Teie arvamus on meile tähtis.

Tagasiside aitab meil muuta teenindust paremaks.

Saatja nimi
Saatja e-post
Teade
123456789101112131415161718192021222324252627282930313233343536373839404142434445464748495051525354555657585960616263646566676869707172737475767778798081828384858687888990919293949596979899 + 123456789 = ?

Palun sisestage matemaatilise tehte tulemus.

* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname tagasiside eest!



14.07.2005

Ettevõtjatel taas võimalik KredExi kaudu eksporti Euroopa Liitu kindlustada

Alates tänasest, 13. juulist saavad Eesti eksportijad uuesti Euroopa Liidu suunalisi tehinguid kindlustada KredExi poolt väljastatava riikliku ekspordigarantiiga. Euroopa Komisjon pikendas KredExi luba lühiajalise ekspordi kindlustamiseks Euroopa Liitu.

Alates käesoleva aasta 30. jaanuarist oli KredEx sunnitud peatama Euroopa Liidu ja OECD riikidesse (nn turukõlbuliku riskiga riikidesse) suunduva ekspordi garanteerimise, kuna Euroopa Komisjon ei pikendanud KredExile antud vastavat luba. Enne loa pikendamist analüüsiti täiendavalt ekspordikindlustuse turu olukorda Eestis, mistõttu vastuse saamine viibis ning ligi poole aasta jooksul polnud võimalik vastavaid garantiisid väljastada.

Luba pikendati, kuna Euroopa Komisjoni arvamuse kohaselt ei ole Eestis tegutsevad erakindlustajad piisavalt huvitatud väikesemahuliste projektide kindlustamisest. Viimasel juhul on tehingukulud samad, mis suuremahuliste projektide korral, ent tulu on väiksem. Euroopa Komisjoni arvates ei pruugi selline olukord katta suure osa Eesti eksportijate vajadusi, kellest paljud on tagasihoidliku ekspordikäibega väikeettevõtted. Näiteks 2003. a. andmetel jäi ligi 73% eksportivatest ettevõtetest kogukäive alla 20 mln krooni.

Euroopa Komisjoni poolt KredExile väljastatud eriluba ekspordigarantiide väljastamiseks kehtib kuni 31. detsembrini  2005. Kuna antud probleem ei ole aktuaalne mitte ainult Eestis, vaid ka teistes Euroopa Liidu riikides, siis on Euroopa Komisjon kujundamas antud küsimuses üldisemat seisukohta, mis on esialgsetel andmetel kavas kehtestada alates 1. jaanuarist 2006. Euroopa Komisjoni poolt tellitud krediidikindlustajate uuringust selgub, et ühe võimaliku variandina võidakse tulevikus lubada Euroopa Liidu riiklikel ekspordikrediidiagentuuridel garanteerida lühiajalisi nn turukõlbulike tehinguid, kui garanteeritav eksportija vastab Euroopa Liidu väike- ja keskettevõtte definitsioonile ning lisaks ei ületa ekspordikäibe suurus seatud piirangut, mille täpsem suurus on alles määramisel.

KredExi üheks eesmärgiks on luua võimalusi Eesti ekspordi arenguks, aidates kaasa ekspordi sihtriikide valiku mitmekesistamisele ja ekspordimahtude suurendamisele.

  • 29. september 2005

    Ettevõtted loovad KredExi abiga jõudsalt uusi töökohti

    2005. aasta esimese kaheksa kuuga on KredExi käenduse abil pankadest laenu saanud ettevõtetel plaanis luua 586 uut töökohta. Alates 2001. aastast, on ettevõtted KredExi laenukäenduse abiga loonud üle 2500 uue töökoha.

    Käesoleva aasta augusti lõpu seisuga on KredExile laekunud 172 ettevõtluselaenu käenduse taotlust, millest 102 on tänaseks positiivse otsuse pälvinud. Kõige enam, ligi 60% ulatuses kasutavad ettevõtted KredExi käendust pangast investeerimislaenu ning arvelduskrediidi võtmiseks. KredExi laenu- ja liisingukäendusega on ettevõtjad kaheksa kuu jooksul pankadest võtnud üle 240 miljoni krooni täiendavat laenu, kusjuures KredExi käenduskohustus ulatub 127 miljoni kroonini.

    Kõige enam on KredEx taganud väikeettevõtete laene. KredExi tagatud ettevõtluslaenudest on suurem enamus seotud tootmisettevõtetega. Suurima osakaalu moodustavad puidu-ja metallitööstus, millele järgnevad toiduainetööstus ning hulgi-ja jaekaubandus. KredExi ettevõtluslaenude sihtrühma kuuluvad kõik tegevusalad välja arvatud põllumajandus, kalandus, metsandus ja avalik sektor.

    Regionaalselt on ettevõtted KredExi käendusega kõige rohkem laenu võtnud Tallinnas ja Harjumaal kokku 64%, järgnevad Ida-Virumaa, Tartumaa ja Pärnumaa. KredEx on ettevõtluslaenu käendustega toetanud kõigi maakondade ettevõtjaid.  Kõige vähem laenukäendusi on kasutanud Hiiu-, Jõgeva- ja Põlvamaa ettevõtted.

    KredExi käendus on mõeldud väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes on oma tegevust alles alustamas või kellel puudub piisav tagatis pangast laenu saamiseks. KredExi käendus tagab pangale kuni 75% väike- ja keskmise suurusega ettevõtete investeerimis- või käibelaenust. Liisingutehinguid käendab KredEx kuni 40% liisingvara tasumata väljaostuhinnast.  KredExi väljastab käendusi eelkõige projektidele, mille abil laieneb oluliselt ettevõtte tegevus, alustatakse tootmist ja luuakse juurde uusi töökohti.

