Teie arvamus on meile tähtis.

Tagasiside aitab meil muuta teenindust paremaks.

Saatja nimi
Saatja e-post
Teade
123456789101112131415161718192021222324252627282930313233343536373839404142434445464748495051525354555657585960616263646566676869707172737475767778798081828384858687888990919293949596979899 + 123456789 = ?

Palun sisestage matemaatilise tehte tulemus.

* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname tagasiside eest!



12.01.2007

KredEx lõpetas kortermajade rekonstrueerimistoetuste taotluste vastuvõtu

 

KredEx avas 10. jaanuaril kortermajadele mõeldud rekonstrueerimistoetuste taotluste vastuvõtu. Toetuste taotlusi laekus juba ainuüksi 10. jaanuari postiga nii suurel hulgal, et KredEx on sunnitud taotluste vastuvõtu alates tänasest lõpetama ning palub uusi taotlusi enam mitte postitada. Tehnilise ülevaatuse toetuse taotlusi saab jätkuvalt esitada.

KredExi eluasemetoodete divisjoni juhi Mirja Adleri sõnul on tegemist igati ootuspärase olukorraga, kuna juba pikemat aega on näha, et kortermajade nõudlus toetuste järele on suurem kui selleks ettenähtud eelarve. „Kuigi ka sel korral on kindlasti palju neid, kelle taotlused jäävad rahuldamata, siis saab loodetavasti peagi kinnitatud uus Elamumajanduse arengukava aastateks 2007-2013, mille alusel on võimalik kortermajade rekonstrueerimistoetusteks kasutada ka Euroopa Liidu struktuurfondide vahendeid. Lisavahendite kasutamine tõstab märkimisväärselt senist kortermajade toetuste eelarvet,“ märkis Adler.

Ainuüksi eile, 11. jaanuaril saabus KredExisse 635 ümbrikku toetuste taotlustega, mis olid postitatud 10. jaanuaril. Võttes arvesse, et eelmisel aastal oli keskmine esitatud taotluse summa 44 000 krooni, on KredExile hetkel laekunud juba ligi 28 miljoni krooni ulatuses taotlusi. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et paljud ümbrikud sisaldavad mitut taotlust ning 24 miljoni krooni eest on menetlemisel märtsis rahuldamata jäänud taotlusi. KredEx paneb lähipäevil kõik posti teel saabunud taotlused järjekorda Eesti Postilt saadud postituskellaaja alusel, misjärel pannakse postitamise aja alusel koostatud nimekiri ülesse KredExi kodulehele – www.kredex.ee. Kõik taotlused, mis postitati enne 10. jaanuari, tagastatakse.

2006. aasta riigieelarve lisaeelarvest eraldati KredExile kortermajade toetuste jagamiseks 48 miljonit krooni, millest 45 miljonit krooni on ette nähtud rekonstrueerimistoetusteks ja 3,25 miljonit krooni tehnilise ülevaatuse toetusteks. Nimetatud eelarvest ca 24 miljonit kulub märtsis esitatud, kuni seni ootel olnud taotluste rahuldamiseks. Lisasummast on kuni 50% mõeldud Tallinnas asuvatele kortermajadele.

KredEx on kortermajadele toetusi väljastanud riikliku elamumajanduse arengukava alusel alates 2003. aastast. Toetuste jagamise eesmärgiks on aidata kaasa Eesti elamufondi kaasajastamisele ja kortermajade renoveerimisele. Ligi 70% Eesti elanikest elab täna korterelamutes. Nendest suurima osa moodustavad nõukogudeajal ehitatud majad, mis on väga energiakulukad ning hakkavad jõudma oma planeeritud eluea lõppu - läbi korraliku renoveerimise on võimalik need siiski energiasäästlikumaks muuta jatõsta elukeskkonna kvaliteeti.

  • 06. november 2007

    KredExi toetustega on korterelamute renoveerimisse investeeritud 1 miljard krooni

    Tänase päeva seisuga on korteriühistud ning korteriomanike ühisused üle Eesti saanud KredExilt 100 miljonit krooni toetust, et renoveerida oma korterelamu ning muuta see energiasäästlikumaks. Toetus moodustab 10% teostatud tööde maksumusest, kogu investeering korterelamute renoveerimisse on seega 1 miljard krooni.

