Teie arvamus on meile tähtis.

Tagasiside aitab meil muuta teenindust paremaks.

Saatja nimi
Saatja e-post
Teade
123456789101112131415161718192021222324252627282930313233343536373839404142434445464748495051525354555657585960616263646566676869707172737475767778798081828384858687888990919293949596979899 + 123456789 = ?

Palun sisestage matemaatilise tehte tulemus.

* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname tagasiside eest!



20.12.2010

KredExi tellitud uuringu kohaselt on renoveeritud elamute suurim probleem halb sisekliima

KredExi tellimusel on valminud Eesti Korteriühistute Liidu ja Tallinna Tehnikakõrgkooli poolt läbiviidud uuring „Renoveeritud ja vähemalt üks aasta ekspluatatsioonis olnud elamute ehitusfüüsikaline olukord“, mille põhieesmärgiks oli välja selgitada valimisse kuuluvate korterelamute ehitusfüüsikaline ja sisekliima seisund ning energiatarbe olukord. Uuring on vajalik renoveerimismeetmete kvaliteedi tagamiseks, et edaspidi tehtud vigu ei korrataks.

Uuringu aluseks valiti neli laialdast kasutust leidnud renoveerimismeetmete rakendusega viiekordset korterelamut: tellis- ja suurpaneelelamu, mille välisseinte lisasoojustamiseks on kasutatud villa ning tellis- ja paneelelamu, mille välisseinte lisasoojustamiseks on kasutatud vahtpolüstüreeni.

Uuringust selgub, et sageli puudub tellijal nägemus kõigist ehitustehnilistest küsimustest, mis hoone terviklik renoveerimisprotsess endas sisaldama peaks. Tavapäraselt mõeldakse hoone komplekse renoveerimise all hoone piirdetarindite soojustamist, viimistluse uuendamist, lekkivate tehnokommunikatsioonide torustiku vahetamist ja elektrisüsteemi kaasajastamist. Üheks suurimaks probleemiks on see, et reeglina jäetakse renoveerimistööde hulgast välja ventilatsioonisüsteemi renoveerimine.

Uuritud elamute sisekliima uuringute põhjal võib väita, et kõige suuremad probleemid korterelamutes tulenevad ebapiisavast õhuvahetusest, mis on tingitud ebapiisavast või mittetöötavast ventilatsioonisüsteemist. Halva õhuvahetuse tagajärjel on korterite suhteline õhuniiskuse ja süsihappegaasi kontsentratsiooni tasemed kõrged. Ebapiisava ventilatsiooni korral on ruumides suur niiskuslisa, mis võib kondenseerudes jahedamale välispiirde sisepinnale põhjustada hallituse, mis omakorda on reaalne oht inimese tervisele. Sellest tulenevalt peab renoveerimisel kindlasti pöörata tähelepanu ka ventilatsioonile.

Uuringust selgub, et hoonete lisasoojustamisega on vähendatud küttekulusid ning parandatud välispiirete tehnilist seisukorda, kuid lisasoojustatud hoonete välispiirded ei vasta energiatõhususe miinimumnõuetele. Tagamaks kõigi uuritavate objektide välisseinte nõuetekohane soojajuhtivus, tuleks spetsialistide sõnul 100mm paksuse lisasoojustuse asemel kasutada 150-200mm paksust välispidist lisasoojustust. Uuringu järgi soovitatakse soojustada välispiirdeid ainult väljastpoolt, kuna seespidine soojustamine ei likvideeri piirdes olevaid külmasildu ega vähenda soojakadusid. Kogu hoone fassaadile tuleks panna lisasoojustus ning erilist tähelepanu pöörata rõdu ja lodžaga piirnevatele seinadele, mille soojustamata jätmine tähendab jätkuvalt suuri soojakadusid läbi soojustamata välispiirete.

Uuritud lisasoojustatud hoonete välisseinte niiskustehniline seisukord oli seevastu hea. Eeldatav niiskustehniline erinevus vahtpolüstüreeniga ja mineraalvillaga soojustatud välisseinte vahel ei leidnud käesolevas uuringus kinnitust ehk vahtpolüstüreeniga ja mineraalvillaga soojustatud välisseinte niiskussisaldused oli praktiliselt võrdsed.

Spetsialistide arvates on oluline peale hoone soojustamist küttesüsteem renoveerida/tasakaalustada. Renoveeritud küttesüsteem võimaldab efektiivsemalt soojusenergiat kasutada ja reguleerida vastavalt inimestele vajadustele. Uuringu kokkuvõtte kohaselt on renoveerimistööd tehniliselt ja majanduslikult otstarbekamad kui aja jooksul üksikute tööde kaupa realiseeritud.

Uuringu tulemustega saab tutvuda lähemalt siin.

  • 31. märts 2010

    Saksa-Balti Kaubanduskoja konverents "Hoonete energiatõhusus"

    Saksa- Balti Kaubanduskoda korraldab  konverentsi "Hoonete energiatõhusus. Säästev ehitamine ja renoveerimine, hooneautomaatika". Konverents toimub 27.aprillil hotellis RadissonBLU, Rävala pst3, Tallinn kell 9:00-16:30. Konverentsil...

  • 19. märts 2010

    KredEx kolib Hobujaama 4 büroohoonesse

    Alates 22.märtsist alustab KredEx tööd Hobujaama 4 büroohoone kolmandal korrusel. KredExi uus postiaadress on Hobujaama 4, 10151, Tallinn ning üldtelefoninumber 6674 100. Lisainfot uute kontaktide kohta saab  siit.

  • 18. märts 2010

    MKM: Soojakatkestusest tuleb edaspidi teavitada 3 kuud ette

    Valitsus kinnitas täna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esitatud eelnõu, mille kohaselt tuleb kütteperioodil teatada soojakatkestusest ette vähemalt 90 päeva. Eelnõu kaitseb elanikke selle eest, et 1. oktoobrist kuni 30....

  • 04. märts 2010

    Ettevõtjate huvi KredExi eksporditagatiste vastu kasvab jätkuvalt

    2009. aastal keskendus KredEx eksporditagatiste osas jätkuvalt lühiajaliste tagatiste pakkumisele nn mitteturukõlbulike riskidega ehk OECD kõrge sissetulekuga liikmesriikide hulka mittekuuluvate riikide suunal ning kesk- ja pikaajaliste...