Teie arvamus on meile tähtis.

Tagasiside aitab meil muuta teenindust paremaks.

Saatja nimi
Saatja e-post
Teade
123456789101112131415161718192021222324252627282930313233343536373839404142434445464748495051525354555657585960616263646566676869707172737475767778798081828384858687888990919293949596979899 + 123456789 = ?

Palun sisestage matemaatilise tehte tulemus.

* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname tagasiside eest!



30.12.2010

KredExi roll Eesti majanduse arengus

Andrus Treier, KredExi juhataja


Hea potentsiaaliga ettevõte leiab finantseerimisvõimaluse ka keerukates oludes

Eesti ühiskonna edukas toimimine sõltub olulisel määral siinsete ettevõtete tegevuse edukusest. Viimaste aastate kogemus on näidanud, et majanduse käekäik mõjutab meist igaühe elu väga otseselt ning hästitoimivate ettevõteteta ei saa hakkama ülejäänud eluvaldkonnad. Ettevõtete majanduslikud raskused kajastuvad ühiskonnas kas kaudsemalt läbi ebakindluse kasvu või siis otseselt läbi inimeste sissetulekute vähenemise või halvemal juhul töökaotuse. On meeldiv tõdeda, et 2010.a. teises kvartalis pöördus majandus taas kasvule ja ning suure osa ettevõtete majandustulemused on paranemas.

Eesti ettevõtted on näidanud üles suurt paindlikkust ning veelgi enam, languse tingimustes toimunud turgude ümberjagamisel on nii mõnedki ettevõtted suutnud leida uusi kliente ja tõsta müügimahtusid konkurentide arvelt. Raskeimad ajad, kus tulud järsult vähenesid ning likviidsus oli erakordselt suure surve all, on taandumas. Eksport on kasvanud kolm viimast kvartalit järjest ning ettevõtete ootused tuleviku osas on pigem optimistlikud. Ka finantsurg toimib ning paremate projektide pärast on pangad juba tihedas konkurentsis, püüdes pakkuda võimalikult soodsaid tingimusi.


KredExi roll ettevõtete finantseerimisel on oluliselt kasvanud

Ettevõtete rahastamisvõimaluste parandamiseks ja ekspordiga seotud krediidiriskide maandamiseks loodi 2001. aastal riigi poolt sihtasutus KredEx. KredEx tegutseb isetasuvana lähtudes eelkõige kindlustustegevuses rakendatavatest põhimõtetest. Teenuste osutamise ja kapitali investeerimise eest teenitud tulu arvelt kaetakse nii tekkivad kahjud kui ka administreerimiskulud, tegevuskulude katteks täiendavaid toetusi riigieelarvest ei eraldata. Samas on teatud KredExi teenustele (laenu- ja eksporditagatised) antud seadusega riigi garantii.

KredEx on loodud eesmärgiga tõsta ettevõtete konkurentsivõimet ning seda just läbi eraturgu täiendavate finantsteenuste pakkumise. KredEx toetab finantsturu toimimist seal, kus see mingil põhjusel on takistatud. Näiteks olukorras, kus pangad ei krediteeri elujõulisi ettevõtteid, kes vajaksid laenuraha, kuid tagatisi napib. KredEx pakub Eesti ettevõtetele laenukäendusi, allutatud laene, soodsamat laenuressurssi. Lisaks pakkus KredEx eksporditagatisi, alates juulist 2010 on vastav tegevus üle antud krediidikindlustusseltsile AS KredEx Krediidikindlustus.

KredEx on alates oma loomisest 2001. a. väljastanud laenukäendusi u. 1900 ettevõttele, aidates neil pankadest saada täiendavaid rahalisi vahendeid kokku 7 miljardit krooni. Allutatud laene on KredEx andnud kokku u 40 ettevõttele mahus 300 mln krooni. Lisaks on garanteeritud üle 3 mld krooni ulatuses ekspordiarveid ning toetanud seeläbi umbes 250 eksportööri. Laenude ja laenukäenduste abil on KredEx aidanud toetatavates ettevõtetes säilitada 36 000 töökohta ja sellele lisaks luua 9000 täiendavat töökohta. Hinnanguliselt genereerivad toetatud 2000 ettevõtet aasta jooksul umbes 53 mld krooni käivet, sealhulgas 25 mld krooni eksporti.

