Teie arvamus on meile tähtis.

Tagasiside aitab meil muuta teenindust paremaks.

Saatja nimi
Saatja e-post
Teade
123456789101112131415161718192021222324252627282930313233343536373839404142434445464748495051525354555657585960616263646566676869707172737475767778798081828384858687888990919293949596979899 + 123456789 = ?

Palun sisestage matemaatilise tehte tulemus.

* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname tagasiside eest!



11.10.2007

KredEx alustab energiasäästualast teavituskampaaniat

Alates esmaspäevast viib KredExi Energiasäästu kompetentsikeskus (ESK) kahe nädala jooksul läbi energiasäästuteemalise teavituskampaania „Kuidas säästa küttekuludelt?” Kampaania peamiseks eesmärgiks on tõsta kortermaja elanike energiasäästualast teadlikkust, juhtides tähelepanu sellele, et kortermaja renoveerimine võib aidata inimestel oma küttekulusid olulisel määral vähendada.

Eesti hooned on valdavalt energeetiliselt ebaefektiivsed. Meie korterelamutes on aasta keskmine soojustarve 200-400 kWh/m², analoogse kliimaga arenenud tööstusriikides pea kaks korda väiksem. Seega tarbime ja maksame energia eest tunduvalt rohkem. Meie elamufondist moodustavad 75% paljukorruselised korterelamud, kus elab 75% elanikkonnast. Olukorras, kus jätkub energiakandjate hinna tõus, tuleb pearõhk suunata elamute energiatarbe, tehnilise seisundi ja elanike elukeskkonna (ka sisekliima) parandamisele.

„Arvestades kütte- ja ehitushindade pideva tõusuga on mõistlik majad soojustada ning vaadata üle küttesüsteemide olukord – see tõstab esialgu ilmselt elanike maksekoormust, aga pikas perspektiivis on kindlasti kasulik”, ütles KredExi eluasemetoodete divisjoni juht Mirja Adler.

Tavalise nõukogudeaegse kortermaja raudbetoonpaneelist välissein on ehitatud vastavalt selle aja ehitusnormidele, mis olid võrreldes tänasega madalad. Nende hoonete ehituslahendused ei vasta enam tänapäeva nõuetele. Tüüpilise paneelmaja seina soojapidavus on tänapäeva nõuetest kuni viis korda väiksem. Siseõhu temperatuuri tõstmine 1° C võrra suurendab aga küttekulu ligi 5%.

KredExi juurde moodustatud Energiasäästu kompetentsikeskus tegeleb energiasäästualase teavitustööga alates 2006. aastast. Kompetentsikeskus loodi koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga eesmärgiga jagada kortermajadele tasuta energiasäästualast informatsiooni ja kujundamaks Eestis sobivat keskkonda hoonete energiatõhususe parandamiseks.

Lisaks teavituskampaania raames ilmuvatele trükistele, väli-, tele- ja raadioreklaamile tuleb viies järjestikuses „Nurgakivi” saates (TV3) juttu korterelamute energiasäästlikust renoveerimisest. Esimene saade on eetris 13. oktoobril. Kampaania jooksul on kavas läbi viia ka energiasäästuteemalisi seminare erinevates Eesti linnades.

Kortermajade energiasäästualast lisainfot saab ESK-i kodulehelt www.kredex.ee/esk , telefonil 6 819 965, 6 819 979 või e-maili teel esk@kredex.ee

  • 06. november 2007

    KredExi toetustega on korterelamute renoveerimisse investeeritud 1 miljard krooni

    Tänase päeva seisuga on korteriühistud ning korteriomanike ühisused üle Eesti saanud KredExilt 100 miljonit krooni toetust, et renoveerida oma korterelamu ning muuta see energiasäästlikumaks. Toetus moodustab 10% teostatud tööde maksumusest, kogu investeering korterelamute renoveerimisse on seega 1 miljard krooni.