  • 16. september 2005

    Omavalitsused saavad taas üürielamufondi suurendamiseks toetust

    Täna, 16. septembril sõlmitud leping KredExi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel annab kohalikele omavalitsustele võimaluse ka sellel aastal taotleda toetust elamispindade loomiseks tagastatud eluruumide üürnikele. Vabariigi Valitsuse korraldusega eraldati  Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumile tagastamatu toetusena 10 miljonit krooni, mis jagatakse KredExi vahendusel kohalikele omavalitsustele.

    KredExi poolt väljastatava munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetuse eesmärgiks on toetada õigusjärgselt tagastatud majade üürnike probleemide lahendamist. Toetus katab kuni 50% kohalike omavalitsuste poolt sihtgrupile mõeldud üürielamute ostu-, ehitus- või renoveerimistööde hinnast. Toetuse saamiseks peavad kohalikud omavalitsused esitama KredExile taotluse munitsipaal-üürielamu fondi suurendamiseks hiljemalt 22.oktoobriks 2005.

    Toetuste taotlused menetleb KredEx taotluste laekumise järjekorras ning esitab toetuste eraldamiseks ettepaneku Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juurde moodustatud spetsiaalsele munitsipaal-üürielamufondi taotluste hindamise komisjonile. Kaheksa liikmeline komisjon menetleb taotlusi taotluste laekumise järjekorras ning teeb vastavalt hindamistulemustele ettepaneku taotluse rahuldamise või mitterahuldamise osas majandus- ja kommunikatsiooniministrile, kes kinnitab toetuste eraldamise oma käskkirjaga.

    2004. aastal laekus KredExile 26 munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetuse avaldust 24 omavalitsuselt kogusummas 33, 7 miljonit krooni. Toetust otsustati eraldada 14 omavalitsusele kokku 12 miljonit krooni ulatuses, millest 10,1 miljonit krooni läks nn sundüürnike eluasemeprobleemi lahendamiseks ning ülejäänud 1,9 miljonit krooni piirkonda saabuvale uuele tööjõule elamispindade loomiseks. 2003. aastal väljastati toetusi 7 omavalitsusele kokku 12,8 miljoni krooni ulatuses.  

    KredEx loob võimalusi elanike elutingimuste parandamiseks Eestis. KredExi põhitegevuseks elamumajanduse valdkonnas on noorte perede ja spetsialistide, tagastatud eluruumide üürnike ning kortermajade laenude käendamine. Toetusi väljastab KredEx  "Eesti elamumajanduse arengukava aastateks 2003-2008" alusel.

  • 09. september 2005

    10 000. noor pere soetas oma kodu

    Tallinna kesklinna piirile 2 korruselisse puumajja korteri ostnud Ruslani (25) ja Tatjana (22) puhul on tegemist 10 000. noore perega, kes KredExi käendust kasutades endale eluaseme soetasid. Väikest last kasvatavad noored taotlesid suve lõpul korteriostuks laenu SEB Eesti Ühispangalt ja kasutasid tagatisena ka KredExi  käendust.

    Noorte sõnul on tegemist nende esimese ühise eluasemega, mille soetamist juba pikalt plaaniti. Kuigi korter ei ole väga heas seisukorras ja vajab tulevikus remonti, on see antud hinna eest perenaise Tatjana sõnul parim valik. Korteri ostul sai noorte jaoks määravaks eelkõige hind, mis 28 ruutmeetrise korteri puhul oli 280 000 krooni. Tatjana arvates on noortel peredel kallima korteri puhul raske isegi 10% suurust omafinantseeringut kokku koguda,  sest omaosaluse summale lisanduvad alati ka panga lepingutasud ja notarikulud, mis  teevad  vajaliku summa kokkusaamise ja oma korteri soetamise paljudele kättesaamatuks.

    KredEx on noore pere (s.t. kuni 15-aastast last kasvatav vanem või vanemad) laenukäendusi väljastanud alates 2000. aastast. Noored pered on tänavu KredExi käendusega pankadest eluasemelaenu võtnud kokku 530,7 miljoni krooni ulatuses. Piirkonniti kasutavad KredExi käendust kõige enam Tallinna noored, 54% kõigist taotlustest, neile järgnevad Tartu ja Pärnu, samas on KredExi käendust kasutatud kõikjal üle Eesti. Noortest peredest üle 80% kasutavad laenukäendust korteri ostuks, ülejäänud maja ostuks või ehituseks.

    Keskmine laenusumma, mida noored pered KredExi käendusega 2005. aastal võtnud on, jääb 544 tuhande krooni piiresse, mis on tänu kinnisvarahindade kasvule võrreldes eelmiste aastatega oluliselt suurenenud. Samas on langenud KredExi käendusega võetud laenude suhe kogu Eestis välja antud eluasemelaenudesse - kui 2001. aastal moodustasid KredExi käendusega eluasemelaenud 29,4 % kõigist Eestis väljastatud eluasemelaenudest, siis 2004. aasta lõpuks oli see näitaja langenud 12,2%-ni. 

    "Viimasel ajal on ajakirjanduses küllalt tihti teemaks olnud kinnisvarabuum ja vajadus seda piirata," kommenteerib olukorda KredExi juhataja Andrus Treier. "Kaalutletud laenuotsus oma kodu soetamiseks on ka praegustes tingimustes kindlasti mõistlik. KredExil on selles osas täita oma tänuväärne roll, jättes noortele, kellel lisatagatisi pole, siiski võimaluse eluaseme ostuks."

    KredExi põhitegevuseks elamumajanduse valdkonnas on noorte perede ja spetsialistide, tagastatud eluruumide üürnike ning korterelamute laenude käendamine.