Teie arvamus on meile tähtis.

Tagasiside aitab meil muuta teenindust paremaks.

Saatja nimi
Saatja e-post
Teade
123456789101112131415161718192021222324252627282930313233343536373839404142434445464748495051525354555657585960616263646566676869707172737475767778798081828384858687888990919293949596979899 + 123456789 = ?

Palun sisestage matemaatilise tehte tulemus.

* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname tagasiside eest!

Saada vihje!

Tegemist on anonüümse vihjega.

Teade
* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname vihje eest!



11.10.2007

KredEx alustab energiasäästualast teavituskampaaniat

Alates esmaspäevast viib KredExi Energiasäästu kompetentsikeskus (ESK) kahe nädala jooksul läbi energiasäästuteemalise teavituskampaania „Kuidas säästa küttekuludelt?” Kampaania peamiseks eesmärgiks on tõsta kortermaja elanike energiasäästualast teadlikkust, juhtides tähelepanu sellele, et kortermaja renoveerimine võib aidata inimestel oma küttekulusid olulisel määral vähendada.

Eesti hooned on valdavalt energeetiliselt ebaefektiivsed. Meie korterelamutes on aasta keskmine soojustarve 200-400 kWh/m², analoogse kliimaga arenenud tööstusriikides pea kaks korda väiksem. Seega tarbime ja maksame energia eest tunduvalt rohkem. Meie elamufondist moodustavad 75% paljukorruselised korterelamud, kus elab 75% elanikkonnast. Olukorras, kus jätkub energiakandjate hinna tõus, tuleb pearõhk suunata elamute energiatarbe, tehnilise seisundi ja elanike elukeskkonna (ka sisekliima) parandamisele.

„Arvestades kütte- ja ehitushindade pideva tõusuga on mõistlik majad soojustada ning vaadata üle küttesüsteemide olukord – see tõstab esialgu ilmselt elanike maksekoormust, aga pikas perspektiivis on kindlasti kasulik”, ütles KredExi eluasemetoodete divisjoni juht Mirja Adler.

Tavalise nõukogudeaegse kortermaja raudbetoonpaneelist välissein on ehitatud vastavalt selle aja ehitusnormidele, mis olid võrreldes tänasega madalad. Nende hoonete ehituslahendused ei vasta enam tänapäeva nõuetele. Tüüpilise paneelmaja seina soojapidavus on tänapäeva nõuetest kuni viis korda väiksem. Siseõhu temperatuuri tõstmine 1° C võrra suurendab aga küttekulu ligi 5%.

KredExi juurde moodustatud Energiasäästu kompetentsikeskus tegeleb energiasäästualase teavitustööga alates 2006. aastast. Kompetentsikeskus loodi koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga eesmärgiga jagada kortermajadele tasuta energiasäästualast informatsiooni ja kujundamaks Eestis sobivat keskkonda hoonete energiatõhususe parandamiseks.

Lisaks teavituskampaania raames ilmuvatele trükistele, väli-, tele- ja raadioreklaamile tuleb viies järjestikuses „Nurgakivi” saates (TV3) juttu korterelamute energiasäästlikust renoveerimisest. Esimene saade on eetris 13. oktoobril. Kampaania jooksul on kavas läbi viia ka energiasäästuteemalisi seminare erinevates Eesti linnades.

Kortermajade energiasäästualast lisainfot saab ESK-i kodulehelt www.kredex.ee/esk , telefonil 6 819 965, 6 819 979 või e-maili teel esk@kredex.ee

  • 30. oktoober 2007

    Rohkem raha väike- ja keskmise suurusega ettevõtete laenudeks

    Kätlin Keinast
    makroanalüütik, KredEx


    Raha on nagu multš, millest on kasu ainult siis, kui see laiali jagatakse”
    Francis Bacon


    Erinevate finantstehingute kasutamine võimaldab pankadel vabastada kohustuslikku reservkapitali ning suunata raha väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE) laenude väljastamiseks. Üheks selliseks meetodiks on väärtpaberistamine (ingl. k. securitisation).

