelamutele

    KredEx sõlmis laenulepingud SEB ja Swedbankiga korterelamu renoveerimislaenu väljastamiseks. Renoveerimislaenu jaoks on vahendeid kokku 23 miljonit eurot, millest 16 mln eurot on Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud laen Riigikassalt ja 7...

  • 22. mai 2013

    Uuring: elektriauto kasutajad on saastevaba sõidukiga väga rahul

    Faktum-Ariko poolt tänavu aprillis läbi viidud uuring elektriauto kasutajate seas näitab, et elektriautoga on rahul või väga rahul 73% vastajatest. Sealjuures oli eraisikutest autoomanike rahulolu määr ülikõrge (97%). Elektromobiilsuse...

  • 21. mai 2013

    Saade Kapital krediidikindlustusest

    11.04 eetris olnud Eesti Televisiooni saade Kapital oli pühendatud krediidikindlustusele. Saates esines teiste hulgas KredEx Krediidikindlustuse juhatuse esimees Meelis Tambla. Oma kogemustest ekspordiriskide maandamisest krediidikindlustuse...

  • 21. mai 2013

    Eestis käivitub elektriautode kiirrenditeenus

    Elektromobiilsuse programmi (ELMO) raames avab KredEx suvel Tallinnas ja Tartus elektriautode kiirrenditeenuse. Elektromobiilsuse programmi juhi Jarmo Tuisu sõnul on teenuse peamine eesmärk pakkuda igale huvilisele lihtsat võimalust omal...

  • 02. mai 2013

    Meelis Tambla: "Riski, aga targalt!"

    Eestlane on olemuselt alalhoidlik, suurte riskide võtmine ei kuulu põhjamaisesse loomusesse. Laenu ei taha me väga võtta ja välja laenata samuti eriti ei tihka. Ka ettevõtluses on Eestis sageli nii, et tööde eest tahetakse ettemaksu ja...

  • 02. mai 2013

    KredEx Krediidikindlustuse kindlustusmahud kasvasid 24%

    KredEx Krediidikindlustus AS teenis eelmisel aastal 156 085 eurot kasumit. Krediidikindlustust pakkuv aktsiaselts sõlmis möödunud aastal kindlustuslepingud 65 Eesti ettevõttega, kelle kindlustatud käive moodustas kokku enam kui 280 miljonit...