Teie arvamus on meile tähtis.

Tagasiside aitab meil muuta teenindust paremaks.

Saatja nimi
Saatja e-post
Teade
123456789101112131415161718192021222324252627282930313233343536373839404142434445464748495051525354555657585960616263646566676869707172737475767778798081828384858687888990919293949596979899 + 123456789 = ?

Palun sisestage matemaatilise tehte tulemus.

* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname tagasiside eest!



03.01.2007

Ettevaatlik tasub olla ka pikaajaliste välispartneritega

2006. aastal maksis KredEx Eesti eksportijatele välja 13 miljoni krooni ulatuses kahjuhüvitisi, mis olid tingitud probleemidest välispartneritega. Kogu oma tegevusaja jooksul on KredEx ettevõtjatele ekspordigarantiide kahjusid hüvitanud 27 miljonit krooni.

KredExi juhataja Andrus Treieri sõnul on kahjude väljamaksmine loomulik osa garantiitegevusest ning tõestab jätkuvalt seda kui vajalikud on ekspordigarantiid ettevõtjatele. „Kindlasti tasuks ettevaatlik olla uute ja vähese tegevusajalooga ettevõtetega, kuid samas näitab KredExi praktika, et tihti võib probleeme tekkida ka väga pikaajaliste välispartneritega. On olnud juhuseid, kus pika ajalooga hästitoimivad ettevõtted on halbade asjaolude kokkulangemisel väga kiirelt pankrotistunud. Garantiile tasuks kindlasti mõelda juhul, kui tehingute summad on suured ja ostja poolne maksmatajätmine võib tekitada ettevõttele tõsiseid probleeme, “ märkis Treier.

2006. aastal ulatus KredExi poolt garanteeritud ekspordikäive 595 miljoni kroonini ning välja maksti 15 kahjuhüvitist, kokku 13 miljoni krooni ulatuses. Suurimad väljamaksed teostati Saksamaa ja Venemaa suunal, kokku vastavalt 5,4 mln ja 3,7 mln krooni. Lisaks hüvitati aasta jooksul kahjusid Suurbritanniasse, Soome, Taani, Itaaliasse ja Kreekasse eksportinud ettevõtetele.

Ka Sampo Panga Kaubanduse finantseerimise osakonna juhataja Külli Paapi sõnul uuritakse tihti ostja tausta koostöö alguses ja hilisemat pidevat monitooringut ei toimu. „Oleme tähele pannud, et suuremad kahjud tekivadki just pikaajaliste partneritega. Neid usaldatakse ja ettevõtte finantsolukorda kontrollitakse vähem, kuid ka sellised pikaajalised partnerid kipuvad minema pankrotti või sattuma makseraskustesse. Kõige enam oli meil eelmisel aastal probleeme just Saksamaa ja Leedu ettevõtetega. Eksportööridele soovitaks ka pikaajaliste partnerite tausta aeg-ajalt kontrollida ja mõelda kindlasti ka nende võimaliku  makseriski maandamisele,“ sõnas Paap.

KredEx kindlustab Eesti ettevõtete eksporti alates 2001. aastast. Aasta-aastalt suurenenud kahjuhüvitused on tingitud eelkõige garanteeritud ekspordikäive kasvust. Kui 2003. aastal garanteeris KredEx ettevõtete eksporditehinguid 167 mln krooni ulatuses, siis 2004. aastal ulatuses see juba 684 mln ja 2005. aastal 779 mln kroonini. Kogu oma tegutsemisaja jooksul on KredEx Eesti ettevõtjate eksporditehinguid kindlustanud ligi 2,3 miljardi krooni ulatuses.

Lisainfo:

Tiina Hiller
Turunduse ja tootearenduse projektijuht
KredEx
Tel: 6819 943/ 55 60 74 83

  • 06. november 2007

    KredExi toetustega on korterelamute renoveerimisse investeeritud 1 miljard krooni

    Tänase päeva seisuga on korteriühistud ning korteriomanike ühisused üle Eesti saanud KredExilt 100 miljonit krooni toetust, et renoveerida oma korterelamu ning muuta see energiasäästlikumaks. Toetus moodustab 10% teostatud tööde maksumusest, kogu investeering korterelamute renoveerimisse on seega 1 miljard krooni.