Tulenevalt finantseerimistingimuste karmistumisest ning tagatisvara turuväärtuse langusest on viimase 1,5 aasta jooksul KredExi roll Eesti majanduses märgatavalt suurenenud. Viimaste aastate majandussündmuste taustal on vajadus KredExi laadsete täiendavate kindluse andjate järele märkimisväärselt kasvanud. Kui aastal 2008 oli väljastatud laenutagatiste maht 365 mln krooni, siis 2009 ulatus see juba 804 mln kroonini ja eeldatavalt ületab 2010 a uute tagatiste maht 1 mld krooni piiri aastas.

Suurenenud nõudluse põhjused on lihtsad. Viimasel ajal laenu- ja kinnisvaraturul toimuv on ühelt poolt oluliselt vähendanud tagatisvara turuväärtust ning teisalt on tõusnud ettevõtete äririskid, mille tagajärjel on paljud tänaseks oma tegevuse lõpetanud. Tavapärane on olukord, kus varade turuväärtus on vaid 30-40% soetusmaksumusest ning müügikäibed on kukkunud kuni poole võrra. Nimetatu on põhjuseks, miks võib olla raske finantseeringut hankida, isegi kui ettevõtte juhtimine ja põhitegevus on tugevatel alustel ning laenukoormus pole suur. Ühelt poolt on laenuaktiivsuse vähenemine majanduslanguse tingimustes igati normaalne, kuid teisalt eksisteerib oht, et tingimuste karmistamine seab raskustesse ka nö elujõulised ning perspektiivikad ettevõtted, kuna laenamisel kaldutakse teise äärmusse. Sellele riskile viitab ka IMF oma viimases 13. detsembril avaldatud raportis. Seetõttu on vajalik hoida laenudele juurdepääs vähemalt tasemel, mis võimaldab ettevõtetel hakkama saada seniste kohustuste täitmisega (laenude-tagasimaksete tasakaal), seda eelkõige ekspordile suunatud majandusharudes.

Täna on ettevõtete peamiseks probleemkohaks taas kasvu finantseerimine, kus tagatiste väärtusest tulenevalt ei ole võimalik saada laenu materjalide tarnimiseks või garantiisid hangetel osalemiseks ja uute projektide elluviimiseks. Muu hulgas on KredExi portfellis viimase poolteise aasta jooksul täheldatav just pangagarantiikäenduste nõudluse kasv, mis on eelkõige vajalik projektipõhistele harudele nagu metalli- ja mööblitööstus või ka ehitusettevõtted. Nõudlus riiklike tagatiste järele tulevikus mõnevõrra ilmselt taandub, kuid jääb siiski küllaltki kõrgele tasemele, kuna teadlikkus äririskidest on suurenenud ja tõenäoliselt püsivad ka kinnisvarahinnad pikka aega suhteliselt madalal tasemel.

Laenutagatised

KredExi peamiseks tegevusvaldkonnaks on laenutagatiste pakkumine ettevõtetele, kellel napib pangast laenu küsimiseks tagatisi või kellel on panga usalduse võitmiseks liialt lühike tegutsemisajalugu. Sellised ettevõtted võivad pangast laenu saamiseks kasutada KredExi laenukäendust.

