Teie arvamus on meile tähtis.

Tagasiside aitab meil muuta teenindust paremaks.

Saatja nimi
Saatja e-post
Teade
123456789101112131415161718192021222324252627282930313233343536373839404142434445464748495051525354555657585960616263646566676869707172737475767778798081828384858687888990919293949596979899 + 123456789 = ?

Palun sisestage matemaatilise tehte tulemus.

* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname tagasiside eest!



30.03.2005

KredEx osaleb Äripäeva Pärnumaa Arengukonverentsil

Konverentsil räägitakse kohalikust ettevõtlusest ning arutatakse kohaliku ettevõtluskeskkonna võimaluste üle. Ekspordivõimalusi tutvustab Kredexi äriklientide toodete osakonna juht Raivo Sulg.

Toimumiskoht
27. aprill Endla teater.
Keskväljak 1, Pärnu.
 
 
Ajakava
12.00 - 12.10 avasõnad, Äripäeva peatoimetaja Igor Rõtov
 
12.10 - 12.50 Kas oskustööliste põud saab Eestile saatuslikuks?
Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Jaan Kallas
 
12.50 - 13.50 Lühikoolitus: Juhist Liidriks! Invicta koolitaja Juhani Seilenthal
 
13.50 - 14.00 viktoriin
 
14.00 - 15.00 lõuna
 
15.00 - 15.30 Noor naine kui Eesti Nokia kinnisvaraturul? intervjuu LVM Kinnisvara juhataja Andres Sutiga
 
15.30 - 16.00 Kuidas hoida ära halbu investeeringuid? Krediidiinfo asedirektor Alar Jäger
 
16.00 - 16.30 Kuidas edukalt eksportida? KredExi äriklientide toodete osakonna juht Raivo Sulg
 
16.30 - 16.45 kohvipaus
 
16.45 - 17.15 Kuidas ettevõtja saab vältida läbipõlemist? Wismari haigla raviarst Jaanus Mumma
 
17.15 - 19.00 Pärnumaa ettevõtete TOP 2004 avalikustamine: Maavanem Toomas Kivimägi kõne ja autasustamine
 
 
Info ja registreerimine Äripäeva kodulehel.

  • 19. detsember 2005

    Ekspordigarantii Venemaa suunal odavneb

    KredEx alandas Venemaa, Ukraina ja Rumeenia suunaliste lühiajaliste maksetähtaegadega eksporditehingute preemiamäärasid, mille tulemusena saavad Eesti ettevõtted oma eksporditehinguid ligi 20% võrra soodsamalt kindlustada. 

    KredEx muutis Venemaa, Ukraina ja Rumeenia suunal kehtivat riigipõhist kattepoliitikat lühiajaliste ekspordigarantiide osas, mis võimaldab KredExil pakkuda eksportijale senisest soodsamaid tingimusi. Lühiajaline ekspordigarantii on kuni ühe aasta pikkune garantii, mida kasutatakse enamasti tarbekaupade, tooraine ja teiste lühiajaliste kaupade ekspordil. Pikaajaliste ehk üle ühe aasta pikkuse maksetähtajaga eksporditehingute preemiamäärad jäetakse hetkel muutmata.

    KredEx on 2005. aastal Venemaa suunalisi eksporditehinguid garanteerinud 52,3 miljoni krooni ulatuses, millest 5,3 miljonit moodustavad lühiajalised ja 47 miljonit pikaajalised eksporditehingud. Alates 2003. aastast on KredEx Venemaa suunal eksporditehinguid garanteerinud kokku 78 miljoni krooni ulatuses. Ukraina suunal on 2005. aastal Eesti ettevõtete eksporti garanteeritud 2,4 miljoni ja kogu tegevusaja jooksul kokku 8,4 miljoni krooni ulatuses. Rumeenia vastu on Eesti eksportijate huvi seni veel väga tagasihoidlik, alates 2003. aastast on Rumeenia suunal eksporditehinguid garanteeritud 0,8 miljoni krooni ulatuses.