    Kõik majandust õppinud inimesed teavad, et väike- ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE) aitavad kaasa majanduskasvule, loovad uusi töökohti, tugevdavad turukonkurentsi ning aitavad kaasa innovatsioonide tekkele. Just seetõttu on oluline, et VKE-de finantseerimine oleks tagatud. Kuigi pangandusturgudel on konkurents märgatavalt tugevnenud ja laene antakse välja suuremates mahtudes kui kunagi varem, siis ei ole see väga olulisel määral aidanud kaasa VKE-de laenu saamisele võrreldes suurettevõtetega. Üheks põhjuseks on kindlasti pankade kasvav riskikartlikkus. Lisaks tuleb pankadel hoida suurte laenuportfellide tõttu ka suurt reservkapitali, mis hoiab kinni võimalikku väljalaenatavat raha.

    Risk väheneb, tulu suureneb

    Et kapitali vabastada ja väljastada rohkem laene, kasutavad paljud maailma pangad väärtpaberistamist Väärtpaberistamine on oluline ja väärtuslik instrument ja mis teeb investoritele kättesaadavaks teist laadi laenutooted ning võimaldab pankadel kergemini vahendeid kaasata. Ainuüksi 2007 aasta I kvartalis viidi Euroopas läbi 125,7 miljardi euro eest tehinguid (ligi kahekordne kasv võrreldes eelmise aasta sama ajaga). Sellest ca 7% moodustavad VKE laenudega tehtud tehingud ning see osakaal kasvab igal aastal. Euroopas viiakse enam tehinguid läbi Suurbritannias (35%), Hispaanias (13%) ja Saksamaal (12%). Euroopa pangad jäävad siiski oma mahtudega kõvasti alla USA-le, kus mahud ületavad enam kui kümnekordselt Euroopa omasid (vt joonis). Eestis teadaolevalt ühtki väärtpaberistamise tehingut läbi viidud ei ole.

    Väärtpaberistamine on paindlik viis riskide vähendamiseks. Pank moodustab väljastatud laenudest sobiva laenuportfelli ja müüb selle kapitaliturul investoritele. Investorid ostavad mingi osa müüdavast portfellist, mida on võimalik kellelegi edasi müüa või hoida enda käes selle aegumiseni. Portfelli müük võib toimuda nii avalikkusele kui ka vaid suurematele investoritele. Väärtpaberistamise tulemusena ei ole välja antud laenud enam panga bilansis ehk panga jaoks kaob vajadus hoida niivõrd suures mahus reservkapitali. Vabanenud reservkapitali saab kasutada uute laenude väljastamiseks. Näiteks pank, kelle laenuportfell on 450 miljonit eurot võib väärtpaberistamise tulemusena vabastada kuni 65% seni kohustuslikust reservkapitalist. Lisaks väheneb risk panga jaoks.

    Rohkem laenuraha, vähem tsüklilisust

    Väärtpaberistamise läbiviimine panga poolt ei muuda ettevõtte ja panga vahelistes suhetes midagi. Ettevõte ei pruugi isegi teada, et pank on tema laenu edasi müünud.
    See-eest paranevad aga VKE-dele väljastatavate laenude tingimused. Laenu antakse ettevõttele soodsamatel tingimustel kui varem ning ka VKE-dele väljastavate laenude kogumaht on suurem kui enne väärtpaberistamise läbiviimist.

    Eesmärgiga tulevikus VKE laenude portfell kapitaliturule suunata, on pangad huvitatud ka portfelli mitmekesistamisest. Ehk pank soovib anda laene erinevatel tegevusaladel tegutsevatele ettevõtetele erineva riskitasemega. Seega kui näiteks varem keskendus pank vaid tulusamate sektorite ettevõtetele, siis nüüd on pank huvitatud eelkõige võimalikult erinevatest tegevusaladest.

