Teie arvamus on meile tähtis.

Tagasiside aitab meil muuta teenindust paremaks.

Saatja nimi
Saatja e-post
Teade
123456789101112131415161718192021222324252627282930313233343536373839404142434445464748495051525354555657585960616263646566676869707172737475767778798081828384858687888990919293949596979899 + 123456789 = ?

Palun sisestage matemaatilise tehte tulemus.

* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname tagasiside eest!



20.04.2004

KredEx teenis 2003. aastal 3 mln kasumit ja maksis välja 3 garantiid

2003. aasta kinnitatud aastaaruande kohaselt täitis KredEx kõik eelarveplaanid nii ettevõtluse, ekspordi kui ka eluasemevaldkonnas, teenides aasta jooksul 3 mln krooni puhaskasumit. KredExi garantiimahud olid planeeritust 87 mln krooni võrra suuremad ning tulusid laekus 106% võrreldes eelarvega.

Nõukogu poolt äsja kinnitatud aastaaruande kohaselt teenis KredEx 2003. aastal ca 32 mln krooni tulusid, millest 55% tulenes KredExi garanteerimistegevusest. Võrreldes 2002. aastaga kasvasid KredExi põhitegevusega seotud tulud ca 5 mln krooni võrra. Ülejäänud tulud teeniti sihtasutuse varade investeerimisest ja KredExile eelnenud sihtasutuste poolt varasematel aastatel välja antud laenuintressidelt.

Tegevuskulude osas jäi KredEx 0,9 mln krooni (6%) võrra alla kinnitatud aastaeelarve taset. Puhaskasumi kujunemist mõjutas tehniliste eraldiste järk-järguline suurendamine, mis on kooskõlas KredExi pikaajaliste eesmärkidega, mille kohaselt peab sihtasutus oma missiooni täitmiseks võtma piisavalt riske, ent säilitama siiski tegevuse isetasuvuse. 2003. aasta kasumi arvelt suurendab KredEx sihtkapitali.

Kui 2002. aastal oli KredExi poolt garanteeritud ekspordikäibe maht 112 miljonit krooni, siis 2003. aasta vastav näitaja oli 167 miljonit krooni ehk 50% suurem kui eelmisel aastal. Hinnanguliselt moodustas KredExi poolt garanteeritud ekspordikäibe maht 0,2% Eesti 2003. aasta koguekspordist. 2003. aastal tuli KredExile 2,5 korda rohkem ekspordikindlustuse taotlusi kui eelneval aastal.

Kogu KredExi tegevusaja jooksul on tagatud 360 Eesti väikeettevõtte poolt võetud  pangalaene ja liisingtehinguid mahus üle 1 miljardi krooni, millest KredExi ülevalolev käenduskohustuste maht on 369 mln krooni. 2003. aastal investeerisid ettevõtjad KredExi tagatiste abil oma tegevusse üle 330 mln krooni. Põhiliselt taotlevad KredExi tagatist laenu saamiseks 1-9 töötajaga mikroettevõtted.

2003. aasta lõpuks oli KredExi eluasemelaenu käenduste abil võetud 2,74 miljardit krooni laenu, millest KredExi tagatiste jääk oli 530 mln. Alates aastast 2001 on KredExi abil oma elutingimusi parandanud ligikaudu 10 000 noort pere ja spetsialisti ning tagastatud eluruumide üürnikku. Lisaks käendustele väljastas KredEx 2003. aastal ka ca 12 mln krooni väärtuses kortermajade toetusi ühistutele ja ühisustele.

2003. aastal hüvitas KredEx ühe ekspordi krediidiriski juhtumi summas 270 tuhat krooni, mis praeguseks on täies mahus võlgnikult tagasi saadud. Aasta jooksul maksti välja kaks eluasemelaenu käendust kogusummas 85 tuhat krooni. Ettevõtluslaenu käendusi 2003. aastal välja ei makstud. Tulevaste võimalike väljamaksete katteks on sihtasutus moodustanud eraldisi kokku summas 26,7 mln krooni.

KredEx loob võimalusi Eesti ettevõtluse ja ekspordi arenguks ning elanike elutingimuste parandamiseks.

  • 16. november 2004

    KredEx osaleb EVEA konverentsil väike- ja keskmise suurusega ettevõtete finantseerimisest

    23. novembril korraldab Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Hotell Olümpia Konverentsikeskuses konverentsi Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete finantseerimine tulevikus- BASEL II VKEdele
     
    Finantseerimise kättesaadavus on olnud pikka aega probleem väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.
    Basel II kokkulepe rakendab uued nõuded ettevõtetele, mille tõttu muutuvad praegused suhted pankade ja ettevõtete vahel.
     