Laenukäendusest on abi eelkõige juhtudel, kus ettevõtja tagatisvara väärtust on raske hinnata või see pole piisav pangalaenu väljastamiseks, kui ettevõtja tegutseb suure riskiastmega majandusharus, kui ettevõtja laiendab tegevust uutele tegevusaladele, alles alustab tegevust või on lühikese krediidiajalooga. KredExi laenukäenduse puhul on tegemist täiendava tagatisega, laenusaaja võtab esmase vastutuse tagades laenu oma ja/või kolmandate isikute varaga või isikliku käendusega. KredExi laenukäendus on maksimaalselt 30 mln krooni ja kuni 75% laenust, liisingust või pangagarantiist. Laenusummale piiranguid ei ole.

Ettevõtlusega alustamisel aitab healt positsioonilt startida stardilaen, mis on suunatud eelkõige ettevõtjatele, millel on raskusi pangalaenu saamisega vajalike tagatiste puudumise või lühikese krediidiajaloo tõttu. Samuti võimaldab stardilaen maandada ettevõtlusega alustamisega seonduvaid riske, sest ettevõtja isiklik vastutus on piiratud - piisab isiklikust käendusest, mis on vaid 30-40% laenusummast. Stardilaenu saab taotleda 30 000 kuni 1 000 000 krooni, kusjuures 500 000 krooni ületavat summat saab kasutada vaid investeeringuteks.

Tagatiste näol on tegemist tavaturu loogikale väga lähedastel põhimõtetel ja efektiivselt töötava instrumendiga, mis aitab suurt hulka ettevõtteid nende igapäevastes tegemistes. Kusjuures neist väga suur osa on eksportivad ettevõtted ja umbes poole KredExi portfellis olevate ettevõtete aastakäibest moodustab eksport. Teisalt on portfellist 60% kuni 9 töötajaga mikroettevõtted, kel reeglina tagatisi napib, kuid suurel osal on selge ambitsioon tulevikus suuremaks kasvada ja lisatöökohti luua. Tagatiste näol on tegemist paljude ettevõtete jaoks olulise abivahendiga, mis võimaldab kasvuambitsioone saavutada.

Allutatud laenud

Allutatud laenu pakutakse ennast tõestanud ja pikemas perspektiivis jätkusuutlikele ettevõtetele, keda pangad tulenevalt madalast omafinantseeringu määrast, riskantsest sektorist või ebapiisavatest tagatistest mõistlikel tingimustel ei finantseeri. Sarnaselt ettevõtte omanikule annab KredEx ettevõtja kasutusse kapitali, mis suurendab teiste finantseerijate silmis tinglikult ettevõtte omakapitali. See võimaldab kaasata täiendavat finantseerimist näiteks pangalaenu näol.

Allutatud laenu summaks on 1 kuni 16 mln krooni, kuid mitte rohkem kui ettevõtte omakapital laenu väljastamise hetkel. Laenuperioodiks on üldjuhul 3 kuni 5 aastat, kuid mitte rohkem kui 10 aastat. Võimalik on taotleda maksepuhkust. Oluline on märkida, et ettevõtte juhtimisse KredEx ei sekku, küll aga sisaldub laenutingimustes võimalus asuda omanikurolli juhul, kui ettevõtte majandustulemused on väga nõrgad. KredExi pakutavad laenud lähtuvad antud valdkonna tavapärastest põhimõtetest, kuid on samas mitmes mõttes eraturu pakutavast oluliselt soodsamad. Näiteks algavad tavapärased laenusummad 2-3 mln eurost 0,1-1 mln asemel. Samuti pole seatud edukusest sõltuvale intressitasule ülemist piiri ja üldjuhul eeldatakse umbes 30-40% aastatootlust, KredExil on ülemiseks piiriks 15% aastas. Lisaks on sekkumine ettevõtete juhtimisse minimaalne, piirdudes pigem teatud kooskõlastusnõuetega nõukogus esindatuse asemel.