    Üks olulisemaid mõjusid, mis väärtpaberistamine kaasa toob, on tsüklilise laenamise vähendamine. Kui majanduses on langusaastad, vähendavad pangad laenude andmist ja väljastatavad laenud on suurema intressiga. Eelkõige laenatakse siis suurtele ja tugevatele ettevõtetele ning see muudab laenu saamise VKE-de jaoks keeruliseks isegi siis, kui nad on valmis maksma suuremat riskipreemiat. Laenuportfelli müümisega väheneb panga jaoks risk ning suureneb valmisolek laenata VKE-le ka langusaastatel.

    Lisaks võimaldab väärtpaberistamine suurendada panga poolt VKE-le pakutavate toodete hulka. Mõningates riikides on pangad hakanud pakkuma riskantsemaid tooteid, kuna võimalik risk suunatakse hiljem kapitaliturgudele.

    Väärtpaberistamine on kasulik finantsinstrument eelkõige pankadele ning pankade kaudu ka ettevõtetele. Suurimaks miinuseks võib pidada, et minimaalne laenuportfell, mille puhul tasub väärtpaberistamisele mõelda on 200 miljonit eurot. Hoolimata sellest kasvavad aga väärtpaberistamise tehingute kogumahud iga-aastaselt. Mida parem on olukord kapitaliturgudel, seda edukam on ka väärtpaberistamine. Tõenäoliselt pole kaugel enam aeg, kui ka Eestis pankade laenuportfelle müüma hakatakse.

    Näide:
    2006. aastal viidi läbi Tšehhi ja Poola pankade laenuportfellide väärtpaberistamine. Kuna kahe panga (üks Tšehhist, teine Poolast) laenuportfellid olid liiga väikesed, siis liideti kaks portfelli üheks suurusega 450 mln eurot. Peamised tooted portfellis olid VKE laenud (1250 laenu keskmine laen 360 tuhat eurot). Tehingu tulemusena vabastati pankade kohustuslikust reservkapitalist kokku 23,4 mln eurot.


    Allikad:
    European Securitisation Forum
    http://www.europeansecuritisation.com/

    KfW Bankengruppe
    http://www.kfw.de/EN_Home/Loan_Securitisation/index.jsp



  • 29. oktoober 2007

    Euroopa Liidu struktuuritoetuste maakonnatuur 24.oktoober- 5. detsember 2007

    Olete oodatud osalema EL struktuuritoetuste maakonnatuuril!

    24. oktoobrist kuni 5. detsembrini tuuritavad EL struktuurivahendite rakendajad mööda Eestit, et tutvustada alanud rahastamisperioodi (2007-2013) toetusvõimalusi. Infopäeval anname põgusa ülevaate senisest kogemusest ning peatume pikemalt toetatavatel valdkondadel. Katsume anda vastuse küsimusele: miks, milleks ja kellele toetused mõeldud on. Infopäev annab huvilistele teadmisi rahastatavate tegevuste kohta ning jagab suuniseid infoallikate ja kontaktide kohta.

    Infopäeval osalevad ettekannetega struktuuritoetuste vahendamisega seotud ministeeriumite ja asutuste esindajad ning maakondlikud arenduskeskused.

    Lisainfo: www.struktuurifondid.ee
  • 26. oktoober 2007

    Omavalitsused taotlevad munitsipaal-üürielamufondi suurendamiseks 80,4 miljonit

    Kohalikud omavalitsused esitasid Kredexile sotsiaalsete riskirühmade ning piirkonda saabuva uue tööjõu eluasemeprobleemide lahendamiseks kokku 44 toetuse taotlust summas 80,4 miljonit krooni.

    Taotluseid sotsiaalsete riskirühmade eluasemeprobleemide lahendamiseks laekus 74 miljonile ja piirkonda saabuva uue tööjõu eluasemeprobleemide lahendamiseks 6,4 miljonile kroonile, ütles BNS-ile Kredexi meedia- ja kommunikatsioonispetsialist Kristina Samra.

    Enim taotlusi laekus Ida-Viru maakonnast - kokku seitse. Järgnes Järva maakond viie taotlusega, Harju ja Pärnu maakonnast laekus neli taotlust.

