Teie arvamus on meile tähtis.

Tagasiside aitab meil muuta teenindust paremaks.

Saatja nimi
Saatja e-post
Teade
123456789101112131415161718192021222324252627282930313233343536373839404142434445464748495051525354555657585960616263646566676869707172737475767778798081828384858687888990919293949596979899 + 123456789 = ?

Palun sisestage matemaatilise tehte tulemus.

* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname tagasiside eest!



21.12.2007

KredExi poolt miljoni krooniga toetatud näidiselamu renoveerimisprojekt jõudis lõpule

2006. aasta sügisel KredExi poolt konkursi „Muuda oma korterelamu energiasäästlikumaks“ korras välja valitud Paldiski mnt 171 korterelamu rekonstrueerimisprojekt on jõudnud lõpule. Eile, 20. detsembril kandis KredEx korterelamule üle toetuse summas 897 tuhat krooni ning finantseeris ehitusjärelvalve teostamist summas 120 tuhat krooni. Kokku toetati korterelamut BEEN (Baltic Energy Efficiency Network for Building Stock) projekti raames 1, 017 miljoni krooniga.

Vastavalt lepingule teostati korterelamus 2006-2007. aastal katuse, fassaadi ja rõdude rekonstrueerimistööd ning vahetati välja kõik aknad ja rõdude uksed. Küttesüsteem ehitati ühetorusüsteemist ümber kahetorusüsteemiks ning paigaldati küttekulu individuaalse arvestamise süsteem. Rekonstrueerimise eesmärgiks oli suurima võimaliku energiasäästu saavutamine.

„KredExil on hea meel, et projekt nii hästi õnnestus. Korterelamu näeb välja nagu uus, ootame väga suurt energiasäästu ehk küttekulude kokkuhoidu ja loodame, et see näidismaja motiveerib ka teiste korterelamute omanikke elamuid kompleksselt rekonstrueerima”, ütles KredExi eluasemetoodete divisjoni juht Mirja Adler. 

Projekti lõppemisel viidi korterelamus läbi ka elanike rahulolu küsitlus, mis näitas, et elanikud on rekonstrueerimistööde ja hoone uue kvaliteediga rahul.

BEEN projekti eesmärgiks oli leida Eestis üks korterelamu, mis oleks valmis maksimaalse energiasäästu saavutamise eesmärgil teostama oma majas komplekssed rekonstrueerimistööd. Projekti kogumaksumus koos projekteerimise, projektijuhtimise ja ehitusjärelvalvega oli 6,3 miljonit krooni. Paldiski 171 korteriühistu finantseeris töid omavahenditest 580 000 krooniga ja võttis Hansapangast laenu 4,2 miljonit krooni. Riigi toetus korterelamule oli pool miljonit krooni ja BEEN projekti toetus 1,017 miljonit krooni. BEEN projekti raames saadud toetusest kannab 75% Euroopa Liit.

Eesmärgi täitmist koordineeris projektijuhina ja omanikujärelvalve teostajana OÜ Ehitusseire.

2006. aasta mais korraldasid KredEx, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit, Eesti Korteriühistute Liit, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Tallinna Linnavalitsus Euroopa Liidu INTERREG IIIB programmi projekti „Läänemeremaade elamufondi energiasäästu võrgustik ehk BEEN” raames konkurssi „Muuda oma korterelamu energiasäästlikumaks“. Konkursile laekus kokku 3 taotlust ning kõigi puhul oli tegemist Tallinna korterelamutega. Konkursi võitis Paldiski mnt 171 asuv 59 korteriga maja.

 

  • 06. november 2007

    KredExi toetustega on korterelamute renoveerimisse investeeritud 1 miljard krooni

    Tänase päeva seisuga on korteriühistud ning korteriomanike ühisused üle Eesti saanud KredExilt 100 miljonit krooni toetust, et renoveerida oma korterelamu ning muuta see energiasäästlikumaks. Toetus moodustab 10% teostatud tööde maksumusest, kogu investeering korterelamute renoveerimisse on seega 1 miljard krooni.