KredEx on allutatud laene väljastanud 37 ettevõttele mahus 280 mln krooni, sellest 180 miljonit otseselt ekspordile suunatud ettevõttele. Aastal 2009 oli ettevõtete huvi allutatud laenude vastu väga suur, aastal 2010 on huvi kahanenud, kuid endiselt aktiivne. Erinevalt tavapärasest kasvule suunatud tegevuste finantseerimisest kasutati aastal 2009 allutatud laenu pigem päästerõngana olukorras, kus teised finantsasutused polnud laenu andmisest huvitatud, kuid samas oli kiirelt vaja lahendada eelkõige likviidsusküsimus. Kuigi mõned ettevõtted on endiselt keerukas seisus, siis on samas mitmed ettevõtted tänu allutatud laenu kaasamisele suutnud saavutada edu ja oluliselt käivet kasvatada. Aastal 2010 on taotlejad muutunud teadlikumaks ning allutatud laenu kaasatakse, kombineerides seda omanike- ja pangapoolse finantseerimisega. Tulenevalt omanikuga sarnaste riskide võtmisest on vahefinantseerimise intressitase küllaltki kõrge, mistõttu annab just eri instrumentide kombineerimine võimaluse ellu viia suuremaid projekte ning hoida ka finantseerimise kulu mõistlikul tasemel.


Soodsatel tingimustel laenuressurss ettevõtetele ja korterelamutele

2008.a lõpus kahanes rahapakkumine oluliselt, tõusid pankadevaheliste laenude hinnad ning pikaajalise ressursi hankimine oli keerukas. Eksisteeris oht, et lisaks äririskide suurenemisele kahaneb ettevõtete finantseerimine oluliselt ka rahastamistingimuste halvenemise tõttu. Laenupakkumise ergutamiseks hakkas KredEx aastal 2009 pakkuma ettevõtetele pankade kaudu edasilaenamiseks soodsat laenuressurssi.

KredEx pakub laenuressurssi nö krediidiliinina, kus läbi viidud hanke tulemusena eraldatakse pankadele teatud laenulimiit, mille raames sõlmivad pangad ettevõtetega lepingud ning deklareerivad vastavate summade kasutuselevõtu. KredEx otsustusprotsessi ei sekku, küll aga jälgib ressursi eraldamist kokku lepitud kriteeriumitele vastavatele, eksportivatele ettevõtetele. Projektidega seotud riske kannab laenu väljastanud pank, KredExi roll on eelkõige soodsama pikaajalise ressursi pakkumine. Krediidiliini pakkumiseks olid vajalikud läbirääkimised eri osapooltega, riigi garantii andmine Riigikogu poolt ning lepingute sõlmimine nii Rahandusministeeriumi, EIB kui ka kommertspankadega, mistõttu võttis projekti reaalne käivitumine märkimisväärselt aega. Seetõttu töötati esmalt välja nn projektipõhine laen, mida pakuti kuni krediidiliini avanemiseni Struktuurifondide vahendite arvelt võõrfinantseeringut kaasamata. Laenuressursi maht kokku on kuni 1,5 mld krooni ning seisuga 30.09.2010 oli sellest kasutusele võetud 709 mln krooni 59 ettevõtte poolt.

Soodsama ressursi pakkumise aluseks on Euroopa Struktuurifondide tinglikult nullintressiga vahendite kasutamine, kombineerides seda soodsa võõrfinantseeringuga finantsurult. Eelneva tulemusel on pakutava ressursi keskmine hind turul tavapärasest märkimisväärselt soodsam. Kuigi huvi antud laenu vastu on küllalt suur, siis langes pankadevaheliste laenude hind maailmas 2009.a. jooksul oluliselt ning laenuressursi hankimisega ei ole enam märkimisväärseid probleeme. Kuna turu toimimine on taastunud, siis KredEx tõenäoliselt taandub antud tegevusest ning pankadele ettevõtete tarbeks laenuressursi vahendamisega edaspidi ei tegele. Küll aga jätkub ressursi pakkumine analoogilisel viisil korterelamute renoveerimislaenude väljastamiseks, kus on oluline pakkuda kuni 20 aastast tähtaega ning fikseerida intress pikaajaliselt kindlale tasemele.