    Tuntud rahvusvahelised ja kohalikud eksperdid valgustavad seda teemat ja  selgitavad:
    Basel II tähendust VKEdele: kuidas pangad hakkavad etevõtteid hindama ning mõõtma ettevõtete riskitaset
    Millist informatsiooni äritegevuse kohta on ettevõtetel vaja pankadele anda
    Kuidas ettevõtted saavad tõsta oma finantseerimise hankimise võimet/võimalusi
    Mida saavad ettevõtted teha, et parandada oma usaldusväärsust (krediidivõimet) ja saada finantseerimist.
    Millised ettevõtete finantseerimist toetavad skeemid on olemas riigi tasemel
     Kell 12.45-13.15 esineb konverentsil KredExi kliendihaldur Jaak Tikko ettekandega teemal „Ettevõtte finantseerimisvõimaluste laiendamine KredExi toodete abil“.
     
    Tallinnas korraldatav konverents on osa Euroopa Liidu poolt finantseeritavast projektist, mille raames viiakse läbi konverentside seeria 30nes Euroopa riigis. Projekti eestvedajad on European Savings Bank Group, UEAPME ja Lloyds TSB. Partnerid Eestis on EVEA, Hansapank, Finantsinspektsioon ja KredEx.
     
    Konverentsil esitleb rahvusvaheline finantseerimisekspert "FINANTSEERIMISE KÄSIRAAMATUT ETTEVÕTETELE", mis pakub juhiseid ettevõtetele, kuidas hinnata oma valmisolekut juurdepääsuks finantseerimisele.
     
    Avatud on ka teemat käsitlev koduleht www.sme-basel2.com
     
    Info: EVEA tel. 6410 918, evea at evea dot ee
  • 03. november 2004

    KredEx toetab omavalitsusi uute elamispindade loomisel 12,1 mln krooniga

    Majandus- ja Kommunikatsiooniminister kinnitas 2004. aasta munitsipaal-üürielamufondi toetuse saajad. Toetust otsustati eraldada 14 omavalitsusele kokku 12,1 miljoni krooni ulatuses, millest 10,1 mln krooni eraldati tagastatud majades elavatele üürnikele ning 1,9 mln krooni piirkonda saabuvale uuele tööjõule elamispindade loomiseks.

    Taotluse munitsipaal-üürielamufondi toetuse saamiseks esitas 24 omavalitsust kogusummas 33,7 mln krooni. Negatiivse toetusotsuse said 10 omavalitsust, mille taotlus ei vastanud tingimustele või projekt polnud toetuskõlblik. Toetussummade abil plaanivad omavalitsused ehitada 116 elamispinda tagastatud majades elavatele üürnikele ning 23 elamispinda piirkonda saabuvale uuele tööjõule.

    2004. aasta suuremamahulisemad toetust saanud projektid esitasid Tallinna ja Viljandi Linnavalitsus (3 mln krooni), Pärnu Linnavalitsus (ligi 2 mln krooni) ja Otepää Vallavalitsus (1,8 mln krooni). Väiksemas mahus said munitsipaal-üürielamufondi toetust Tartu ja Kärdla Linnavalitsused ning Värska, Albu, Maidla, Paikuse, Põltsamaa, Toila, Käina ning Taebla Vallavalitsused.

    “Eesti elamumajanduse arengukava aastatel 2003-2008” alusel korraldab KredEx riiklikku toetusprogrammi, mis võimaldab omavalitsustel osta, ehitada ja renoveerida väljaüürimiseks kortereid õigusjärgselt tagastatud majade üürnikele ning piirkonda saabuvale uuele tööjõule.

    Taotluste väljastamise otsustab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt loodud munitsipaal-üürielamufondi toetuste jaotamise komisjon, mis hindab toetustaotluste vormilist vastavust, taotlejate ja projekti toetuskõlblikkust ning kvaliteeti. KredExi poolt väljastatav munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetus võimaldab kohalikel omavalitsustel katta kuni 50% sihtgruppidele mõeldud üürielamute ostu-, ehitus- või renoveerimishinnast.

    KredEx väljastab munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetust teist aastat -  eelmisel aastal said toetust seitse linna- ja vallavalitsust 12,9 mln krooni ulatuses.

    KredEx loob võimalusi elanike elutingimuste parandamiseks Eestis. KredExi põhitegevuseks elamumajanduse valdkonnas on noorte perede ja spetsialistide, tagastatud eluruumide üürnike ning korterelamute laenude tagamine.