Teie arvamus on meile tähtis.

Tagasiside aitab meil muuta teenindust paremaks.

Saatja nimi
Saatja e-post
Teade
123456789101112131415161718192021222324252627282930313233343536373839404142434445464748495051525354555657585960616263646566676869707172737475767778798081828384858687888990919293949596979899 + 123456789 = ?

Palun sisestage matemaatilise tehte tulemus.

* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname tagasiside eest!



09.04.2002

KredExil 17,5 mln krooni kasumit

Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse KredEx nõukogu kinnitas aprilli alguses 2001. aasta aruande. Ligikaudu poolteist aastat tegutsenud sihtasutus alustas eelmisest aastast ettevõtluslaenude ja liisingtehingute garantiide väljastamist, arendas edasi ekspordigarantii toodet ning töötas lisaks Noore Pere laenugarantiile välja ka Noore Oma Kodu garantiitoote. KredExi majandusaasta tulem oli 17,5 miljonit krooni kasumit. KredExi varade maht oli 2001. aastal (31.12 seisuga) 292 miljonit krooni.

2001. aasta jooksul sõlmis KredEx laenu- ja liisinggarantiide lepinguid 95,6 miljoni krooni ulatuses 84 ettevõtte 86 laenuprojekti jaoks. Kõige rohkem kasutasid ettevõtluse laenu- või liisinggarantiid mikro- ja väikeettevõtted Harjumaalt (eeskätt Tallinnast), Tartu-, Viljandi-, Pärnu- ja Võrumaalt. Aasta jooksul laekunud taotlustest lükati tagasi viiendik.

Ekspordivaldkonnas sõlmis KredEx lepinguid 14 ettevõttega 53 miljoni krooni suuruse krediidilimiidi tagamiseks. Aasta jooksul laekunud taotlustest lükati tagasi 10%. Garanteeritud ekspordi põhilised sihtmaad olid Itaalia, Saksamaa, Iirimaa ja Inglismaa.

Noore Pere ja Noore Oma Kodu garantiiportfelli maht oli 2001. aasta lõpuks kokku 145,4 miljonit krooni. KredExi garantiide abil väljastasid pangad eluasemelaenu 736,1 miljonit krooni eest. Seeläbi parandasid oma elutingimusi 2545 noort peret ning 587 noort spetsialisti soetasid omaette elamise.

2001. aastaks KredExile riigieelarvest vahendeid ei eraldatud. Tegevuskulud kaeti tegevuse tulude arvelt. 2001. aastal olid tulud kokku 29,8 miljonit krooni. Kulud moodustasid kokku 12,2 miljonit krooni, millest 4,6 miljonit olid garantiitehnilised eraldised tulevikus võimalike väljamaksete katteks. Majandusaasta tulem oli 17,5 miljonit  krooni kasumit.

2002. aastal kavandab KredEx oluliselt suurendada garantiiportfelli mahtu. Kavas on väljastada uusi väike- ja keskettevõtluse laenugarantiisid 154 miljoni krooni ulatuses, mis peaks väikeettevõtlussektorisse suunama vähemalt 205 miljonit krooni täiendavat investeeringut. Eesti eksportijate poolt välisostjatele antavaid krediidilimiite planeerib KredEx käesoleval aastal tagada 114 miljoni krooni ulatuses. Eluasemesektorisse peaks KredExi garantiidega aasta jooksul minema laenu üle 500 miljoni krooni, mille tagamiseks väljastab KredEx garantiisid summas ca 134 miljonit krooni.

KredEx on 2000. aastal loodud Majandusministeeriumi haldusalas paiknev isemajandav garantiifond.

  • 07. november 2002

    Kortermajade saatus – helge tulevik või hääbumine

    ¾ Eesti elanikest elab kortermajades. Statistikaameti andmetel on Eestis 5-16 korruselistes korterelamutes ligikaudu 215 000 eluruumi. Kui kaua Lasna-, Musta- ja Õismägede paneelelamud veel kestavad ja suhteliselt kvaliteetset elukeskkonda  tähendavad, on oluline sadadele tuhandetele inimestele.

    Ehituseksperdid on suurpaneelelamute kohta teinud tehnomajanduslikke arvutusi ja leidnud, et minimaalmahus tehtavate remonditööde maksumus peaks lähitulevikus olema suurusjärgus 400–600 kr/m2, komplekssetel remonditöödel aga vähemalt 1000 kr/m2. Riiklikus elamumajanduse arengukavas on toodud kalkulatsioonid, et investeeringute maht paneelelamute korrastamisel oleks suurusjärgus 11–25 miljardit krooni ja telliselamute korrastamisel 9–22 miljardit krooni.