Ekspordi tagamistegevus kujundati põhjalikult ümber

KredEx pakkus kuni 30. juunini 2010 eksportivatele ettevõtetele välisriikides asuvate ostjatega seotud riskide maandamiseks eksporditagatisi. Alates 1. juulist 2010 on antud tegevus üle antud riigi ja KredExi poolt asutatud AS-le KredEx Krediidikindlustus. Tegemist on litsentseeritud krediidikindlustusseltsiga, mis pakub vastavaid teenuseid teiste turuosalistega samadel alustel.

Globaalse finantskriisi ilmnemine vähendas Eesti eksportijate võimalusi krediidiriskide maandamisel, kuna seni Eestis tegutsenud rahvusvahelised kindlustusseltsid tõmbasid tegevusmahtusid oluliselt kokku ning teatud riikide, sh Baltikumi, riskide kindlustamine ei olnud enam võimalik. Rahvusvahelistesse kontsernidesse kuuluvad eraseltsid on sunnitud järgima kehtestatud üldisi põhimõtteid ning on seetõttu siinsel turul pigem liiga konservatiivsed, kasutades vabasid limiite suuremate eksportijate teenindamiseks olulisematel turgudel. Uue krediidikindlustusseltsi näol loodi otseselt siinsete ettevõtete teenindamisele suunatud kindlustusandja, mis saab kohalikke olusid paremini hinnata ning on valmis leidma edasikindlustajate ja teiste turuosalistega koostöös paindlikke lahendusi just siinsete ettevõtete toetamiseks.

Seltsi loomise eesmärgiks on aidata juba edukalt tegutsevatel ettevõtetel võita uusi turge ning viia ellu keskmisest keerukamaid ekspordiprojekte, kuna riik saab riskide võtmisel olla ettevõtetest kannatlikum ja pakkuda erasektorist stabiilsemaid tingimusi. Seni pole KredExil kui riiklikul organisatsioonil võimalik tagada makseid Euroopa Liidu riikides asuvatelt ostjatelt, kuhu teadaolevalt suundub ligikaudu 70% Eesti ekspordist. Eraõiguslik ja teiste turuosalistega samadel alustel tegutsev krediidikindlustusselts saab seda aga teha, pakkudes ettevõtjatele eksporditehingute tegemisel suuremat kindlust. Majanduslanguse tingimustes suurenes oluliselt nõudlus ka eksporditagatiste järele ning huvi on jätkuvalt suur, kuigi pakkumine eraseltside poolt on aeglaselt taastumas. Kui KredEx kindlustas alates aastast 2001 eksporti kokku 3,2 mld krooni eest, siis KredEx Krediidikindlustus on esimese kolme tegutsemiskuu jooksul sõlminud lepinguid Eesti ettevõtete riskide kindlustamiseks eeldatavas käibemahus 1,2 mld krooni.

Energiasääst ja renoveerimine

Lisaks otseselt ettevõtlusele suunatud teenustele pakub KredEx ka eraisikutele ja korterelamutele vajalikke laenukäendusi, korterelamute renoveerimiseks laenuressurssi ning vahendab eluaseme ja energiasäästuvaldkonnaga seotud riiklikke toetuseid. Kõik eelnevad tegevused aitavad kaasa Eesti majanduskeskkonna kujunemisele ning eriti energiasäästuga seonduv omab tulevikus märkimisväärset mõju ka suure osa ettevõtete tegevusele. Aastatel 2009 ja 2010 kahanes eraisikutele väljastatav laenumaht ligikaudu 75% tipptasemega võrreldes ning korterelamute laenude võtmine isegi enam. Samas on vajadus KredExi käenduste järele kasvanud ning käendusega eluasemelaenude osakaal moodustab ligi 10% väljastatud laenude kogumahust. Kui eraisikute eluasemete soetamisega seotud laenude mahtude kiiret kasvu pole ette näha, siis eeldatavalt tõuseb lähiajal märgatavalt huvi korterelamute renoveerimislaenude vastu. Aluse huvi kasvuks annavad mitmed tegurid. Lisaks oluliselt tõusnud küttekuludele ja elanike majandusliku kindlustunde kasvule omab positiivset mõju CO2 kvootide müügist saadud vahendite arvelt kuni 35% otsetoetuste eraldamine renoveerimistöödeks, millele täiendavalt saab kasutada KredExi poolt pakutavat soodsat laenuressurssi. Lisaks energiasäästust tulenevale otsesele majanduslikule efektile ja elanike elukvaliteedi tõusule elavdab renoveerimistööde mahu kasv ka ehitusturgu ning loob töökohti.