    Alates Eesti elamumajanduse arengukava kinnitamisest Vabariigi Valitsuse poolt 11.02.2003 on KredExist rekonstrueerimistoetust saanud ligi 2 400 korterelamut, kelle toetussummad on jäänud vahemikku 200 kuni 436 000 krooni. Kõige enam toetusi saanud korterelamuid on Harjumaal, Ida-Virumaal, Tartumaal, Järvamaal ja Pärnumaal. Populaarsemateks töödeks on läbi aastate olnud katuse renoveerimine, akende vahetus, välisuste vahetus, elektrisüsteemi renoveerimine ja fassaadi soojustamine.

    KredExi eluasemetoodete divisjoni juhi Mirja Adleri sõnul ei uskunud toetuste algaastatel korterelamute esindajad, et riik renoveerimist toetab. KredEx käis mööda Eestit ringi ja tutvustas toetuse tingimusi ning veenis elanikke elamuid renoveerima. Tänaseks on korterelamute renoveerimisprotsess Eestis täies hoos – sellele on kaasa aidanud nii riiklikud toetused kui renoveerimistöödega saavutatav energiasääst.

    Eesti elamumajanduse arengukava elluviijana jagab KredEx toetusi, mille eesmärgiks on korterelamute renoveerimistööde aktiveerimisele ja munitsipaal-üürielamispindade suurendamisele kaasa aitamine. KredEx toetab korterelamute rekonstrueerimistöid ning ekspertiiside ja energiaauditite teostamist.
  • 02. november 2007

    Praxis: ettevõtlustoetused on läinud asja ette

    Poliituuringute Keskuse Praxis uuringust selgus, et ettevõtlustoetused on olnud igati asjakohased ja vajalikud ning kõige edukam oli uuringu järgi starditoetus.

    Starditoetust on kasutanud ligi 15 protsenti alustavatest firmadest, 89 protsenti toetust saanud ettevõtetest tegutses ka kaks aastat hiljem. Uuringu läbiviija soovitas tulevikus starditoetuste saajaid kasvufaasi jõudmisel edasi toetada. Teiseks soovitati nõustamise kvaliteeti parandada, mis eelkõige peaks nõustaja ja ettevõtja kontakti pikendama.

    Väga oluliseks on ettevõtjatele osutunud lühiajalised ekspordigarantiid – uuringu järgi ei oleks enamikku tehinguid olnud võimalik mujal kindlustada. Aastatel 2004-2005 küündis garanteeritud ekspordi osakaal üle 0,8 protsendi Eesti põhiekspordist, eesmärgiks oli seatud 0,75 protsenti.

    KredExi ekspordigarantiid soodustasid uut kaubavahetust ja aitasid kaasa uutele turgudele sisenemisele. Uuringu tulemusena soovitati suurendada garantiimakse kesk- ja pikaajalistele ekspordigarantiidele ning tagada lühiajalistele eksportgarantiidele riiklik rahastamine. Samuti on märkimisväärselt edukaks osutunud laenu- ja liisingukäenduste programm – 75 protsenti toetust saanud ettevõtteid ütles, et see aitas neil luua uusi töökohti, 90 protsenti tunnistasid mõju käibele. Paljudele oli käenduse abil saadud finantseering oluline ettevõtte ellujäämise seisukohast.

    ´Edaspidi soovitaksime tegelda toetussüsteemi tõhustamisega, muuta lihtsamaks liialt bürokraatlikku taotlus- ja aruandlussüsteemi, kohandada toetusi erinevate sihtrühmade vajadustele ning toetada rohkem riiklikes strateegiates seatud eelisvaldkondi. Samuti võiks EAS tulevikus pöörata suuremat tähelepanu usaldusväärsete partnerlussuhete loomisele ettevõtetega,¡ ütles Praxise analüütik Kadri Kuusk.

    Starditoetuse mõjusid ettevõtetele uuriti 2003–2004 aastal alustatud ettevõtetes, ekspordigarantiide mõju uuriti 2002-2003 aastal, ettevõtluslaenu- ja liisingukäendust uuriti 2002-2004 aastatel.

    Uuring teostati Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite abil.


    Allikas: Äripäev
    Kuupäev: 01.11.2007