Teie arvamus on meile tähtis.

Tagasiside aitab meil muuta teenindust paremaks.

Saatja nimi
Saatja e-post
Teade
* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname tagasiside eest!

Saada vihje!

Ootame Teie vihjeid võimalike rikkumiste, pettuste, korruptsiooni ning eetikaalaste rikkumiste kohta.

Tegemist on anonüümse vihjega.

Teade
* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname vihje eest!



27.08.2007

Kortermajade rekonstrueerimistoetuste vastuvõtt avatakse 17.septembril

KredEx avab 17. septembril järjekordse kortermajade rekonstrueerimistoetuste taotluste vastuvõtu. Seekord on lisandunud uued toetuse saajad, muutunud tingimused ja seetõttu ka taotlusvorm. Taotlusi võetakse vastu ainult Eesti Posti kaudu saadetud tähitud kirjaga. Kokku eraldatakse KredExile 2007. aastal kortermajadele toetuste jagamiseks 56,7 miljonit krooni.

Uute toetatavate sihtgruppidena lisandusid kuni 1940. aastani ehitatud või miljööväärtuslikus piirkonnas asuvad korterelamud ning omandireformi käigus tagastatud korterelamud. Neile sihtgruppidele eraldatakse toetust 20% ulatuses 2007. aastal teostatud rekonstrueerimistöödele. Uus on ka miljööväärtuslikus piirkonnas asuvate korterelamute ekspertarvamuste toetus.

„Kuna viimaste voorudega on esitatud toetuste taotluste maht ületanud toetuste eelarve juba paari tunniga, siis soovitame kõigil toetuse soovijatel postitada oma taotlus 17. septembri hommikul. Ehitise ekspertiisi ja energiaauditi toetuste vahendid on jätkuvalt saadaval ja neid jätkub ilmselt pikemaks ajaks,“ ütles KredExi eluasemetoodete divisjoni juht Mirja Adler. „Taotlusi saab saata ainult tähitud kirjaga Eesti Posti kaudu ning palume neid kontorisse mitte tuua. Enne 17. septembrit postitatud taotluseid vastu ei võeta”, lisas ta.

KredEx paneb taotlused järjekorda Eesti Postilt saadud postitamise kellaaja alusel. Täpse järjekorra selgumine võtab aega vähemalt 10 päeva, mille järel avalikustatakse eelarve vahenditest toetuste saajate esialgne nimekiri KredExi kodulehel. Taotlused, mis eelarvesse ei mahu või menetlemisele ei lähe tagastatakse taotlejatele. Vahendite lõppemisest teavitab KredEx koheselt oma kodulehe ja meedia vahendusel.

KredEx ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium allkirjastasid 2007. aasta toetuste lepingu muutmise kokkuleppe, mille alusel eraldatakse KredExile kortermajadele toetuste jagamiseks 56,7 miljonit krooni. Sellest summast läheb 2,55 mln krooni ehitise ekspertiisi ja energiaauditi toetuseks, 2 mln on eraldatud miljööväärtuslikus piirkonnas asuvate korterelamute ekspertarvamuste toetuseks, 15 mln omandireformi käigus tagastatud korterelamute renoveerimiseks ning 37,165 mln teistesse sihtgruppidesse kuuluvate korterelamute renoveerimiseks, millest 22 mln krooni on ette nähtud 10.01.2007 vastu võetud taotluste rahuldamiseks.

Eelmises taotluste esitamise voorus, mis toimus käesoleva aasta 10. jaanuaril, esitasid kortermajad KredExile 831 rekonstrueerimistoetuse taotlust kogusummas 44 miljonit krooni. Hetkel käib nimetatud taotluste menetlemine ning eeldatavalt saavad kõik taotlused otsused hiljemalt novembri lõpuks. Järgmised vahendid korterelamute toetusteks eraldatakse Euroopa Liidu struktuurfondidest ja nende toetuste tingimused on hetkel ettevalmistamisel.