    2005. aasta novembri lõpu seisuga on KredExilt positiive otsuse saanud 288 ekspordigarantii taotlust. KredExi poolt garanteeritud ekspordikäive ulatus novembri lõpu seisuga 690 miljoni kroonini, mis moodustas ca 0,8% Eesti ekspordist. Käesoleval aastal on KredEx Eesti eksportijale hüvitanud 11 miljoni krooni väärtuses kahjusid ning alates 2001. aastast on eksporditehingute väljamaksed teostatud 13,8 miljoni krooni ulatuses.

     

     

     

  • 15. detsember 2005

    Omavalitsused saavad KredExilt toetust

    KredEx taasavab toetusprogrammi kohalikele omavalitsustele, mis võimaldab omavalitsustel osta, ehitada ja renoveerida üürikortereid õigusjärgselt tagastatud majade üürnikele ning piirkonda saabuvale uuele tööjõule. Taotlus munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetuse saamiseks tuleb omavalitsustel KredExile esitada hiljemalt 15. jaanuariks 2006. 

    2005. aasta teise taotlusvooru eelarve on 17,1 miljonit krooni, millest 15,1 miljonit on mõeldud tagastatud majades elavate üürnike ja 2 miljonit piirkonda saabuva uue tööjõu eluasemeprobleemide lahendamiseks. 2005. aasta esimese taotlusvooru raames jagati toetusi 7,1 miljoni krooni ulatuses. Esimeses taotlusvoorus rahuldamata jäänud omavalitsuste taotlused võetakse käesolevas voorus läbivaatamisele eelisjärjekorras tingimusel, et viidatud puudused on kõrvaldatud ja taotlused vastavad esitatud tingimustele. 

    KredExi poolt väljastatava munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetus katab kuni 50% kohalike omavalitsuste poolt sihtgrupile mõeldud üürielamute ostu-, ehitus- või renoveerimistööde hinnast. Tagastatud majades elavate üürnike eluasemeprobleemide lahendamiseks saavad toetust taotleda kõik omavalitsused, kelle haldusalas elab sihtgruppi kuuluvaid isikuid. Piirkonda saabuva uue tööjõu eluasemeprobleemide lahendamiseks ei saa toetust taotleda Tallinn, Tartu ja Pärnu. 

    Toetuse saamiseks peavad kohalikud omavalitsused esitama KredExile toetuse taotluse munitsipaal-üürielamufondi suurendamiseks hiljemalt 15.jaanuariks 2006. 

    KredEx on munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetusi jaganud alates 2003. aastast ning selle aja jooksul on omavalitsusi kokku toetatud 32,1 miljoni krooniga. 2005. aasta esimesel taotlusvoorul said munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetust Tallinn, Elva, Kuressaare, Viljandi ja Tartu. 

    KredEx loob võimalusi elanike elutingimuste parandamiseks Eestis. KredExi põhitegevuseks elamumajanduse valdkonnas on noorte perede ja spetsialistide, tagastatud eluruumide üürnike ning kortermajade laenude käendamine. Toetusi väljastab KredEx Eesti elamumajanduse arengukava aastateks 2003-2008 alusel.

     

  • 15. detsember 2005

    KredEx peatab kortermajade rekonstrueerimistoetuste vastuvõtu

    Kortermajade ülisuure nõudluse tõttu rekonstrueerimistoetuse järele on riigi poolt KredExile kortermajade toetusteks eraldatud  4,5 mln krooni juba ühe päevaga otsakorral. Tehnilise ülevaatuse toetust on kortermajadel võimalik edasi taotleda.

    KredEx avas rekonstrueerimistoetuse taotluste vastuvõtu täna, 15. detsembril ning juba poole päeva jooksul on KredExile laekunud taotlusi üle 3,5  miljonile kroonile, millega seoses peatab KredEx homsest kortermajade rekonstrueerimistoetuste taotluste vastuvõtu.

    Tegemist on siiski ajutise peatamisega, kuna 2006. aasta riigieelarvest on KredExile ette nähtud uued ressursid rekonstrueerimistoetuste jagamiseks, millele alustatakse taotluste vastuvõttu suure tõenäosusega juba jaanuaris.