    Alates Eesti elamumajanduse arengukava kinnitamisest Vabariigi Valitsuse poolt 11.02.2003 on KredExist rekonstrueerimistoetust saanud ligi 2 400 korterelamut, kelle toetussummad on jäänud vahemikku 200 kuni 436 000 krooni. Kõige enam toetusi saanud korterelamuid on Harjumaal, Ida-Virumaal, Tartumaal, Järvamaal ja Pärnumaal. Populaarsemateks töödeks on läbi aastate olnud katuse renoveerimine, akende vahetus, välisuste vahetus, elektrisüsteemi renoveerimine ja fassaadi soojustamine.

    KredExi eluasemetoodete divisjoni juhi Mirja Adleri sõnul ei uskunud toetuste algaastatel korterelamute esindajad, et riik renoveerimist toetab. KredEx käis mööda Eestit ringi ja tutvustas toetuse tingimusi ning veenis elanikke elamuid renoveerima. Tänaseks on korterelamute renoveerimisprotsess Eestis täies hoos – sellele on kaasa aidanud nii riiklikud toetused kui renoveerimistöödega saavutatav energiasääst.

    Eesti elamumajanduse arengukava elluviijana jagab KredEx toetusi, mille eesmärgiks on korterelamute renoveerimistööde aktiveerimisele ja munitsipaal-üürielamispindade suurendamisele kaasa aitamine. KredEx toetab korterelamute rekonstrueerimistöid ning ekspertiiside ja energiaauditite teostamist.
  • 02. november 2007

    Praxis: ettevõtlustoetused on läinud asja ette

    Poliituuringute Keskuse Praxis uuringust selgus, et ettevõtlustoetused on olnud igati asjakohased ja vajalikud ning kõige edukam oli uuringu järgi starditoetus.

    Starditoetust on kasutanud ligi 15 protsenti alustavatest firmadest, 89 protsenti toetust saanud ettevõtetest tegutses ka kaks aastat hiljem. Uuringu läbiviija soovitas tulevikus starditoetuste saajaid kasvufaasi jõudmisel edasi toetada. Teiseks soovitati nõustamise kvaliteeti parandada, mis eelkõige peaks nõustaja ja ettevõtja kontakti pikendama.

    Väga oluliseks on ettevõtjatele osutunud lühiajalised ekspordigarantiid – uuringu järgi ei oleks enamikku tehinguid olnud võimalik mujal kindlustada. Aastatel 2004-2005 küündis garanteeritud ekspordi osakaal üle 0,8 protsendi Eesti põhiekspordist, eesmärgiks oli seatud 0,75 protsenti.

    KredExi ekspordigarantiid soodustasid uut kaubavahetust ja aitasid kaasa uutele turgudele sisenemisele. Uuringu tulemusena soovitati suurendada garantiimakse kesk- ja pikaajalistele ekspordigarantiidele ning tagada lühiajalistele eksportgarantiidele riiklik rahastamine. Samuti on märkimisväärselt edukaks osutunud laenu- ja liisingukäenduste programm – 75 protsenti toetust saanud ettevõtteid ütles, et see aitas neil luua uusi töökohti, 90 protsenti tunnistasid mõju käibele. Paljudele oli käenduse abil saadud finantseering oluline ettevõtte ellujäämise seisukohast.

    ´Edaspidi soovitaksime tegelda toetussüsteemi tõhustamisega, muuta lihtsamaks liialt bürokraatlikku taotlus- ja aruandlussüsteemi, kohandada toetusi erinevate sihtrühmade vajadustele ning toetada rohkem riiklikes strateegiates seatud eelisvaldkondi. Samuti võiks EAS tulevikus pöörata suuremat tähelepanu usaldusväärsete partnerlussuhete loomisele ettevõtetega,¡ ütles Praxise analüütik Kadri Kuusk.

    Starditoetuse mõjusid ettevõtetele uuriti 2003–2004 aastal alustatud ettevõtetes, ekspordigarantiide mõju uuriti 2002-2003 aastal, ettevõtluslaenu- ja liisingukäendust uuriti 2002-2004 aastatel.

    Uuring teostati Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite abil.


    Allikas: Äripäev
    Kuupäev: 01.11.2007