Teie arvamus on meile tähtis.

Tagasiside aitab meil muuta teenindust paremaks.

Saatja nimi
Saatja e-post
Teade
123456789101112131415161718192021222324252627282930313233343536373839404142434445464748495051525354555657585960616263646566676869707172737475767778798081828384858687888990919293949596979899 + 123456789 = ?

Palun sisestage matemaatilise tehte tulemus.

* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname tagasiside eest!



27.08.2007

Kortermajade rekonstrueerimistoetuste vastuvõtt avatakse 17.septembril

KredEx avab 17. septembril järjekordse kortermajade rekonstrueerimistoetuste taotluste vastuvõtu. Seekord on lisandunud uued toetuse saajad, muutunud tingimused ja seetõttu ka taotlusvorm. Taotlusi võetakse vastu ainult Eesti Posti kaudu saadetud tähitud kirjaga. Kokku eraldatakse KredExile 2007. aastal kortermajadele toetuste jagamiseks 56,7 miljonit krooni.

Uute toetatavate sihtgruppidena lisandusid kuni 1940. aastani ehitatud või miljööväärtuslikus piirkonnas asuvad korterelamud ning omandireformi käigus tagastatud korterelamud. Neile sihtgruppidele eraldatakse toetust 20% ulatuses 2007. aastal teostatud rekonstrueerimistöödele. Uus on ka miljööväärtuslikus piirkonnas asuvate korterelamute ekspertarvamuste toetus.

„Kuna viimaste voorudega on esitatud toetuste taotluste maht ületanud toetuste eelarve juba paari tunniga, siis soovitame kõigil toetuse soovijatel postitada oma taotlus 17. septembri hommikul. Ehitise ekspertiisi ja energiaauditi toetuste vahendid on jätkuvalt saadaval ja neid jätkub ilmselt pikemaks ajaks,“ ütles KredExi eluasemetoodete divisjoni juht Mirja Adler. „Taotlusi saab saata ainult tähitud kirjaga Eesti Posti kaudu ning palume neid kontorisse mitte tuua. Enne 17. septembrit postitatud taotluseid vastu ei võeta”, lisas ta.

KredEx paneb taotlused järjekorda Eesti Postilt saadud postitamise kellaaja alusel. Täpse järjekorra selgumine võtab aega vähemalt 10 päeva, mille järel avalikustatakse eelarve vahenditest toetuste saajate esialgne nimekiri KredExi kodulehel. Taotlused, mis eelarvesse ei mahu või menetlemisele ei lähe tagastatakse taotlejatele. Vahendite lõppemisest teavitab KredEx koheselt oma kodulehe ja meedia vahendusel.

KredEx ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium allkirjastasid 2007. aasta toetuste lepingu muutmise kokkuleppe, mille alusel eraldatakse KredExile kortermajadele toetuste jagamiseks 56,7 miljonit krooni. Sellest summast läheb 2,55 mln krooni ehitise ekspertiisi ja energiaauditi toetuseks, 2 mln on eraldatud miljööväärtuslikus piirkonnas asuvate korterelamute ekspertarvamuste toetuseks, 15 mln omandireformi käigus tagastatud korterelamute renoveerimiseks ning 37,165 mln teistesse sihtgruppidesse kuuluvate korterelamute renoveerimiseks, millest 22 mln krooni on ette nähtud 10.01.2007 vastu võetud taotluste rahuldamiseks.

Eelmises taotluste esitamise voorus, mis toimus käesoleva aasta 10. jaanuaril, esitasid kortermajad KredExile 831 rekonstrueerimistoetuse taotlust kogusummas 44 miljonit krooni. Hetkel käib nimetatud taotluste menetlemine ning eeldatavalt saavad kõik taotlused otsused hiljemalt novembri lõpuks. Järgmised vahendid korterelamute toetusteks eraldatakse Euroopa Liidu struktuurfondidest ja nende toetuste tingimused on hetkel ettevalmistamisel.

Täpsed toetuste taotlemise tingimused ja uued taotlusvormid on kättesaadavad KredExi Energiasäästu Kompetentsikeskuse kodulehel - www.kredex.ee/esk

  • 06. november 2007

    KredExi toetustega on korterelamute renoveerimisse investeeritud 1 miljard krooni

    Tänase päeva seisuga on korteriühistud ning korteriomanike ühisused üle Eesti saanud KredExilt 100 miljonit krooni toetust, et renoveerida oma korterelamu ning muuta see energiasäästlikumaks. Toetus moodustab 10% teostatud tööde maksumusest, kogu investeering korterelamute renoveerimisse on seega 1 miljard krooni.