KredExi pakutavad finantstooted lähtuvad äritegevuse loogikast

Tagatised ja muud finantseerimistooted nagu laenud või ka riskikapital, on otsetoetustest oluliselt erineva mõju ja toimemehhanismiga. Tegemist on turukonkurentsi oluliselt vähem moonutavate instrumentidega, kus ei kaeta laenuvõtja kulusid ega anta üldjuhul midagi niisama ja tagasivõtmatult. Veelgi enam - laenukäenduse eest tuleb maksta tasu ning ebaõnnestumise korral ei saa hüvitist mitte ettevõte vaid hoopiski finantseerimisasutus oma kulude katteks. Majanduslikult ratsionaalne ettevõte kasutab seega tagatisi vaid juhul, kui see on hädavajalik. Kusjuures lisakulust pole huvitatud ka pangad, kuna ühelt poolt küll vähendatakse nende riske, kuid teisalt muudab tagatistasu laenupakkumise kallimaks.

Võrreldes otsetoetustega on finantsinstrumentide administreerimine efektiivsem. Nõudluse määrab turu toimimine, riiklikult eraldatud ressurssi võimendatakse ning kasutatakse korduvalt, samuti on võimalik pettuserisk madalam. Eelnevalt nimetatud põhjustel on Euroopa Liidus tervikuna suundumus otsetoetustelt finantsinstrumentide kasutamisele. Eelkõige on toetusi vaja ettevõtete arengu kiirendamiseks ja suunamiseks (näiteks ekspordi turundus, rahvusvaheline koolitus vms), teatud juhtudel ka teiste riikide ettevõtjatega võrdsete tingimuste loomiseks. Otsetoetused on kindlasti vajalikud valdkondades, kus tulevikus oodatav tulu pole määratletav (näiteks rakenduslikud teadusuuringud), samas tavapärases ettevõtluses on tasuvus ning oodatavad rahavooprognoosid piisava kindlusega määratletavad ja otsene vajadus subsideerimiseks puudub. Ettevõtlus peab olemuslikult lähtuma turunõudlusest ega tohi sõltuda seda eiravate instrumentide kasutamisest.

Kuna KredEx lähtub oma tegevuses kindlustuspõhimõtetest, kus edukatelt projektidelt teenitav tasu peab katma ebaõnnestujate kahjud, siis on portfelli suurus ja riskide hajutatus selles väga olulised. Kui tervikuna on riiklike tugimeetmete puhul oluline fokusseerumine teatud kindlatele sihtrühmadele või majandusharudele, siis tagatiste efektiivseks pakkumiseks on oluline pakkuda teenuseid võimalikult laiale sihtgrupile. Seega võimaldatakse kõigile äriliselt mõistlikele ettevõtetele enda tegevust käenduste abil finantseerida ning ei diskrimineerita ühtki valdkonda, kus luuakse töökohti või lisaväärtust. Teatud välistused loomulikult on, näiteks ei toetata kinnisvaraarendust või ka alkoholi- ja tubakatööstust. Samas täpsemate piirangute seadmine teeks võimalike kahjude katmise oluliselt keerukamaks ning tagatiste andmise kokkuvõttes maksumaksjale kallimaks. Eesmärk on eelkõige abi asjalikult toimetavatele ettevõtetele, nende konkurentsivõime tõus, loodav lisandväärtus, ekspordikäibe kasv ning töökohad