Teie arvamus on meile tähtis.

Tagasiside aitab meil muuta teenindust paremaks.

Saatja nimi
Saatja e-post
Teade
123456789101112131415161718192021222324252627282930313233343536373839404142434445464748495051525354555657585960616263646566676869707172737475767778798081828384858687888990919293949596979899 + 123456789 = ?

Palun sisestage matemaatilise tehte tulemus.

* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname tagasiside eest!



17.10.2016

Ettevõtjad ja finantseerijad kogunevad, et arutada ekspordi rahastamise võimalusi ja väljakutseid

Tänavu toimub juba kolmandat aastat järjest konverents Eesti Ekspordi Finantseerimine. Tallinnas 19. oktoobril toimuval üritusel räägitakse Eesti ekspordi ja selle finantseerimise hetkeseisust, edufaktoritest, parimatest praktikatest ja ettevõtete kogemustest. Üritust korraldab KredEx Krediidikindlustus koostöös DNB, Danske Banki ja SEB Pangaga.

Eesti eksport on kahanenud kolm viimast aastat järjest, kusjuures 2015. aastal oli langus suurim, mil eksport vähenes 2014. aastaga võrreldes jooksevhindades 4%. Kui võrrelda Eesti ekspordi üldseisu teiste Euroopa riikidega, siis eksport EL-i liikmesriikides kasvas samal ajal 2015. aastal keskmiselt 5%. Ka 2016. aastal ei ole olulist paranemist näha, möödunud aastaga võrreldes on mahud veelgi vähenenud. Samas sõltub väga suur osa meie majandusest just ekspordist. Eesti suurim ekspordipartner oli 2015. aastal ca 19% osakaaluga Rootsi, kokku eksporditi Eestist kaupu 180 riiki.

Konverentsi eestvedaja AS-i KredEx Krediidikindlustus juhatuse esimehe Meelis Tambla sõnul nõuab eksporditegevus ja selle arendamine väga suuri investeeringuid ning rahastamine peab olema kõigile kättesaadav rahvusvaheliselt konkurentsivõimelistel tingimustel. „Meie arvates tasub ettevõtjatel, pankadel ja ka riigi esindajatel aeg-ajalt üksteiselt küsida, kas meie pakutavad finantslahendused on eksportijatele piisavad ja võrreldavad sellega, mis on kättesaadav meie konkurentidele. Kindlasti koosneb edukas müük välisturgudel paljudest erinevatest komponentidest, kuid finantseerimise olemasolu võiks kujundlikult nimetada selle vereringeks. Oleme oma krediidikindlustuse teenuseid aastate jooksul pidevalt täiendanud ning just tagasiside ettevõtjatelt on olnud selle aluseks,“ tõdes Tambla.

Danske Banki ettevõtete panganduse asedirektori Andrus Soodla hinnangul ei ole viimasel kümnendil toimunud suuri muutusi ekspordi struktuuris. Mõnevõrra on suurenenud kaubanduse panus ekspordimahtudele. „Eesti ekspordis domineerivad endiselt madaltehnoloogilised majandusharud. Kõige enam panustavad eksporti töötlev tööstus ning kaubandus. Ekspordile suunatud teenustest on Danske Bank hiljuti Eestis laiendanud võimalusi jeenides arveldamisel,“ ütles Soodla. 

DNB juhatuse liikme ning ettevõtete panganduse juhi Krõõt Kilveti sõnul võiks Eesti paindlikkus olla uutele eksportturgudele laienemisel meie eeliseks. „Eesti ekspordi tulemused võiksid olla paremad. Toodete eksport ei kasva ja teenuste eksport on samuti pigem langevas trendis. Seda saab seletada välisturgude nõudluse nõrkusega, kuid Eesti majanduse väiksusest tulenev paindlikkus peaks meid kiiremini uutele turgudele aitama. Pangandusel on sellisele paindlikkusele kaasaaitamisel kindlasti oma roll,“ arutles Kilvet.

Rääkides Eesti ekspordist, mõeldakse selle all pea alati füüsilisi kaubakoguseid. SEB ettevõtete panganduse valdkonna juht Eerika Vaikmäe Koit arutleb aga, et tegelikkuses moodustab kaupade eksport Eesti koguekspordist vaid kaks kolmandikku – ülejäänu annab teenuste eksport. „Võrreldes naaberriikidega, on Eesti teenuste eksportimisel olnud suhteliselt tubli. Eestist kaks korda suurema rahvaarvuga Leedu ekspordib teenuseid meist vaid 600 mln võrra enam. Läti, kellest AirBalticu abil on saanud Baltikumi lennunduskeskus, ekspordib üllatavalt aga teenuseid Eestist pea 1,3 miljardi võrra vähem. Ka Soome teenusteeksport on rahvaarvu arvesse võttes Eestiga proportsionaalselt samal tasemel, samas kui kaubaekspordi väärtus ületab per capita arvestuses Eestit märkimisväärselt,“ ütles Vaikmäe Koit.

Olenemata sellest mida keegi ekspordib on rahastamine piltlikult öeldes igasuguse ekspordiprotsessi vereringeks. Seega on oluline, et valdkonna arvamusliidrid koguneksid järjepidevalt, et arutada Eesti ekspordi väljavaateid, võimalusi ja väljakutseid. Konverents Eesti Ekspordi Finantseerimine 2016 toimub kolmapäeval 19. oktoobril Tallinnas, Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa Hotel Tallinnas.

Lisainfo www.krediidikindlustus.ee/eksport

  • 03. märts 2016

    KredExi toel on paranenud 85 000 perekonna elamistingimused

    Sihtasutus KredEx tähistab täna viieteistkümnendat tegevusaastat. Tänu KredExile on ettevõtjad saanud täiendavat finantseerimist summas 1,2 miljardit eurot ja KredExi toel on paranenud ligikaudu 85 000 perekonna elamistingimused....

  • 01. märts 2016

    EIF ja KredEx käivitavad 60 miljoni euro suuruse EstFundi

    Uus fondifond võimaldab suure kasvupotentsiaaliga Eesti VKE-dele suurema ligipääsu omakapitaliinstrumentide põhisele rahastamisele Euroopa Investeerimisfond (EIF), KredEx ning Eesti Vabariigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)...