Teie arvamus on meile tähtis.

Tagasiside aitab meil muuta teenindust paremaks.

Saatja nimi
Saatja e-post
Teade
123456789101112131415161718192021222324252627282930313233343536373839404142434445464748495051525354555657585960616263646566676869707172737475767778798081828384858687888990919293949596979899 + 123456789 = ?

Palun sisestage matemaatilise tehte tulemus.

* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname tagasiside eest!



13.12.2017

Kuidas saab alustav eksportija enda äritehinguid kindlustada?

Täna on Eesti ettevõtted kindlustanud end rohkem kui 4000 äripartneri vastu, et ennetada võimalikke makseriske ja kahjusid oma ärile ning samal ajal julgemalt oma äri kasvatada. Kuidas aga see kindlustus töötab? Eksporditehingute kindlustuse toimimist selgitab lähemalt KredEx Krediidikindlustuse juhatuse liige Mariko Rukholm.

Eksporditehingutega seotud makseriskide kindlustamine on täna uus ja pisut võõras just ettevõtetele, kellel on ees alles esimesed eksporditehingud ning kelle jaoks polegi tegelikult varem head lahendust kättesaadaval olnud. Võrdluseks võib välja tuua, et kogenud ja teadlikud Eesti eksportijad kasutavad oma välispartnerite makseriskide kindlustamise võimalust juba aastaid. Samas mõjutavad partnerite makseraskused rohkem just väiksemaid ettevõtteid, kelle jaoks võib välispartneri pankrot tuua valusaid tagajärgi ning mõjutada oluliselt eksportija enda tegevust.

Kuidas alustada?

Eksporditehingu kindlustamine algab sellest, et igal ettevõttel on võimalik veebis asuvast ekspordikindlustuse kalkulaatorist järgi vaadata, kui palju tehingu kindlustamine talle maksma läheb ja teha läbi vajalikud sammud kindlustuslepingu sõlmimiseks. Kui Eesti ettevõtte äripartneriks oleva firma taust on kindlustusettevõtte poolt kontrollitud ja usaldusväärne, väljastatakse ettevõttele poliis. Seejärel saabki ettevõtja oma kauba välismaale saata või alustada teenuse osutamist välismaal asuvale äripartnerile.

Oluline on ka teadmine, et kui kindlustusleping on sõlmitud, saab müüja keskenduda oma põhitegevusele ning ostjate finantsvõimekuse ja maksekäitumise jälgimine jääb kindlustusseltsi hooleks.

Mis saab, kui ostja ei tasu arvet kokkulepitud ajaks?

Esmased meeldetuletused arve tasumiseks saadab eksportija oma äripartnerile ise. Esmaseks sissenõudmiseks on ettevõttel aega 15 päeva ja kui see ei anna tulemust, tuleb saata ettevõttel oma kindlustusandjale teade maksehäire kohta. Kindlasti tuleks informeerida ka sellest, kui ettevõte on saanud äripartneri kohta ebasoodsat teavet, näiteks algatatud pankrotimenetluse kohta. Sellised olukorrad võivad juhtuda ka enne saabuvat maksetähtaega.

Pärast maksehäirete esitamist kaasatakse sissenõudmisesse kolmas osapool, kelleks on kindlustusselts või inkassofirma. Kokkulepitud aja jooksul ehk üldjuhul 6 kuu jooksul arvates maksetähtajast toimub võlgade sissenõudmine inkasso abil. Kui selle aja jooksul ostja siiski ei maksa või pankrotistub, on tegemist kindlustusjuhtumiga ja seejärel saab ettevõte esitada kindlustusseltsile hüvitistaotluse. Kindlustusselts vaatab kindlustushüvitistaotluse läbi 30 päeva jooksul ja teeb siis vastava otsuse ning kindlustushüvitis makstakse välja 15 päeva jooksul.

Üldiselt on hea meel tõdeda, et põhimõte "parem karta kui kahetseda" levib uusi eksporditurge ja uusi äripartnereid otsivate Eesti ettevõtete seas üha enam – seda näitab ka ettevõtjate kasvav huvi ekspordikindlustus.ee veebikeskkonna vastu. Küll aga tasub meeles pidada, et valvsust ei tohiks kaotada ka pikaajaliste koostööpartnerite osas - nendega seotud ebaõnnestunud äritehinguid on isegi rohkem.

  • 31. jaanuar 2017

    Kuupäev kirja! Ehituse tehnoloogiakonverents 2017

    Võimaldamaks ehitussektori digitaliseerimist, efektiivsuse kasvu ning funktsionaalsemate ja madalama elukaare kuludega hoonete ehitamist, muutub ehituse infomudeli ehk BIM tehnoloogia ehitusettevõtete igapäevatöös järjest...

  • 27. jaanuar 2017

    KredEx Krediidikindlustus kutsub ettevõtteid Eesti brändi tööriistu katsetama

    Eesti brändi edendamiseks loodud nn tööriistakast on justkui osa meeskonnamängust - keskkaitsjad on oma töö ära teinud ning nüüd tuleb palliga edasi tormata ja püüda see väravasse lüüa, leiab KredEx Krediidikindlustuse juht Meelis...

  • 19. jaanuar 2017

    Osale koolitusel Ekspordi Akadeemias

    Mis on eduka ekspordi eeldused? Millised on alternatiivsed finantseerimisviisid ekspordile? Millised on erinevad moodused ekspordiplaani koostamiseks? Lähiturg Soome – kui lihtne on eksport naaberriiki? Nendele ja veel teistelegi küsimustele...

  • 18. jaanuar 2017

    KredExi ettevõtluskäenduste mahud purustasid rekordeid

    Möödunud aastal laekus KredExile 654 uut käendustaotlust, uusi lepinguid sõlmiti 494, mille abil said Eesti ettevõtted 164,3 mln eurot täiendavat finantseerimist. Võrreldes mullusega on käendusmahud kasvanud 45%. Kui 2015. aastal...

  • 16. jaanuar 2017

    Kodutoetust sai 358 lasterikast peret

    KredExi kodutoetust said möödunud aastal kokku 358 kolme ja enamalapselist peret, kokku kasvab nendes peredes 1256 last. Ühtekokku eraldati eelmisel aastal toetusteks 3,2 mln eurot. „Mullune Eurofondi raport näitas selgelt, et...

  • 12. jaanuar 2017

    Ringkonnakohus jättis kindlustuslepingu vaidluses õiguse KredExile

    Tallinna Ringkonnakohus nõustus KredEx Krediidikindlustuse ja Windoori vahelises kohtuasjas Harju Maakohtuga. Harju Maakohus ei rahuldanud mullu Windoori nõuet 13,8 miljoni eurose kindlustushüvitise maksmiseks ja andis õiguse KredExile....

  • 11. jaanuar 2017

    KredEx Krediidikindlustus hüvitas 1,1 miljoni eest kahjusid

    KredEx Krediidikindlustus hüvitas 2016. aastal Eesti ettevõtetele 22 kahju kogusummas 1,1 miljonit eurot. Kokku on KredEx Krediidikindlustuse portfellis üle 4200 limiidi kogumahuga üle 244 miljoni euro. Suuremad maksekahjud hüvitati...