    Alates Eesti elamumajanduse arengukava kinnitamisest Vabariigi Valitsuse poolt 11.02.2003 on KredExist rekonstrueerimistoetust saanud ligi 2 400 korterelamut, kelle toetussummad on jäänud vahemikku 200 kuni 436 000 krooni. Kõige enam toetusi saanud korterelamuid on Harjumaal, Ida-Virumaal, Tartumaal, Järvamaal ja Pärnumaal. Populaarsemateks töödeks on läbi aastate olnud katuse renoveerimine, akende vahetus, välisuste vahetus, elektrisüsteemi renoveerimine ja fassaadi soojustamine.

    KredExi eluasemetoodete divisjoni juhi Mirja Adleri sõnul ei uskunud toetuste algaastatel korterelamute esindajad, et riik renoveerimist toetab. KredEx käis mööda Eestit ringi ja tutvustas toetuse tingimusi ning veenis elanikke elamuid renoveerima. Tänaseks on korterelamute renoveerimisprotsess Eestis täies hoos – sellele on kaasa aidanud nii riiklikud toetused kui renoveerimistöödega saavutatav energiasääst.

    Eesti elamumajanduse arengukava elluviijana jagab KredEx toetusi, mille eesmärgiks on korterelamute renoveerimistööde aktiveerimisele ja munitsipaal-üürielamispindade suurendamisele kaasa aitamine. KredEx toetab korterelamute rekonstrueerimistöid ning ekspertiiside ja energiaauditite teostamist.
  • 02. november 2007

    Praxis: ettevõtlustoetused on läinud asja ette

    Poliituuringute Keskuse Praxis uuringust selgus, et ettevõtlustoetused on olnud igati asjakohased ja vajalikud ning kõige edukam oli uuringu järgi starditoetus.

    Starditoetust on kasutanud ligi 15 protsenti alustavatest firmadest, 89 protsenti toetust saanud ettevõtetest tegutses ka kaks aastat hiljem. Uuringu läbiviija soovitas tulevikus starditoetuste saajaid kasvufaasi jõudmisel edasi toetada. Teiseks soovitati nõustamise kvaliteeti parandada, mis eelkõige peaks nõustaja ja ettevõtja kontakti pikendama.

    Väga oluliseks on ettevõtjatele osutunud lühiajalised ekspordigarantiid – uuringu järgi ei oleks enamikku tehinguid olnud võimalik mujal kindlustada. Aastatel 2004-2005 küündis garanteeritud ekspordi osakaal üle 0,8 protsendi Eesti põhiekspordist, eesmärgiks oli seatud 0,75 protsenti.

    KredExi ekspordigarantiid soodustasid uut kaubavahetust ja aitasid kaasa uutele turgudele sisenemisele. Uuringu tulemusena soovitati suurendada garantiimakse kesk- ja pikaajalistele ekspordigarantiidele ning tagada lühiajalistele eksportgarantiidele riiklik rahastamine. Samuti on märkimisväärselt edukaks osutunud laenu- ja liisingukäenduste programm – 75 protsenti toetust saanud ettevõtteid ütles, et see aitas neil luua uusi töökohti, 90 protsenti tunnistasid mõju käibele. Paljudele oli käenduse abil saadud finantseering oluline ettevõtte ellujäämise seisukohast.

    ´Edaspidi soovitaksime tegelda toetussüsteemi tõhustamisega, muuta lihtsamaks liialt bürokraatlikku taotlus- ja aruandlussüsteemi, kohandada toetusi erinevate sihtrühmade vajadustele ning toetada rohkem riiklikes strateegiates seatud eelisvaldkondi. Samuti võiks EAS tulevikus pöörata suuremat tähelepanu usaldusväärsete partnerlussuhete loomisele ettevõtetega,¡ ütles Praxise analüütik Kadri Kuusk.

    Starditoetuse mõjusid ettevõtetele uuriti 2003–2004 aastal alustatud ettevõtetes, ekspordigarantiide mõju uuriti 2002-2003 aastal, ettevõtluslaenu- ja liisingukäendust uuriti 2002-2004 aastatel.

    Uuring teostati Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite abil.


    Allikas: Äripäev
    Kuupäev: 01.11.2007