Teie arvamus on meile tähtis.

Tagasiside aitab meil muuta teenindust paremaks.

Saatja nimi
Saatja e-post
Teade
123456789101112131415161718192021222324252627282930313233343536373839404142434445464748495051525354555657585960616263646566676869707172737475767778798081828384858687888990919293949596979899 + 123456789 = ?

Palun sisestage matemaatilise tehte tulemus.

* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname tagasiside eest!

Saada vihje!

Tegemist on anonüümse vihjega.

Teade
* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname vihje eest!



17.06.2004

Ilmus Euroopa Liidu ettevõtete maksekultuuri uuring

Intrum Justitia viib maksekultuuri uuringut Euroopa Liidu ettevõte hulgas regulaarselt läbi. Seekord lülitati küsitlusse ka uued liikmesmaad, s.h. Eesti. Tegemist on kõige esinduslikuma uuringuga läbi aastate, osales üle 9000 ettevõtte 22 riigist.

Maksetega viivitamine on võrreldes 1997.aastaga Euroopas tervikuna sagenenud. Eestis on suundumus vastupidine. Keskmine maksetähtaeg on Eestis 20 päeva. Maksetega hilinetakse keskmiselt 9 päeva. Ainult 59% arvetest tasutakse Eesti ettevõtete poolt õigeaegselt. Sellest hoolimata võib Euroopa võrdluses Eesti maksekultuuri suhteliselt kõrgeks hinnata.

Intrum Justitia on välja töötanud riskinäitaja, mis väljendab ohtu ettevõtte jaoks sattuda tõsistesse rahalistesse või majanduslikesse raskustesse maksete tasumatajätmise ja/või debitoorsete võlgnevuste tõttu. Mõistagi tuleb selle näitaja tõlgendamisel silmas pidada, et maksejõuetust võib põhjustada ka suur hulk muid tegureid.

Eesti riskinäitaja on 157. Sellega kuulub Eesti nende riikide hulka, mida iseloomustab tungiv vajadus rakendada abinõusid maksekäitumise parandamiseks.

KredExi kogemused

2003. aasta trendid ekspordi garanteerimise valdkonnas andsid kinnitust sellele, et ekspordiriskide garanteerimine riikliku meetmena on jätkuvalt vajalik, seda eriti olukorras, kus erinevalt Euroopa Liidu riikidest pole kohalikul turul krediidikindlustuse pakkujat. Garanteeritud ekspordikäibe mahud näitavad jätkuvalt tõusutrendi: kui veel alles 2001. aastal oli see 31 miljonit krooni, 2002. aastal kasvas 112 miljoni kroonini, siis 2003. aasta vastav näitaja oli juba 50% suurem, s.o. 167 miljonit krooni (vt. Joonis 4). Hinnanguliselt moodustas KredExi poolt garanteeritud ekspordikäibe maht ligikaudu 0,2% Eesti koguekspordist.

Käesoleva aasta esimese viie kuuga on KredEx Eesti eksporti garanteerinud 230 miljoni Eesti krooni ulatuses. Käesoleva aasta maikuu lõpu seisuga on kommertsriskide garantiiportfell 170,500,000 EEK.  Aasta algusest, s.o. viie kuuga on portfell kasvanud ca. 70 miljoni krooni võrra.

KredExi järeldused uuringu tulemustest

• Hirm krediidiriskide ees on uuringu kohaselt peamisi takistusi eksportööride jaoks. KredExi hinnangul pole küsimus mitte irratsionaalses hirmus, vaid võimalikes likviidsusprobleemides. Olukorras, kus kasumimarginaalid on väiksed ning omakapitali napib, pole ettevõtted võimelised omavahenditest pikki maksetähtaegu andma ega krediidikahjusid kandma.
• Euroopa Liidu firmade maksekultuuri ei saa pimesi usaldada. Näitena võib tuua Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa majandused, mis on pikka aega olnud surutise all ning kus pankrottide arv on olnud suur.
• Suurem osa krediidikahjudest saadakse pikaajalistelt "vanadelt" ostjatelt ja/ või võtmeklientidelt. Muututakse hooletuks ning regulaarset kontrolli teostamata antakse suures mahus samas krediiti. Arvatakse, et kui klient on seni korrektselt maksnud, siis maksab ta ka edaspidi. Firmade olukord ajas siiski muutub ning vabatahtlikult ei teata keegi oma raskustest. Seega - kuigi koduturul ja Põhjamaades võib olla kogemus positiivne, ei tähenda see vähenevat makseriski mujal Euroopas.
• Üldine tendents näitab, et keskmised maksetähtajad Euroopa Liidu riikides pikenevad, mis sunnib ettevõtteid oma krediidiriskide juhtimisele suuremat tähelepanu pöörama. KredExi ekspordigarantii aitab ettevõtete krediidiriskide juhtimisele kaasa.
• Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted on eriti haavatavad. Need on aga meie eksportijate põhikliendid välisturgudel. Samuti on rõhuv osa Eesti eksportööridest väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad. KredExi koostöölepingud liisingfirmade ja pankadega võimaldavad Eesti eksportööridel lisaks likviidsuse juhtimisele ka sellega seotud krediidiriskide maandamist. 