    Renoveerimislaene võetakse vähe

    Ligi 1/3 Eesti eluasemetest haldavad korteriühistud või elamuühistud, ülejäänud 2/3 omanikest kas pole organiseerunud ühistusse või elavad väikeelamutes.

    Eesti Korteriühistute Liidu andmetel on Eestis käesoleva aasta oktoobri seisuga 6442 korteri- ja elamuühistut. Korteri- ja elamuühistutele on loodud konkreetsed laenutooted nagu Hansa Liisingu remondi finantseerimine järelmaksuga või Ühispanga laen korteriühistule. Korteriühistutele antavatele laenudele pakub KredEx vajadusel kuni 75%-list käendust. Laenu on siiani võtnud aga vaid mõned korteriühistud, kuigi vajadus soodsa laenu jaoks on ühistutel elamumajanduse arengukava kalkulatsioonide kohaselt ilmselgelt olemas.

    Laenu võtmine võib olla tagasihoidlik mitmel põhjusel: korteriomanikud ei saavuta üksmeelt maja renoveerimise vajalikkuse osas, vähene usaldus ühistu juhatuse vastu, teadmatus laenuvõimalustest, hirm laenu ebaõnnestumise ja korterist ilmajäämise ees jms.

    Samuti on laenu võtmine raskendatud korteriühisuse puhul, mis ei ole juriidiline isik nagu ühistu, vaid pigem korteriomanike üldkoosolek, kus asju häälteenamusega otsustatakse. Ühisusele laenuandmine on keeruline nii juriidiliselt kui ka praktiliselt. Kehtiva seadusandluse kohaselt ei pea korteriomanik tavalisi jooksvaid kulutusi ületavaid renoveerimise laenumakseid tasuma, kui ta ühisuse laenuotsuse teinud koosolekul ei osalenud või hääletas laenuvõtmise vastu. Seega tuleks õigluse ja laenu korrektse teenindamise heaks saavutada kõigi majaelanike nõusolek laenu võtta. Tehniliselt on keeruline saada suure korterelamu kõiki korteriomanikke notari juurde esindajale volitusi või laenulepingu dokumente vormistama.

    KredEx valmistub uuteks toetusmeetmeteks

    Hetkel katab KredExi korteriühistu laenutagatis laenust kuni 75%. Pank saab laenu ebaõnnestumisel seda kasutada pärast korteriühistu enda laenutagatiste mahamüümist.

    Tänasel ümarlaual testib KredEx võimalikku uut lähenemist korteriühistute laenudele. Ühistu ajutise makseraskuse korral tasuks KredEx ise pangale laenumakseid ning asuks ühistut saneerima. KredEx võiks probleemide ilmnedes nõuda muudatuste tegemist ühistu juhatuses või juhtimispõhimõtetes, aidates ühistu järk-järgult taas järjele. Seeläbi annaks KredEx ühistu liikmetele suurema kindlustunde laenu võtmisel. Sarnane tagatistoode toimib väga edukalt näiteks Hollandis.

    Peale korteriühistute uue tagatistoote on ettevalmistamisel ka kortermajade renoveerimise toetusmeede, mille jaoks on järgmise aasta eelarvest KredExile ette nähtud 10 miljonit krooni. Renoveerimistoetus kataks praeguste kavade kohaselt 10% maja kapitaalremondi kuludest ning seda saaksid taotleda ka need majad, kus kapitaalremonti tehakse omavahenditest, ilma laenu võtmata. Toetust hakatakse välja maksma pärast renoveerimis- ja ehitustööde tegelikku teostamist. Nõusolek toetuse saamiseks tuleb taotleda KredExist enne renoveerimistööde alustamist. Toetuse täpsed tingimused on väljatöötamisel ja avaldatakse KredExi kodulehel riigieelarvest rahade laekumise järel.

    Ümarlaua arutelu

    Kell 14.00 jätkub KredExi korraldatud ümarlauaarutelu teemal, kuidas saaks riik laenu võtmise kortermajade elanikele kättesaadavamaks teha ning mis takistab Eesti kortermajade renoveerimise rahastamist. Üritusel osalevad tagatisfondide, linnavalitsuste, ministeeriumite, pankade ja korteriühistuid koondavate organisatsioonide esindajad. Osalevad ka väliseksperdid USAst, Rootsist, Lätist ja Leedust.

    Huvi korral saab ümarlaua ettekandeid kuulata saalis Tallinn, 24. korrusel.

    Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas tegutsev isemajandav sihtasutus, mille eesmärgiks on ettevõtluse, ekspordi ja elamumajanduse arengu toetamine.

    www.kredex.ee