    2005. aasta riigieelarve lisaeelarvest eraldati KredExile toetuste väljajagamiseks 20 miljonit krooni. Sellest 4,5 miljonit krooni jagatakse laiali rekonstrueerimistoetustena, 0,5 miljonit krooni tehnilise ülevaatuse toetusena ning ülejäänud 15 miljonit krooni on mõeldud munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetusteks kohalikele omavalitsustele.

  • 14. detsember 2005

    KredEx taasavab toetuste taotluste vastuvõtu kortermajadele

    KredEx avab homme, 15. detsembril korterelamute rekonstrueerimis- ja tehnilise ülevaatuse toetuste taotluste vastuvõtu. 2005. aasta riigieelarve lisaeelarvest eraldati KredExile kortermajade rekonstrueerimise toetamiseks 5 miljonit krooni.

    KredExile on 2005. aastal laekunud 690 rekonstrueerimistoetuse taotlust kogusummas 22,3 miljonit krooni, millest positiivse otsuste on saanud 645 taotlust, kogusummas 16,5 miljonit krooni. Kogu oma tegevusaja jooksul on KredEx kokku väljastanud 1683 rekonstrueerimistoetust, kogusummas 44,8 miljonit krooni.

    2005. aasta riigieelarve lisaeelarvest eraldati KredExile tagastamatu toetusena 20 miljonit krooni. Sellest 4,5 miljonit krooni jagatakse laiali rekonstrueerimistoetustena, 0,5 miljonit krooni tehnilise ülevaatuse toetusena ning ülejäänud 15 miljonit krooni on mõeldud munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetusteks kohalikele omavalitsustele. KredEx jätkab taotluste vastuvõtmist ja toetuste väljastamist seniks kuni riigieelarvest jaotatud ressursse jätkub. 

    Rekonstrueerimis- ja tehnilise ülevaatuse toetust saavad taotleda korteri- või hooneühistud ja korteriomanike ühisused, kes haldavad enne 1990. aastat (kaasa arvatud) ehitatud korterelamut. Korterelamute rekonstrueerimistoetus katab kuni 10% rekonstrueerimistööde maksumusest. Toetust saab taotleda kortermajade piirde- ja kandekonstruktsioonide (nt katuse- ja fassaadikatte, paneelivuukide), gaasipaigaldiste ja elektrisüsteemide rekonstrueerimiseks-renoveerimiseks. Tehnilise ülevaatuse toetus katab kuni 50%, kuid mitte rohkem kui 6 000 krooni maja kohta, energiaauditi, ehitise ekspertiisi või projekti maksumusest. Ka elamuühistud, kes ei ole end veel hoone- või korteriühistuks ümber registreerinud, võivad toetust taotleda. 

    Alates 2003. aastast on KredEx toetanud üle 1100 kortermaja rekonstrueerimistöid, kokku on KredExi abiga renoveerimistöid teostatud enam kui 3,6 miljonil ruutmeetril.

    KredExi põhitegevus elamumajanduse valdkonnas hõlmab elanike elutingimuste parandamist eluasemelaenude ja kortermajade renoveerimislaenude käendamise abil.

  • 12. detsember 2005

    KredExi juures alustab tööd energiasäästualane kompetentsikeskus

    1. jaanuarist 2006 alustab KredExis tööd energiasäästu kompetentsikeskus. Energiasäästu kompetentsikeskus, mille põhieesmärgiks on hallata ja jagada kortermajade energiasäästualast informatsiooni, luuakse KredExi eluasemetoodete divisjoni juurde. Energiasäästu kompetentsikeskus viiakse ellu koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, kes kompetentsikeskuse projekti ka rahastab.

    Energiasäästu kompetentsikeskuse eesmärgiks on tutvustada kortermajade energiasäästumeetmete rakendamist, hallata kogu kortermajade energiasäästutemaatikat puudutavat informatsiooni ja viia kokku erinevad osapooled, kellest sõltub hoonete energiakasutuse edasine areng Eestis. 

    KredExi eluasemetoodete divisjoni juhi Mirja Adleri sõnul on energiasäästu kompetentsikeskuse eesmärgiks koondada kogu kortermajade energiasäästu puudutav info ühte kohta ning muuta nii kogu energiasäästualane infovahetus senisest efektiivsemaks. 

