Teie arvamus on meile tähtis.

Tagasiside aitab meil muuta teenindust paremaks.

Saatja nimi
Saatja e-post
Teade
123456789101112131415161718192021222324252627282930313233343536373839404142434445464748495051525354555657585960616263646566676869707172737475767778798081828384858687888990919293949596979899 + 123456789 = ?

Palun sisestage matemaatilise tehte tulemus.

* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname tagasiside eest!



17.06.2004

Ilmus Euroopa Liidu ettevõtete maksekultuuri uuring

Intrum Justitia viib maksekultuuri uuringut Euroopa Liidu ettevõte hulgas regulaarselt läbi. Seekord lülitati küsitlusse ka uued liikmesmaad, s.h. Eesti. Tegemist on kõige esinduslikuma uuringuga läbi aastate, osales üle 9000 ettevõtte 22 riigist.

Maksetega viivitamine on võrreldes 1997.aastaga Euroopas tervikuna sagenenud. Eestis on suundumus vastupidine. Keskmine maksetähtaeg on Eestis 20 päeva. Maksetega hilinetakse keskmiselt 9 päeva. Ainult 59% arvetest tasutakse Eesti ettevõtete poolt õigeaegselt. Sellest hoolimata võib Euroopa võrdluses Eesti maksekultuuri suhteliselt kõrgeks hinnata.

Intrum Justitia on välja töötanud riskinäitaja, mis väljendab ohtu ettevõtte jaoks sattuda tõsistesse rahalistesse või majanduslikesse raskustesse maksete tasumatajätmise ja/või debitoorsete võlgnevuste tõttu. Mõistagi tuleb selle näitaja tõlgendamisel silmas pidada, et maksejõuetust võib põhjustada ka suur hulk muid tegureid.

Eesti riskinäitaja on 157. Sellega kuulub Eesti nende riikide hulka, mida iseloomustab tungiv vajadus rakendada abinõusid maksekäitumise parandamiseks.

KredExi kogemused

2003. aasta trendid ekspordi garanteerimise valdkonnas andsid kinnitust sellele, et ekspordiriskide garanteerimine riikliku meetmena on jätkuvalt vajalik, seda eriti olukorras, kus erinevalt Euroopa Liidu riikidest pole kohalikul turul krediidikindlustuse pakkujat. Garanteeritud ekspordikäibe mahud näitavad jätkuvalt tõusutrendi: kui veel alles 2001. aastal oli see 31 miljonit krooni, 2002. aastal kasvas 112 miljoni kroonini, siis 2003. aasta vastav näitaja oli juba 50% suurem, s.o. 167 miljonit krooni (vt. Joonis 4). Hinnanguliselt moodustas KredExi poolt garanteeritud ekspordikäibe maht ligikaudu 0,2% Eesti koguekspordist.

Käesoleva aasta esimese viie kuuga on KredEx Eesti eksporti garanteerinud 230 miljoni Eesti krooni ulatuses. Käesoleva aasta maikuu lõpu seisuga on kommertsriskide garantiiportfell 170,500,000 EEK.  Aasta algusest, s.o. viie kuuga on portfell kasvanud ca. 70 miljoni krooni võrra.

