Teie arvamus on meile tähtis.

Tagasiside aitab meil muuta teenindust paremaks.

Saatja nimi
Saatja e-post
Teade
123456789101112131415161718192021222324252627282930313233343536373839404142434445464748495051525354555657585960616263646566676869707172737475767778798081828384858687888990919293949596979899 + 123456789 = ?

Palun sisestage matemaatilise tehte tulemus.

* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname tagasiside eest!



07.11.2002

Kortermajade saatus – helge tulevik või hääbumine

¾ Eesti elanikest elab kortermajades. Statistikaameti andmetel on Eestis 5-16 korruselistes korterelamutes ligikaudu 215 000 eluruumi. Kui kaua Lasna-, Musta- ja Õismägede paneelelamud veel kestavad ja suhteliselt kvaliteetset elukeskkonda  tähendavad, on oluline sadadele tuhandetele inimestele.

Ehituseksperdid on suurpaneelelamute kohta teinud tehnomajanduslikke arvutusi ja leidnud, et minimaalmahus tehtavate remonditööde maksumus peaks lähitulevikus olema suurusjärgus 400–600 kr/m2, komplekssetel remonditöödel aga vähemalt 1000 kr/m2. Riiklikus elamumajanduse arengukavas on toodud kalkulatsioonid, et investeeringute maht paneelelamute korrastamisel oleks suurusjärgus 11–25 miljardit krooni ja telliselamute korrastamisel 9–22 miljardit krooni.

Renoveerimislaene võetakse vähe

Ligi 1/3 Eesti eluasemetest haldavad korteriühistud või elamuühistud, ülejäänud 2/3 omanikest kas pole organiseerunud ühistusse või elavad väikeelamutes.

Eesti Korteriühistute Liidu andmetel on Eestis käesoleva aasta oktoobri seisuga 6442 korteri- ja elamuühistut. Korteri- ja elamuühistutele on loodud konkreetsed laenutooted nagu Hansa Liisingu remondi finantseerimine järelmaksuga või Ühispanga laen korteriühistule. Korteriühistutele antavatele laenudele pakub KredEx vajadusel kuni 75%-list käendust. Laenu on siiani võtnud aga vaid mõned korteriühistud, kuigi vajadus soodsa laenu jaoks on ühistutel elamumajanduse arengukava kalkulatsioonide kohaselt ilmselgelt olemas.

Laenu võtmine võib olla tagasihoidlik mitmel põhjusel: korteriomanikud ei saavuta üksmeelt maja renoveerimise vajalikkuse osas, vähene usaldus ühistu juhatuse vastu, teadmatus laenuvõimalustest, hirm laenu ebaõnnestumise ja korterist ilmajäämise ees jms.

Samuti on laenu võtmine raskendatud korteriühisuse puhul, mis ei ole juriidiline isik nagu ühistu, vaid pigem korteriomanike üldkoosolek, kus asju häälteenamusega otsustatakse. Ühisusele laenuandmine on keeruline nii juriidiliselt kui ka praktiliselt. Kehtiva seadusandluse kohaselt ei pea korteriomanik tavalisi jooksvaid kulutusi ületavaid renoveerimise laenumakseid tasuma, kui ta ühisuse laenuotsuse teinud koosolekul ei osalenud või hääletas laenuvõtmise vastu. Seega tuleks õigluse ja laenu korrektse teenindamise heaks saavutada kõigi majaelanike nõusolek laenu võtta. Tehniliselt on keeruline saada suure korterelamu kõiki korteriomanikke notari juurde esindajale volitusi või laenulepingu dokumente vormistama.

KredEx valmistub uuteks toetusmeetmeteks

Hetkel katab KredExi korteriühistu laenutagatis laenust kuni 75%. Pank saab laenu ebaõnnestumisel seda kasutada pärast korteriühistu enda laenutagatiste mahamüümist.

Tänasel ümarlaual testib KredEx võimalikku uut lähenemist korteriühistute laenudele. Ühistu ajutise makseraskuse korral tasuks KredEx ise pangale laenumakseid ning asuks ühistut saneerima. KredEx võiks probleemide ilmnedes nõuda muudatuste tegemist ühistu juhatuses või juhtimispõhimõtetes, aidates ühistu järk-järgult taas järjele. Seeläbi annaks KredEx ühistu liikmetele suurema kindlustunde laenu võtmisel. Sarnane tagatistoode toimib väga edukalt näiteks Hollandis.

Peale korteriühistute uue tagatistoote on ettevalmistamisel ka kortermajade renoveerimise toetusmeede, mille jaoks on järgmise aasta eelarvest KredExile ette nähtud 10 miljonit krooni. Renoveerimistoetus kataks praeguste kavade kohaselt 10% maja kapitaalremondi kuludest ning seda saaksid taotleda ka need majad, kus kapitaalremonti tehakse omavahenditest, ilma laenu võtmata. Toetust hakatakse välja maksma pärast renoveerimis- ja ehitustööde tegelikku teostamist. Nõusolek toetuse saamiseks tuleb taotleda KredExist enne renoveerimistööde alustamist. Toetuse täpsed tingimused on väljatöötamisel ja avaldatakse KredExi kodulehel riigieelarvest rahade laekumise järel.