    Alates Eesti elamumajanduse arengukava kinnitamisest Vabariigi Valitsuse poolt 11.02.2003 on KredExist rekonstrueerimistoetust saanud ligi 2 400 korterelamut, kelle toetussummad on jäänud vahemikku 200 kuni 436 000 krooni. Kõige enam toetusi saanud korterelamuid on Harjumaal, Ida-Virumaal, Tartumaal, Järvamaal ja Pärnumaal. Populaarsemateks töödeks on läbi aastate olnud katuse renoveerimine, akende vahetus, välisuste vahetus, elektrisüsteemi renoveerimine ja fassaadi soojustamine.

    KredExi eluasemetoodete divisjoni juhi Mirja Adleri sõnul ei uskunud toetuste algaastatel korterelamute esindajad, et riik renoveerimist toetab. KredEx käis mööda Eestit ringi ja tutvustas toetuse tingimusi ning veenis elanikke elamuid renoveerima. Tänaseks on korterelamute renoveerimisprotsess Eestis täies hoos – sellele on kaasa aidanud nii riiklikud toetused kui renoveerimistöödega saavutatav energiasääst.

    Eesti elamumajanduse arengukava elluviijana jagab KredEx toetusi, mille eesmärgiks on korterelamute renoveerimistööde aktiveerimisele ja munitsipaal-üürielamispindade suurendamisele kaasa aitamine. KredEx toetab korterelamute rekonstrueerimistöid ning ekspertiiside ja energiaauditite teostamist.
  • 02. november 2007

    Praxis: ettevõtlustoetused on läinud asja ette

    Poliituuringute Keskuse Praxis uuringust selgus, et ettevõtlustoetused on olnud igati asjakohased ja vajalikud ning kõige edukam oli uuringu järgi starditoetus.

    Starditoetust on kasutanud ligi 15 protsenti alustavatest firmadest, 89 protsenti toetust saanud ettevõtetest tegutses ka kaks aastat hiljem. Uuringu läbiviija soovitas tulevikus starditoetuste saajaid kasvufaasi jõudmisel edasi toetada. Teiseks soovitati nõustamise kvaliteeti parandada, mis eelkõige peaks nõustaja ja ettevõtja kontakti pikendama.

    Väga oluliseks on ettevõtjatele osutunud lühiajalised ekspordigarantiid – uuringu järgi ei oleks enamikku tehinguid olnud võimalik mujal kindlustada. Aastatel 2004-2005 küündis garanteeritud ekspordi osakaal üle 0,8 protsendi Eesti põhiekspordist, eesmärgiks oli seatud 0,75 protsenti.

    KredExi ekspordigarantiid soodustasid uut kaubavahetust ja aitasid kaasa uutele turgudele sisenemisele. Uuringu tulemusena soovitati suurendada garantiimakse kesk- ja pikaajalistele ekspordigarantiidele ning tagada lühiajalistele eksportgarantiidele riiklik rahastamine. Samuti on märkimisväärselt edukaks osutunud laenu- ja liisingukäenduste programm – 75 protsenti toetust saanud ettevõtteid ütles, et see aitas neil luua uusi töökohti, 90 protsenti tunnistasid mõju käibele. Paljudele oli käenduse abil saadud finantseering oluline ettevõtte ellujäämise seisukohast.

    ´Edaspidi soovitaksime tegelda toetussüsteemi tõhustamisega, muuta lihtsamaks liialt bürokraatlikku taotlus- ja aruandlussüsteemi, kohandada toetusi erinevate sihtrühmade vajadustele ning toetada rohkem riiklikes strateegiates seatud eelisvaldkondi. Samuti võiks EAS tulevikus pöörata suuremat tähelepanu usaldusväärsete partnerlussuhete loomisele ettevõtetega,¡ ütles Praxise analüütik Kadri Kuusk.

    Starditoetuse mõjusid ettevõtetele uuriti 2003–2004 aastal alustatud ettevõtetes, ekspordigarantiide mõju uuriti 2002-2003 aastal, ettevõtluslaenu- ja liisingukäendust uuriti 2002-2004 aastatel.

    Uuring teostati Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite abil.


    Allikas: Äripäev
    Kuupäev: 01.11.2007