Täpsed toetuste taotlemise tingimused ja uued taotlusvormid on kättesaadavad KredExi Energiasäästu Kompetentsikeskuse kodulehel - www.kredex.ee/esk

  • 27. veebruar 2007

    Tõhus abimees hoone energiatarbe määramiseks

    Selleks, et saavutada mistahes majas või hoones võimalikult suurt energiasäästu on tarvis hoones teostada energiaaudit. Võimalikult täpse ülevaate saamiseks on vajalik võrrelda hoone energiatarbimist erinevate perioodide vältel. Selleks, et soojatarbimist oleks võimalik olenemata välistemperatuuri kõikumistest võrrelda, on võimalik kasutada kraadpäevi.

    Kuna suur osa soojatarbimisest sõltub otseselt väliskliimast, mis erinevatel aastatel on muutuv, siis on võimalik erinevuste kõrvaldamiseks ja võimalikult täpse tulemuse saamiseks kasutada kraadpäevi. Kraadpäevad on vajalikud hoone soojusvajaduste määramiseks, aga samuti tegelikult tarbitud soojuse või kütuse võrdlevaks analüüsiks erineva väliskliimaga aastatel. Kraadpäevade kasutajateks on eelkõige hoonete energiaaudiitorid, energiatõhususe sertifitseerijad, projekteerijad, eksperdid, hoonete valdajad, kinnisvarafirmad jt asjast huvitatud. Eesti kraadpäevadega saab tutvuda KredExi energiasäästu kompetentsikeskuse kodulehel www.kredex.ee/esk.

    Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Energiasäästu- ja taastuvenergia talituse juhataja Madis Laaniste sõnul aitavad ühest allikast vabalt kättesaadavad kraadpäevade andmed kaasa edasistele hoonete energiasäästumeetmete tasuvusarvutuste ja rekonstrueerimisotsuste kvaliteedile.

    Varem soojusvajaduste määramiseks kasutatud kliimaandmed on rohkem kui 50 aasta tagusest perioodist ja ei arvesta viimaste aastakümnete märgatavat kliima soojenemist. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika instituudi poolt koostatud uuring Eesti kraadpäevad annab ülevaate 6 geograafilise punkti normaalaasta kraadpäevadest ja kraadpäevadest erinevatel temperatuuridel kuude kaupa ning viimase 5 aasta tegelikud kraadpäevad. Kraadpäevade uuringu valmimisele aitas kaasa Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi soosiv suhtumine algatusse.

    Hoonete energiaauditi käigus on üheks olulisemaks ülesandeks auditeeritud objektile energiakava koostamine, mis määrab prioriteetsed säästumeetmed vaadeldud hoones. Säästumeetmete reastus ehk auditi tulemus sõltub otseselt kogutud algandmete kvaliteedist, sh taustinformatsioonist. Kraadpäevi on energiaauditite teostamisel ja säästuarvutuste tegemisel väga mugav kasutada.

     

     

  • 13. veebruar 2007

    Viimane aeg mõelda kortermaja remondile

    Aina tõusvad küttehinnad ja käre pakane üha suurendavad kortermaja elanike küttekulutusi. Majaelanikud ei pea aga paratamatusega leppima – oma maja korda tehes on võimalik küttekulusid säästa kuni 45%.

    Tallinnas Sütiste tee 45 asuv korteriühistu on parim näide sellest, kuidas kompleksne renoveerimine võib anda korraliku energiasäästu. Korteriühistu esimehe Ragnar Kuuse sõnul on maja korrashoidu alates 1999. aastast investeeritud üle 6,2 miljoni krooni (sellest 4,5 pangalaenu abiga) ning ainuüksi küttekuludelt on tänaseks saavutatud juba 43% säästu, millele tulevikus veelgi lisa oodatakse. Kui 2001. aastal moodustasid küttekulud majas keskmiselt 5,7 krooni ruutmeetri kohta, siis 2005. aastal oli see kahanenud juba 4,1 kroonini ning 2007. aastaks prognoositakse küttekuluks ruutmeetri kohta vaid 3,5 krooni kuus. Kui arvestada veel seda, et kütte hind on neil aastatel kallinenud enam kui 20%, maksavad elanikud küttekulude eest võrreldes 2001. aastaga poole vähem.