    Enamik Eesti hooneid on energeetiliselt ebaefektiivsed. Soome Keskkonnaministeeriumi andmetel tarbitakse Eestis Põhjamaadest kaks kuni kolm korda rohkem energiat ning seda tingimustes, kus meie keskmine välistemperatuur on soojem kui põhjanaabritel. Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiivist (2002/91/EÜ) tulenevalt on Eestil hiljemalt aastaks 2009 kohustus välja töötada ja rakendada meetmed olemasolevate hoonete energiakasutuse efektiivsemaks muutmiseks. 

    Kompetentsikeskuse põhiliseks tegevusvaldkonnaks hakkab olema sobiva keskkonna loomine hoonete energiatõhususe parandamiseks. Samuti keskendutakse korterelamute energiasäästuga seonduva renoveerimis- ja rekonstrueerimisalase informatsiooni jagamisele.

    KredEx loob võimalusi elanike elutingimuste parandamiseks Eestis. KredExi põhitegevuseks elamumajanduse valdkonnas on noorte perede ja spetsialistide, tagastatud eluruumide üürnike ning kortermajade laenude käendamine. Alates 2003. aasta algusest on KredEx elamumajanduse arengukava alusel väljastanud toetusi ka korterelamutele ning kohalikele omavalitsustele.

  • 01. detsember 2005

    KredEx toetab omavalitsusi uute elamispindade loomisel 7,1 mln krooniga

    Majandus- ja  kommunikatsiooniminister kinnitas 2005. aasta munitsipaal-üürielamufondi toetuse saajad. KredEx on munitsipaal-üürielamufondi toetusi jaganud alates 2003. aastast ning selle aja jooksul on omavalitsusi kokku toetatud 32,1 miljoni krooniga.

    Munitsipaal-üürielamufondi toetuse saamiseks esitas  KredExile käesoleval aastal taotluse 8 omavalitsust kokku 14,7 miljonile kroonile. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juurde moodustatud munitsipaal-üürielamufondi taotluste hindamise komisjon otsustas käesoleval aastal toetuse eraldada 5 omavalitsusele, kokku 7,1 miljonit krooni. Taotluste nõuetele mittevastavuse või projekti toetuskõlbmatuse tõttu said käesoleval aastal negatiivse otsuse 3 omavalitsust.

    2005. aastal on kõige suuremahulisema toetuse saaja Tallinna Linnavalitsus (4 mln krooni), millele järgnevad suhteliselt võrdsete summadega Elva Linnavalitsus (0,75 mln krooni), Viljandi Linnavalitsus (0,79 mln krooni), Kuressaare Linnavalitsus (0,78 mln krooni) ja Tartu Linnavalitsus (0,75 mln krooni). Toetussummade abil on omavalitsustel plaanis ehitada tagastatud majades elavatele üürnikele kokku 98 uut elamispinda. 

    Toetusskeemi raames käesoleval aastal kasutamata jäänud raha ( 2,9 mln  krooni ) liidetakse järgmisele munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetuste taotlusvooru eelarvele. Samuti võetakse järgmisel taotlustevoorul eelisjärjekorras hindamisele käesoleval korral mitterahuldatud toetustaotlused, eeldusel, et viidatud puudused on kõrvaldatud ja taotlused vastavad nõutud tingimustele. 

    Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigieelarvest tagastamatu toetusena eraldatud munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetust jagab KredEx omavalitsustele kolmandat aastat - eelmisel aastal said toetust 14 linna-ja vallavalitsust kokku 12,1 mln krooni ja 2003. aastal 7 omavalitsust kokku 12,9 miljonit krooni. 

    KredExi poolt väljastatav munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetus võimaldab kohalikel omavalitsustel katta kuni 50% sihtgruppidele mõeldud üürielamute ostu-, ehitus- või renoveerimishinnast. KredEx loob võimalusi elanike elutingimuste parandamiseks Eestis. KredExi põhitegevuseks elamumajanduse valdkonnas on noorte perede ja spetsialistide, tagastatud eluruumide üürnike ning korterelamute laenude tagamine.