Teie arvamus on meile tähtis.

Tagasiside aitab meil muuta teenindust paremaks.

Saatja nimi
Saatja e-post
Teade
* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname tagasiside eest!

Saada vihje!

Ootame Teie vihjeid võimalike rikkumiste, pettuste, korruptsiooni ning eetikaalaste rikkumiste kohta.

Tegemist on anonüümse vihjega.

Teade
* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname vihje eest!



17.06.2004

Ilmus Euroopa Liidu ettevõtete maksekultuuri uuring

Intrum Justitia viib maksekultuuri uuringut Euroopa Liidu ettevõte hulgas regulaarselt läbi. Seekord lülitati küsitlusse ka uued liikmesmaad, s.h. Eesti. Tegemist on kõige esinduslikuma uuringuga läbi aastate, osales üle 9000 ettevõtte 22 riigist.

Maksetega viivitamine on võrreldes 1997.aastaga Euroopas tervikuna sagenenud. Eestis on suundumus vastupidine. Keskmine maksetähtaeg on Eestis 20 päeva. Maksetega hilinetakse keskmiselt 9 päeva. Ainult 59% arvetest tasutakse Eesti ettevõtete poolt õigeaegselt. Sellest hoolimata võib Euroopa võrdluses Eesti maksekultuuri suhteliselt kõrgeks hinnata.

Intrum Justitia on välja töötanud riskinäitaja, mis väljendab ohtu ettevõtte jaoks sattuda tõsistesse rahalistesse või majanduslikesse raskustesse maksete tasumatajätmise ja/või debitoorsete võlgnevuste tõttu. Mõistagi tuleb selle näitaja tõlgendamisel silmas pidada, et maksejõuetust võib põhjustada ka suur hulk muid tegureid.

Eesti riskinäitaja on 157. Sellega kuulub Eesti nende riikide hulka, mida iseloomustab tungiv vajadus rakendada abinõusid maksekäitumise parandamiseks.

KredExi kogemused

2003. aasta trendid ekspordi garanteerimise valdkonnas andsid kinnitust sellele, et ekspordiriskide garanteerimine riikliku meetmena on jätkuvalt vajalik, seda eriti olukorras, kus erinevalt Euroopa Liidu riikidest pole kohalikul turul krediidikindlustuse pakkujat. Garanteeritud ekspordikäibe mahud näitavad jätkuvalt tõusutrendi: kui veel alles 2001. aastal oli see 31 miljonit krooni, 2002. aastal kasvas 112 miljoni kroonini, siis 2003. aasta vastav näitaja oli juba 50% suurem, s.o. 167 miljonit krooni (vt. Joonis 4). Hinnanguliselt moodustas KredExi poolt garanteeritud ekspordikäibe maht ligikaudu 0,2% Eesti koguekspordist.

Käesoleva aasta esimese viie kuuga on KredEx Eesti eksporti garanteerinud 230 miljoni Eesti krooni ulatuses. Käesoleva aasta maikuu lõpu seisuga on kommertsriskide garantiiportfell 170,500,000 EEK.  Aasta algusest, s.o. viie kuuga on portfell kasvanud ca. 70 miljoni krooni võrra.

KredExi järeldused uuringu tulemustest

• Hirm krediidiriskide ees on uuringu kohaselt peamisi takistusi eksportööride jaoks. KredExi hinnangul pole küsimus mitte irratsionaalses hirmus, vaid võimalikes likviidsusprobleemides. Olukorras, kus kasumimarginaalid on väiksed ning omakapitali napib, pole ettevõtted võimelised omavahenditest pikki maksetähtaegu andma ega krediidikahjusid kandma.
• Euroopa Liidu firmade maksekultuuri ei saa pimesi usaldada. Näitena võib tuua Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa majandused, mis on pikka aega olnud surutise all ning kus pankrottide arv on olnud suur.
• Suurem osa krediidikahjudest saadakse pikaajalistelt "vanadelt" ostjatelt ja/ või võtmeklientidelt. Muututakse hooletuks ning regulaarset kontrolli teostamata antakse suures mahus samas krediiti. Arvatakse, et kui klient on seni korrektselt maksnud, siis maksab ta ka edaspidi. Firmade olukord ajas siiski muutub ning vabatahtlikult ei teata keegi oma raskustest. Seega - kuigi koduturul ja Põhjamaades võib olla kogemus positiivne, ei tähenda see vähenevat makseriski mujal Euroopas.
• Üldine tendents näitab, et keskmised maksetähtajad Euroopa Liidu riikides pikenevad, mis sunnib ettevõtteid oma krediidiriskide juhtimisele suuremat tähelepanu pöörama. KredExi ekspordigarantii aitab ettevõtete krediidiriskide juhtimisele kaasa.
• Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted on eriti haavatavad. Need on aga meie eksportijate põhikliendid välisturgudel. Samuti on rõhuv osa Eesti eksportööridest väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad. KredExi koostöölepingud liisingfirmade ja pankadega võimaldavad Eesti eksportööridel lisaks likviidsuse juhtimisele ka sellega seotud krediidiriskide maandamist. 

  • 06. jaanuar 2004

    KredEx maksab välja esimese ettevõtluslaenu tagatise

    Täna, 6. jaanuaril otsustas KredExi finantskomitee maksta välja esimese ettevõtluslaenu tagatise Eesti Ühispangale. Siiani on KredEx kolme tegevusaasta jooksul välja maksnud kaks eluasemelaenu käendust ja kaks ekspordigarantiid.

    KredEx otsustas maksta välja Harjumaal interneti-teenustega tegeleva ettevõtte laenukäenduse ligikaudu 270 tuhande krooni väärtuses. Ettevõte ei suutnud äriplaani ellu viia ja seetõttu ka pangale laenu tagasi maksta. Ettevõtte laen on viivises olnud alates 2001. aastast. KredEx maksab tagatise välja enne 15. jaanuarit, pank on muu tagatisvara juba realiseerinud.

    KredExi tagatis aitab ettevõtjaid, kelle tagatisvara väärtus või omafinantseering ei ole laenu või liisingu saamiseks piisav või kelle tegutsemisajalugu on lühike. Kuna KredEx tagab kuni 75% ettevõtte käibe- või investeerimislaenust, saavad finantsasutused rahastada ka neid projekte, millega kaasneb kõrgem risk, kuid mis võivad osutuda väga edukateks ettevõtmisteks ning luua palju uusi töökohti.

    KredEx väljastab tagatisi üksnes krediidivõimelistele projektidele. Enne tagatise väljastamist analüüsib KredEx ettevõtte majanduslikku olukorda, äriplaani ja ettevõtte juhatust. Ettevõtluslaenu tagatiste väljamaksmiseks on KredExil tehnilisi eraldisi ligikaudu 5,3 mln krooni, kusjuures KredExi ettevõtlustagatiste portfelli suurus on üle 262 mln krooni.

    KredEx loob võimalusi ettevõtluse ja ekspordi arendamiseks ning elanike elutingimuste parandamiseks.

kredex.ee kasutab küpsiseid. Veebilehe sirvimist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.

Rohkem infot. Sain aru.