KredExi järeldused uuringu tulemustest

• Hirm krediidiriskide ees on uuringu kohaselt peamisi takistusi eksportööride jaoks. KredExi hinnangul pole küsimus mitte irratsionaalses hirmus, vaid võimalikes likviidsusprobleemides. Olukorras, kus kasumimarginaalid on väiksed ning omakapitali napib, pole ettevõtted võimelised omavahenditest pikki maksetähtaegu andma ega krediidikahjusid kandma.
• Euroopa Liidu firmade maksekultuuri ei saa pimesi usaldada. Näitena võib tuua Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa majandused, mis on pikka aega olnud surutise all ning kus pankrottide arv on olnud suur.
• Suurem osa krediidikahjudest saadakse pikaajalistelt "vanadelt" ostjatelt ja/ või võtmeklientidelt. Muututakse hooletuks ning regulaarset kontrolli teostamata antakse suures mahus samas krediiti. Arvatakse, et kui klient on seni korrektselt maksnud, siis maksab ta ka edaspidi. Firmade olukord ajas siiski muutub ning vabatahtlikult ei teata keegi oma raskustest. Seega - kuigi koduturul ja Põhjamaades võib olla kogemus positiivne, ei tähenda see vähenevat makseriski mujal Euroopas.
• Üldine tendents näitab, et keskmised maksetähtajad Euroopa Liidu riikides pikenevad, mis sunnib ettevõtteid oma krediidiriskide juhtimisele suuremat tähelepanu pöörama. KredExi ekspordigarantii aitab ettevõtete krediidiriskide juhtimisele kaasa.
• Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted on eriti haavatavad. Need on aga meie eksportijate põhikliendid välisturgudel. Samuti on rõhuv osa Eesti eksportööridest väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad. KredExi koostöölepingud liisingfirmade ja pankadega võimaldavad Eesti eksportööridel lisaks likviidsuse juhtimisele ka sellega seotud krediidiriskide maandamist. 

  • 30. september 2004

    KredEx peatab 30. septembrist ajutiselt noorte eluasemelaenude käendamise

    Seoses 700 miljoni kroonise riikliku laenukäenduste piirlimiidi lõppemisega peatab KredEx septembri lõpus nii noore pere, noore oma kodu kui tagastatud majades elavate sundüürnike laenutagatiste väljastamise. Juuli lõpuks oli KredExi väljastatud eluasemetagatiste portfelli jääk 650 miljonit krooni.

    Eraisikute laenutagatiste väljastamine peatatakse planeeritust varem, kuna seadusega  kehtestatud piirlimiit on täitunud oodatust kiiremini.

    Kortermajade laenukäenduste väljastamist jätkatakse ka pärast 30. septembrit.

    KredExi juhataja Maive Rute sõnul kitsendab tagatiste väljastamise peatamine eelkõige sundüürnike ning keskmise ja madalama sissetulekuga noorte laenuvõimalusi. Samas on KredEx valmis laenutagatiste väljastamist jätkama kohe, kui Riigikogu tõstab ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagastamise seaduses antud limiiti 700 miljonit krooni. KredExil jätkuks sihtkapitali 1,6 miljardi krooni suuruseks tagatisportfelliks. KredExi eluasemelaenude käendamise programm on isemajandav ega vaja riigipoolseid subsiidiume.

    Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Ahti Kuninga sõnul on probleemi lahendamiseks ministeeriumis ettevalmistamisel ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muudatusettepanekud. “Hetkel teostame veel analüüsi, kui suur peaks täpselt eluasemetagatiste portfelli limiit olema. Oma seisukoha portfelli limiidi tõstmise kohta kujundab ministeerium 19. augustiks. Lõpliku otsuse tagatisportfelli suurust sätestava võimaliku seadusemuudatuse kohta langetab Riigikogu,” lausus Kuningas.
     
    “Käesoleval aastal on KredExi osa pankade poolt väljastatud elusasemelaenude tagamisel pidevalt vähenenud, kuid siiski on teatud grupp inimesi kelle jaoks osutub oma kodu soetamisel määrava tähtsusega teguriks laenu esmase sissemakse suurus. Ministeerium toetab võimalust, et noored pered saaksid jätkuvalt taotleda laenu madala omafinantseeringuga,” ütles Ahti Kuningas.

    Noore pere laenude riiklikku tagamist otsustati alustada president Lennart Meri eestvedamisel, et langetada kohustusliku omafinantseerimise määra, muutes sellega eluaseme soetamise noortele kergemini kättesaadavaks. Laenuvõtjate esmase sissemakse kohustus väheneb tagatise abil 34%-lt 10%-le. Eluasemelaenu tagatisi hakati väljastama 2000. aasta kevadel ning tänaseks on nende abil eluaseme soetanud või renoveerinud juba üle 12000 noore pere ning spetsialisti.