  • 30. august 2004

    Maive Rute jätkab KredExi juhatajana

    KredExi nõukogu otsustas valida kolme lõppkandidaadi hulgast KredExi juhatuse liikmeks Maive Rute, kes on olnud KredExi juhataja alates selle asutamisest 2000. aastal.

    KredExi juhatuse liikme avalik konkurss kuulutati välja seoses juhataja ametilepingu tähtaja saabumisega. Konkursile laekus 8 avaldust. KredExi juhatus on üheliikmeline.

    Maive Rute on varem töötanud Maaelu Laenude Tagamise Sihtasutuse juhatajana, Balti-Ameerika Ettevõtlusfondis ja PriceWaterhouseCoopersis. Ta on omandanud ärijuhtimise magistrikraadi Austrias Doonau ülikoolis ning lõpetanud Põllumajandusülikooli ökonoomika eriala cum laude.

    Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx võimaldab väikeettevõtjatele ligipääsu pangalaenudele, käendab eluasemelaene ning kindlustab eksporditehinguid. KredExi varade maht on üle 400 mln krooni, käenduste ja garantiide portfell üle 1,2 miljardi krooni, sihtasutuses töötab 32 inimest.

  • 04. august 2004

    Munitsipaal-üürielamufondi toetuste saamiseks esitasid taotluse 24 omavalitsust

    30. juulil lõppenud munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetuse saamiseks laekus 26 taotlust 24 omavalitsuselt. Taotluste maht on 33,7 miljonit krooni, millest 30 miljonit soovitakse üürikorterite loomiseks tagastatud majades elavatele üürnikele ja 3,7 miljonit piirkonda saabuvale uuele tööjõule. Munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetuste väljastamiseks on KredExil käesoleval aastal 12,1 miljonit krooni.
     
    “Eesti elamumajanduse arengukava aastatel 2003-2008” alusel korraldab KredEx toetusprogrammi, mis võimaldab omavalitsustel osta, ehitada ja renoveerida üürikortereid õigusjärgselt tagastatud majade üürnikele ning piirkonda (v.a. Tallinn, Tartu, Pärnu) saabuvale uuele tööjõule.

    Taotluste väljastamise otsustab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt loodud munitsipaal-üürielamufondi toetuste jaotamise komisjon, mis hindab toetustaotluste vormilist vastavust, taotlejate ja projekti toetuskõlblikkust ning kvaliteeti. Toetuse lõppsumma kinnitatakse majandus- ja kommunikatsiooniministri käskkirjaga.

    KredExi poolt pakutav munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetus võimaldab  kohalikel omavalitsustel katta kuni 50% sihtgruppidele mõeldud üürielamute ostu-, ehitus- või renoveerimishinnast.

    KredEx väljastab munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetust teist aastat -  eelmisel aastal said toetust seitse linna- ja vallavalitsust 12,9 mln krooni ulatuses. Enamus eelmisel aastal taotluse esitanud kohalikest omavalitsustest soovis KredExilt toetust uute elamispindade loomiseks tagastatud eluruumide üürnikele. Suuremamahuliste projektide esitajateks 2003. aastal olid Tallinna ja Haapsalu linnavalitsused.

    KredEx loob võimalusi elanike elutingimuste parandamiseks Eestis. KredExi põhitegevuseks elamumajanduse valdkonnas on noorte perede ja spetsialistide, tagastatud eluruumide üürnike ning korterelamute laenude tagamine.