    Alates Eesti elamumajanduse arengukava kinnitamisest Vabariigi Valitsuse poolt 11.02.2003 on KredExist rekonstrueerimistoetust saanud ligi 2 400 korterelamut, kelle toetussummad on jäänud vahemikku 200 kuni 436 000 krooni. Kõige enam toetusi saanud korterelamuid on Harjumaal, Ida-Virumaal, Tartumaal, Järvamaal ja Pärnumaal. Populaarsemateks töödeks on läbi aastate olnud katuse renoveerimine, akende vahetus, välisuste vahetus, elektrisüsteemi renoveerimine ja fassaadi soojustamine.

    KredExi eluasemetoodete divisjoni juhi Mirja Adleri sõnul ei uskunud toetuste algaastatel korterelamute esindajad, et riik renoveerimist toetab. KredEx käis mööda Eestit ringi ja tutvustas toetuse tingimusi ning veenis elanikke elamuid renoveerima. Tänaseks on korterelamute renoveerimisprotsess Eestis täies hoos – sellele on kaasa aidanud nii riiklikud toetused kui renoveerimistöödega saavutatav energiasääst.

    Eesti elamumajanduse arengukava elluviijana jagab KredEx toetusi, mille eesmärgiks on korterelamute renoveerimistööde aktiveerimisele ja munitsipaal-üürielamispindade suurendamisele kaasa aitamine. KredEx toetab korterelamute rekonstrueerimistöid ning ekspertiiside ja energiaauditite teostamist.
  • 02. november 2007

    Praxis: ettevõtlustoetused on läinud asja ette

    Poliituuringute Keskuse Praxis uuringust selgus, et ettevõtlustoetused on olnud igati asjakohased ja vajalikud ning kõige edukam oli uuringu järgi starditoetus.

    Starditoetust on kasutanud ligi 15 protsenti alustavatest firmadest, 89 protsenti toetust saanud ettevõtetest tegutses ka kaks aastat hiljem. Uuringu läbiviija soovitas tulevikus starditoetuste saajaid kasvufaasi jõudmisel edasi toetada. Teiseks soovitati nõustamise kvaliteeti parandada, mis eelkõige peaks nõustaja ja ettevõtja kontakti pikendama.

    Väga oluliseks on ettevõtjatele osutunud lühiajalised ekspordigarantiid – uuringu järgi ei oleks enamikku tehinguid olnud võimalik mujal kindlustada. Aastatel 2004-2005 küündis garanteeritud ekspordi osakaal üle 0,8 protsendi Eesti põhiekspordist, eesmärgiks oli seatud 0,75 protsenti.

    KredExi ekspordigarantiid soodustasid uut kaubavahetust ja aitasid kaasa uutele turgudele sisenemisele. Uuringu tulemusena soovitati suurendada garantiimakse kesk- ja pikaajalistele ekspordigarantiidele ning tagada lühiajalistele eksportgarantiidele riiklik rahastamine. Samuti on märkimisväärselt edukaks osutunud laenu- ja liisingukäenduste programm – 75 protsenti toetust saanud ettevõtteid ütles, et see aitas neil luua uusi töökohti, 90 protsenti tunnistasid mõju käibele. Paljudele oli käenduse abil saadud finantseering oluline ettevõtte ellujäämise seisukohast.

    ´Edaspidi soovitaksime tegelda toetussüsteemi tõhustamisega, muuta lihtsamaks liialt bürokraatlikku taotlus- ja aruandlussüsteemi, kohandada toetusi erinevate sihtrühmade vajadustele ning toetada rohkem riiklikes strateegiates seatud eelisvaldkondi. Samuti võiks EAS tulevikus pöörata suuremat tähelepanu usaldusväärsete partnerlussuhete loomisele ettevõtetega,¡ ütles Praxise analüütik Kadri Kuusk.

    Starditoetuse mõjusid ettevõtetele uuriti 2003–2004 aastal alustatud ettevõtetes, ekspordigarantiide mõju uuriti 2002-2003 aastal, ettevõtluslaenu- ja liisingukäendust uuriti 2002-2004 aastatel.

    Uuring teostati Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite abil.


    Allikas: Äripäev
    Kuupäev: 01.11.2007