    Kredex jagab tööjõu eluasemeprobleemide lahendamiseks kokku 29,9 miljonit krooni. Taotlusvooru eelarvest 24,8 miljonit on mõeldud sotsiaalsete riskirühmade eluasemeprobleemide lahendamiseks ja 5,1 miljonit krooni piirkonda saabuva uue tööjõu eluasemeprobleemide lahendamiseks.

    Sotsiaalsete riskirühmade eluasemeprobleemide lahendamiseks saavad toetust taotleda kõik omavalitsused. Piirkonda saabuva uue tööjõu eluasemeprobleemide lahendamiseks ei saa toetust taotleda Tallinn, Tartu ja Pärnu.

    Maksimaalne toetussumma ühe projekti või toetuslepingu ja kohaliku omavalituse kohta on viis miljonit krooni sotsiaalsetele riskirühmadele üüripindade loomiseks ja miljon krooni piirkonda saabuvale uuele tööjõule üüripindade loomiseks.

    Minimaalne taotlejapoolne panus on 50 protsenti projekti kogumaksumusest.

    Tänavu jaanuaris toimunud viimases taotlusvoorus esitati 10 taotlust, millest Kredex rahuldas üheksa kogusummas 23,9 miljonit krooni.


    Allikas: BNS
    Kuupäev: 26.10.2007
  • 23. oktoober 2007

    Rekonstrueerimistoetuse saajate nimekirjast väljajäänud taotlusi esialgu veel ei tagastata

    Taotlusi, mis jäid hetkel 17.septembri taotlusvooru rekonstrueerimistoetuse saajate nimekirjadest välja, KredEx veel ei tagasta. Hetkel käivad läbirääkimised Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis nende toetuste lisafinantseerimiseks. Otsus taotluste tagastamise või mittetagastamise kohta võetakse vastu mõne aja jooksul. Kohe, kui on olemas täpsem teave, informeerib KredEx sellest oma kodulehe vahendusel.

    Omandireformi käigus tagastatud kortermajade rekonstrueerimistööde toetuste taotluste vastuvõtt on jätkuvalt avatud. Teiste sihtgruppidesse kuuluvate kortermajade rekonstrueerimistööde toetuse saajate nimekirjad leiate siit.
  • 18. oktoober 2007

    Järgmise nelja aastaga saavad ettevõtjad ligi 2,1 miljardit krooni

    Täna, 18. oktoobril kinnitas Vabariigi Valitsus arengukava „Eesti ettevõtluspoliitika 2007-2013” rakendusplaani aastateks 2008-2011, millega täpsustatakse ligi 2,1 miljardi krooni kasutamist järgmise nelja aasta jooksul.

    Enamik riigieelarvelistest vahenditest tuleb selleks Euroopa Liidu struktuurifondidest.

    2008. aastal rahastatakse ettevõtluspoliitika tegevusvaldkondi järgmises mahus:
    - teadmiste ja oskuste arendamine: 61 mln krooni;
    - ettevõtete investeeringute toetamine ja kapitalile ligipääsu parandamine: 172 mln krooni;
    - ettevõtete rahvusvahelistumise toetamine: 94 mln krooni;
    - õiguskeskkonna arendamine: 15 mln krooni.

    Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ettevõtlustalituse juhataja Piret Koobase sõnul on järgmise aasta suurimaks prioriteediks algava perioodi ettevõtluse toetusprogrammide väljatöötamine ja rakendamine. „Täiesti uue meetmena avaneb investeeringutoetuse programm, selle eesmärgiks on soodustada kaasaegsete tehnoloogiate kasutusele võtmist. Samuti algab järgmisel aastal ettevõtlusorganisatsioonidele suunatud programm eesmärgiga tõsta nende haldusvõimekust - parandada ettevõtlusorganisatsioonide oskusi osaleda ja kaasa rääkida poliitika kujundamise protsessis,” ütles Koobas.

    Rakendusplaan on suunatud arengukava „Eesti ettevõtluspoliitika 2007-2013” üldeesmärkide täitmisele ning aitab seeläbi kaudselt kaasa Eesti ühiskonna heaolu kasvule.

