Teie arvamus on meile tähtis.

Tagasiside aitab meil muuta teenindust paremaks.

Saatja nimi
Saatja e-post
Teade
123456789101112131415161718192021222324252627282930313233343536373839404142434445464748495051525354555657585960616263646566676869707172737475767778798081828384858687888990919293949596979899 + 123456789 = ?

Palun sisestage matemaatilise tehte tulemus.

* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname tagasiside eest!



17.06.2004

Ilmus Euroopa Liidu ettevõtete maksekultuuri uuring

Intrum Justitia viib maksekultuuri uuringut Euroopa Liidu ettevõte hulgas regulaarselt läbi. Seekord lülitati küsitlusse ka uued liikmesmaad, s.h. Eesti. Tegemist on kõige esinduslikuma uuringuga läbi aastate, osales üle 9000 ettevõtte 22 riigist.

Maksetega viivitamine on võrreldes 1997.aastaga Euroopas tervikuna sagenenud. Eestis on suundumus vastupidine. Keskmine maksetähtaeg on Eestis 20 päeva. Maksetega hilinetakse keskmiselt 9 päeva. Ainult 59% arvetest tasutakse Eesti ettevõtete poolt õigeaegselt. Sellest hoolimata võib Euroopa võrdluses Eesti maksekultuuri suhteliselt kõrgeks hinnata.

Intrum Justitia on välja töötanud riskinäitaja, mis väljendab ohtu ettevõtte jaoks sattuda tõsistesse rahalistesse või majanduslikesse raskustesse maksete tasumatajätmise ja/või debitoorsete võlgnevuste tõttu. Mõistagi tuleb selle näitaja tõlgendamisel silmas pidada, et maksejõuetust võib põhjustada ka suur hulk muid tegureid.

Eesti riskinäitaja on 157. Sellega kuulub Eesti nende riikide hulka, mida iseloomustab tungiv vajadus rakendada abinõusid maksekäitumise parandamiseks.

KredExi kogemused

2003. aasta trendid ekspordi garanteerimise valdkonnas andsid kinnitust sellele, et ekspordiriskide garanteerimine riikliku meetmena on jätkuvalt vajalik, seda eriti olukorras, kus erinevalt Euroopa Liidu riikidest pole kohalikul turul krediidikindlustuse pakkujat. Garanteeritud ekspordikäibe mahud näitavad jätkuvalt tõusutrendi: kui veel alles 2001. aastal oli see 31 miljonit krooni, 2002. aastal kasvas 112 miljoni kroonini, siis 2003. aasta vastav näitaja oli juba 50% suurem, s.o. 167 miljonit krooni (vt. Joonis 4). Hinnanguliselt moodustas KredExi poolt garanteeritud ekspordikäibe maht ligikaudu 0,2% Eesti koguekspordist.

Käesoleva aasta esimese viie kuuga on KredEx Eesti eksporti garanteerinud 230 miljoni Eesti krooni ulatuses. Käesoleva aasta maikuu lõpu seisuga on kommertsriskide garantiiportfell 170,500,000 EEK.  Aasta algusest, s.o. viie kuuga on portfell kasvanud ca. 70 miljoni krooni võrra.

KredExi järeldused uuringu tulemustest

• Hirm krediidiriskide ees on uuringu kohaselt peamisi takistusi eksportööride jaoks. KredExi hinnangul pole küsimus mitte irratsionaalses hirmus, vaid võimalikes likviidsusprobleemides. Olukorras, kus kasumimarginaalid on väiksed ning omakapitali napib, pole ettevõtted võimelised omavahenditest pikki maksetähtaegu andma ega krediidikahjusid kandma.
• Euroopa Liidu firmade maksekultuuri ei saa pimesi usaldada. Näitena võib tuua Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa majandused, mis on pikka aega olnud surutise all ning kus pankrottide arv on olnud suur.
• Suurem osa krediidikahjudest saadakse pikaajalistelt "vanadelt" ostjatelt ja/ või võtmeklientidelt. Muututakse hooletuks ning regulaarset kontrolli teostamata antakse suures mahus samas krediiti. Arvatakse, et kui klient on seni korrektselt maksnud, siis maksab ta ka edaspidi. Firmade olukord ajas siiski muutub ning vabatahtlikult ei teata keegi oma raskustest. Seega - kuigi koduturul ja Põhjamaades võib olla kogemus positiivne, ei tähenda see vähenevat makseriski mujal Euroopas.
• Üldine tendents näitab, et keskmised maksetähtajad Euroopa Liidu riikides pikenevad, mis sunnib ettevõtteid oma krediidiriskide juhtimisele suuremat tähelepanu pöörama. KredExi ekspordigarantii aitab ettevõtete krediidiriskide juhtimisele kaasa.
• Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted on eriti haavatavad. Need on aga meie eksportijate põhikliendid välisturgudel. Samuti on rõhuv osa Eesti eksportööridest väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad. KredExi koostöölepingud liisingfirmade ja pankadega võimaldavad Eesti eksportööridel lisaks likviidsuse juhtimisele ka sellega seotud krediidiriskide maandamist. 