    KredEx loob võimalusi elanike elutingimuste parandamiseks Eestis. Lisaks eluasemevaldkonnale tegeleb KredExi ka ettevõtluslaenude tagamise ja ekspordi garanteerimisega. 

  • 23. september 2004

    KredEx ja Norra Ekspordi Garanteerimise Fond kindlustavad Eesti-Norra majanduskoostööd

    Alates 23. septembrist hakkas kehtima KredExi ja Norra Ekspordi Garanteerimise Fondi GIEK vaheline edasikindlustusleping, mis võimaldab KredExil ja GIEKil jagada selliste eksporditehingute riske, kus ekspordiks mineva kauba tootmisel on Norra firma kasutanud Eestist allhanget või vastupidi. Norra on Eesti ekspordi oluline sihtriik, olles 2003. aastal 2 246 mln krooni krooniga 9. kohal (3,6% koguekspordist). Import Norrast ulatus 2003. a. 855 mln kroonini (1% koguimpordist).
     
    Edasikindlustusleping maandab nii KredExi kui ka GIEK poolt garanteeritavate eksporditehingutega seotud riske. Sõlmitud edasikindlustusleping võimaldab tihendada Eesti ja Norra vahelist majanduslikku koostööd. Tänaseks on KredEx sarnased edasikindlustuslepingud sõlminud kõikide ekspordi garantiifondidega Põhjamaades: Finnvera Soomest, EKF Taanist ja EKN Rootsist.
     
    Kui näiteks Eesti firma soovib eksportida Venemaale metallitööstuse masinaid, mille tootmine toimub aga Norras, saab ettevõte edasikindlustuse abil tehinguga seotud krediidiriskid maandada, võttes KredExist tehingule ekspordigarantii. KredEx omakorda kindlustab tarne Norra allhankija poolt toodetud mahtude ulatuses GIEKis.
     
    KredExi abil saavad Eesti ettevõtted kindlustada eksporditehingutega seotud välisostja makseriske kuni 90% ulatuses ja  maa poliitilisi riske kuni 100% ulatuses.
     
    KredEx on ekspordigarantiisid väljastanud alates 2000. aastast. 2003. aastal garanteeritud ekspordikäive moodustas Eesti koguekspordist 0,2%, 2004. a. prognoos on ca 0,7%. KredEx loob võimalusi ettevõtluse ja ekspordi arenguks Eestis.

  • 20. september 2004

    KredEx sõlmis koostöölepingu Parex Pank Eesti Filiaaliga

    AS Parex Pank Eesti Filiaal ja KredEx kirjutasid alla koostöölepingule, mille kohaselt on edaspidi Parex pangast laenu võtvatel ettevõtetel võimalik taotleda ka KredExi poolt pakutavaid käendusi.

    KredExi pakub ettevõtetele laenu- ja liisingtagatisi, pangagarantii tagatisi ning väikelaenu- ja kasvukäendusi. Vastavalt kokkuleppele saavad Parex Pank Eesti Filiaali kliendid taotleda kõiki pakutavaid käendustooteid.

    Käendustooted on suunatud ettevõtluslaenu taotlevatele väike- ja keskettevõtetele, mille tagatisvara väärtus või omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või mille tegutsemisajalugu on lühike. KredExi käenduste abil saab pank ettevõtete laienemissoove rahuldada väiksemate riskidega ja pakkuda senisest soodsamaid tingimusi.

    Käenduse saamiseks tuleb ettevõtjatel pöörduda taotlusega otse panka.

    KredEx suurendab väike- ja keskettevõtete ligipääsu kapitalile. Lisaks ettevõtlusvaldkonnale tegeleb KredEx ka eluasemelaenude tagamise ja ekspordi garanteerimisega.