    Ulatuslikematest remonditöödest võib Kuuse sõnul välja tuua kogu maja soojustamise, elektrisüsteemi uuendamise, majale viilkatuse ehitamise, akende vahetuse ja trepikodade remondi. Samuti uuendati küttesüsteemi ja iga korter sai oma radiaatoritele termoregulaatori, millega elanikud saavad ise vastavalt soovile oma toasooja sättida. Lisaks senitehtule on tulevikus plaanis veel liftide renoveerimine, allmaagaraaži rajamine, tasulise autoparkla ehitamine, haljastamine koos mänguväljaku ja prügimaja rajamisega.

    KredExi eluasemetoodete divisjoni juhi Mirja Adleri sõnul on talv just õige aeg järgmise aasta remondiplaanide tegemiseks. „Mida rutem remonditööd ette võtta, seda suurem on tõenäosus, et saavutatud energiasäästu ja küttekulude kokkuhoidu saab nautida juba järgneval kütteperioodil,“ sõnas Adler. Talvel on võrreldes suveperioodiga lihtsam vajalikke remondimehi leida ning ka ühistu koosolekute pidamiseks vajaliku rahva kokkukutsumine kergem. KredExi hinnangul tasub end kõige kiiremini ära just küttesüsteemi renoveerimine (olenevalt investeeringute suurusest võib tasuvusaeg olla mõni aasta). Selleks, et teada saada millised remonditööd majas kõige suurema säästu annavad ja milline on nende tasuvusaeg tuleks kutsuda spetsialist oma maja üle vaatama ja energiaauditit tegema.

    Enamik Eesti elanikke elab nõukogude ajal ehitatud kortermajades, mis vajavad ajale vastupidamiseks tõsist renoveerimist ning pidevat ja korrapärast hoolt. Lisaks välisilme parandamisele annab kortermaja renoveerimine ka korraliku energiasäästu, mis üha kallinevate küttehindadega end igati ära tasub. Tasuta nõuannet energiasäästu kohta jagab kõigile huvilistele KredExi Energiasäästu kompetentsikeskus – www.kredex.ee/esk.


    Lisainfo:

    Tiina Hiller
    Turunduse ja tootearenduse projektijuht
    KredEx
    Tel: 6819 943/ 55 60 74 83

    Mirja Adler
    Eluasemetoodete divisjoni juht
    KredEx
    mirja dot adler at kredex dot ee

  • 02. veebruar 2007

    Rekonstrueerimistoetuste saajate nimekiri

    KredExi kodulehel on kättesaadaval kõik 10. jaanuaril rekonstrueerimistaotluste esitanute nimekirjad. Taotluste esitajad järjestati AS Eesti Postilt saadud postituskellaaegade alusel. Lähtudes olemasolevast eelarvest on eraldi nimekiri toetuse saajatest ning neist, kelle taotlused jäävad seekord rahuldamata. Juhul kui toetuse saajate taotluste menetlemise käigus jääb osa rahalisi vahendeid väljastamata, rahuldame vastavalt järjekorranumbrile toetuse mittesaajate taotlused. Toetuste saajate ja mittesaajate nimekirjad leiate - Rekonstrueerimistoetuste taotluste nimekirjad.

    Taotlused, mis jäävad hetkel rahuldamata, KredEx veel ei tagasta, sest ootab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt otsust nimetatud taotluste saatuse koha – kas need jäävad ootele järgmisesse vooru või saadetakse tagasi. Kohe kui on olemas täpsem info taotluste kohta informeerib KredEx sellest oma kodulehe vahendusel.

kredex.ee kasutab küpsiseid. Veebilehe sirvimist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.

Rohkem infot. Sain aru.