    Rakendusplaani koostas MKM ning tegevuste peamisteks elluviijateks on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Sihtasutus KredEx. Õiguskeskkonna arendamisele suunatud tegevusi koordineerivad aga Justiitsministeerium ja Riigikantselei.




    Kanal: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pressiteade
    Kuupäev: 18.10.2007

  • 12. oktoober 2007

    Kortermaja renoveerimisest saates "Nurgakivi"

    Laupäeval, 13.oktoobril saates "Nurgakivi" on teemaks kortermaja energiasäästlik renoveerimine. Antud teemat kajastatakse erineva nurga alt 5 järjestikuses saates.

    "Nurgakivi" eetris laupäeviti TV3-s kell 11:30. Kordus pühapäeviti kanalis TV3+ kell 09:30 (vene k.)
  • 11. oktoober 2007

    KredEx alustab energiasäästualast teavituskampaaniat

    Alates esmaspäevast viib KredExi Energiasäästu kompetentsikeskus (ESK) kahe nädala jooksul läbi energiasäästuteemalise teavituskampaania „Kuidas säästa küttekuludelt?” Kampaania peamiseks eesmärgiks on tõsta kortermaja elanike energiasäästualast teadlikkust, juhtides tähelepanu sellele, et kortermaja renoveerimine võib aidata inimestel oma küttekulusid olulisel määral vähendada.

    Eesti hooned on valdavalt energeetiliselt ebaefektiivsed. Meie korterelamutes on aasta keskmine soojustarve 200-400 kWh/m², analoogse kliimaga arenenud tööstusriikides pea kaks korda väiksem. Seega tarbime ja maksame energia eest tunduvalt rohkem. Meie elamufondist moodustavad 75% paljukorruselised korterelamud, kus elab 75% elanikkonnast. Olukorras, kus jätkub energiakandjate hinna tõus, tuleb pearõhk suunata elamute energiatarbe, tehnilise seisundi ja elanike elukeskkonna (ka sisekliima) parandamisele.

    „Arvestades kütte- ja ehitushindade pideva tõusuga on mõistlik majad soojustada ning vaadata üle küttesüsteemide olukord – see tõstab esialgu ilmselt elanike maksekoormust, aga pikas perspektiivis on kindlasti kasulik”, ütles KredExi eluasemetoodete divisjoni juht Mirja Adler.

    Tavalise nõukogudeaegse kortermaja raudbetoonpaneelist välissein on ehitatud vastavalt selle aja ehitusnormidele, mis olid võrreldes tänasega madalad. Nende hoonete ehituslahendused ei vasta enam tänapäeva nõuetele. Tüüpilise paneelmaja seina soojapidavus on tänapäeva nõuetest kuni viis korda väiksem. Siseõhu temperatuuri tõstmine 1° C võrra suurendab aga küttekulu ligi 5%.

    KredExi juurde moodustatud Energiasäästu kompetentsikeskus tegeleb energiasäästualase teavitustööga alates 2006. aastast. Kompetentsikeskus loodi koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga eesmärgiga jagada kortermajadele tasuta energiasäästualast informatsiooni ja kujundamaks Eestis sobivat keskkonda hoonete energiatõhususe parandamiseks.

    Lisaks teavituskampaania raames ilmuvatele trükistele, väli-, tele- ja raadioreklaamile tuleb viies järjestikuses „Nurgakivi” saates (TV3) juttu korterelamute energiasäästlikust renoveerimisest. Esimene saade on eetris 13. oktoobril. Kampaania jooksul on kavas läbi viia ka energiasäästuteemalisi seminare erinevates Eesti linnades.

    Kortermajade energiasäästualast lisainfot saab ESK-i kodulehelt www.kredex.ee/esk , telefonil 6 819 965, 6 819 979 või e-maili teel esk@kredex.ee

kredex.ee kasutab küpsiseid. Veebilehe sirvimist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.

Rohkem infot. Sain aru.