Ümarlaua arutelu

Kell 14.00 jätkub KredExi korraldatud ümarlauaarutelu teemal, kuidas saaks riik laenu võtmise kortermajade elanikele kättesaadavamaks teha ning mis takistab Eesti kortermajade renoveerimise rahastamist. Üritusel osalevad tagatisfondide, linnavalitsuste, ministeeriumite, pankade ja korteriühistuid koondavate organisatsioonide esindajad. Osalevad ka väliseksperdid USAst, Rootsist, Lätist ja Leedust.

Huvi korral saab ümarlaua ettekandeid kuulata saalis Tallinn, 24. korrusel.

Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas tegutsev isemajandav sihtasutus, mille eesmärgiks on ettevõtluse, ekspordi ja elamumajanduse arengu toetamine.

www.kredex.ee

  • 05. juuni 2002

    KredEx julgustab väikeettevõtteid

    Täna, 5. juunil, kiitis Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx  heaks esimese väikelaenu garantii taotluse, millega antakse finantseerimisvõimalus Ida-Virumaalt pärit puidutöötlemisettevõttele.

    Väikelaenu garantii avab uued võimalused neile väikestele või alustavatele firmadele, kel puuduvad varasemad laenuvõtmise kogemused ja kes võivad vajada täiendavat konsultatsiooni ja abi äriplaani koostamisel. Väikelaenu garantii on KredExi uus toode, mida saab taotleda enne panga poole pöördumist, kui laenusoov ei ületa 400 000 krooni. Projekt, mida juba eelnevalt toetab KredExi garantii, on panga seisukohalt tunduvalt usaldusväärsem.

    Tavaliselt taotleb KredExi ettevõtluslaenu garantiid pank pärast seda, kui on teostanud laenuprojekti analüüsi ning leidnud, et ettevõtte tagatised ja omafinantseering on  ebapiisavad laenu saamiseks. KredExi väikelaenu garantii soovija peab pöörduma maakondlikku ettevõtluskeskusesse, kus tal aidatakse täita taotlus ja antakse esmast nõu äriplaani vormistamise osas. Kui KredEx garantiitaotluse heaks kiidab, esitab ta ettevõtjale garantiipakkumise, mida viimane kasutab panka pöördudes täiendava tagatisena. Ettevõtja võib oma laenusooviga pöörduda kõikidesse Eesti pankadesse.

    KredExi garantii võib tagada kuni 75% laenusummast, kusjuures maksimaalne lubatud väikelaenu summa on kuni 400 000 krooni. KredEx on käesoleval aastal kavandanud väljastada kuni 30 sellist väikelaenu garantiid. Kui soovijaid on rohkem, on KredEx valmis tootele ka täiendavat ressurssi eraldama. Garantiilepingu sõlmimise tasu on 0,5% garantii summast pärast laenu väljastamist ning iga-aastane garantiitasu on 1,5% garantii jäägilt. Kui ettevõtja mingil põhjusel siiski laenu ei saa, siis ei tule ka garantii väljastamise eest tasu maksta.

    KredEx on majandusministeeriumi haldusalas tegutsev isemajandav garantiifond. Möödunud aastal väljastas KredEx ettevõtjatele laenugarantiisid ligi 100 miljoni krooni, tänu millele pangad väljastasid laene 215 mln krooni ulatuses. Käesoleval aastal on pankadest laekunud juba 115 garantiitaotlust, millest on heaks kiidetud 87. KredEx on sel aastal garanteerinud laene 283 miljoni krooni väärtuses (garantiimaht ca 103 mln kr). Riigieelarvest KredExile käesoleval aastal raha ei ole eraldatud.

  • 05. juuni 2002

    KredExil uus aadress

    Alates 10. juunist 2002, kolib KredEx seoses tegevuse laienemisega uutesse bürooruumidesse. Järgmisest nädalast leiavad KredExi kliendid ja koostööpartnerid sihtasutuse aadressilt Pärnu mnt 67B, Tallinn 10134, III korrus.
     
    Samast kuupäevast on KredExile võimalik helistada telefonil 6 819 950 ja saata faks numbrile 6 819 951. Järgmisest nädalast avaneb kõigil ka võimalus tutvuda meie uuendatud koduleheküljega www.kredex.ee.

    KredEx on 2000. aastal loodud majandusministeeriumi haldusalas paiknev isemajandav garantiifond. KredExi eesmärgiks on toetada Eesti ettevõtluse, ekspordi ja elamumajanduse arengut erinevate garantiiskeemidega. Sel ega möödunud aastal  KredExile riigieelarvest vahendeid eraldatud ei ole.