  • 16. november 2004

    KredEx osaleb EVEA konverentsil väike- ja keskmise suurusega ettevõtete finantseerimisest

    23. novembril korraldab Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Hotell Olümpia Konverentsikeskuses konverentsi Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete finantseerimine tulevikus- BASEL II VKEdele
     
    Finantseerimise kättesaadavus on olnud pikka aega probleem väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.
    Basel II kokkulepe rakendab uued nõuded ettevõtetele, mille tõttu muutuvad praegused suhted pankade ja ettevõtete vahel.
     
    Tuntud rahvusvahelised ja kohalikud eksperdid valgustavad seda teemat ja  selgitavad:
    Basel II tähendust VKEdele: kuidas pangad hakkavad etevõtteid hindama ning mõõtma ettevõtete riskitaset
    Millist informatsiooni äritegevuse kohta on ettevõtetel vaja pankadele anda
    Kuidas ettevõtted saavad tõsta oma finantseerimise hankimise võimet/võimalusi
    Mida saavad ettevõtted teha, et parandada oma usaldusväärsust (krediidivõimet) ja saada finantseerimist.
    Millised ettevõtete finantseerimist toetavad skeemid on olemas riigi tasemel
     Kell 12.45-13.15 esineb konverentsil KredExi kliendihaldur Jaak Tikko ettekandega teemal „Ettevõtte finantseerimisvõimaluste laiendamine KredExi toodete abil“.
     
    Tallinnas korraldatav konverents on osa Euroopa Liidu poolt finantseeritavast projektist, mille raames viiakse läbi konverentside seeria 30nes Euroopa riigis. Projekti eestvedajad on European Savings Bank Group, UEAPME ja Lloyds TSB. Partnerid Eestis on EVEA, Hansapank, Finantsinspektsioon ja KredEx.
     
    Konverentsil esitleb rahvusvaheline finantseerimisekspert "FINANTSEERIMISE KÄSIRAAMATUT ETTEVÕTETELE", mis pakub juhiseid ettevõtetele, kuidas hinnata oma valmisolekut juurdepääsuks finantseerimisele.
     
    Avatud on ka teemat käsitlev koduleht www.sme-basel2.com
     
    Info: EVEA tel. 6410 918, evea at evea dot ee
  • 03. november 2004

    KredEx toetab omavalitsusi uute elamispindade loomisel 12,1 mln krooniga

    Majandus- ja Kommunikatsiooniminister kinnitas 2004. aasta munitsipaal-üürielamufondi toetuse saajad. Toetust otsustati eraldada 14 omavalitsusele kokku 12,1 miljoni krooni ulatuses, millest 10,1 mln krooni eraldati tagastatud majades elavatele üürnikele ning 1,9 mln krooni piirkonda saabuvale uuele tööjõule elamispindade loomiseks.

    Taotluse munitsipaal-üürielamufondi toetuse saamiseks esitas 24 omavalitsust kogusummas 33,7 mln krooni. Negatiivse toetusotsuse said 10 omavalitsust, mille taotlus ei vastanud tingimustele või projekt polnud toetuskõlblik. Toetussummade abil plaanivad omavalitsused ehitada 116 elamispinda tagastatud majades elavatele üürnikele ning 23 elamispinda piirkonda saabuvale uuele tööjõule.

    2004. aasta suuremamahulisemad toetust saanud projektid esitasid Tallinna ja Viljandi Linnavalitsus (3 mln krooni), Pärnu Linnavalitsus (ligi 2 mln krooni) ja Otepää Vallavalitsus (1,8 mln krooni). Väiksemas mahus said munitsipaal-üürielamufondi toetust Tartu ja Kärdla Linnavalitsused ning Värska, Albu, Maidla, Paikuse, Põltsamaa, Toila, Käina ning Taebla Vallavalitsused.

    “Eesti elamumajanduse arengukava aastatel 2003-2008” alusel korraldab KredEx riiklikku toetusprogrammi, mis võimaldab omavalitsustel osta, ehitada ja renoveerida väljaüürimiseks kortereid õigusjärgselt tagastatud majade üürnikele ning piirkonda saabuvale uuele tööjõule.

    Taotluste väljastamise otsustab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt loodud munitsipaal-üürielamufondi toetuste jaotamise komisjon, mis hindab toetustaotluste vormilist vastavust, taotlejate ja projekti toetuskõlblikkust ning kvaliteeti. KredExi poolt väljastatav munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetus võimaldab kohalikel omavalitsustel katta kuni 50% sihtgruppidele mõeldud üürielamute ostu-, ehitus- või renoveerimishinnast.

    KredEx väljastab munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetust teist aastat -  eelmisel aastal said toetust seitse linna- ja vallavalitsust 12,9 mln krooni ulatuses.

    KredEx loob võimalusi elanike elutingimuste parandamiseks Eestis. KredExi põhitegevuseks elamumajanduse valdkonnas on noorte perede ja spetsialistide, tagastatud eluruumide üürnike ning korterelamute laenude tagamine.