Teie arvamus on meile tähtis.

Tagasiside aitab meil muuta teenindust paremaks.

Saatja nimi
Saatja e-post
Teade
123456789101112131415161718192021222324252627282930313233343536373839404142434445464748495051525354555657585960616263646566676869707172737475767778798081828384858687888990919293949596979899 + 123456789 = ?

Palun sisestage matemaatilise tehte tulemus.

* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname tagasiside eest!



30.08.2010

Andrus Treier: Laenutagatised on ettevõtetele väga olulised

Andrus Treier
KredExi juhataja

Riigikontrolli värske auditi tulemuste avaldamisega seoses on puudutatud ka ettevõtetele antavate laenu- ja eksporditagatiste teemat, väites et selliste toetuste mõju on tagasihoidlik. Teisalt-  kuigi tagatise kasutamine ei ole ettevõttele tulu vaid hoopiski lisakulu, on tegemist siiski väga nõutava teenusega. Kui aastal 2008 väljastatud laenutagatiste maht oli 365 mln krooni, siis 2009 ulatus see juba 804 mln kroonini ja poole aasta tulemuste põhjal ületab uute tagatiste maht 2010 a juba 1 mld krooni piiri aastas.

Nõudluse põhjused on lihtsad. Viimasel ajal laenu- ja kinnisvaraturul toimuv on ühelt poolt oluliselt vähendanud tagatisvara turuväärtust ning teisalt tõstnud ettevõtete äririske, kellest paljud on tänaseks tegevuse lõpetanud. Tavapärane on olukord, kus varade turuväärtus on vaid 30-40% soetusmaksumusest ning müügikäibed on kukkunud kuni poole võrra. Nimetatu on põhjuseks, miks võib olla raske finantseeringut hankida, isegi kui ettevõtte juhtimine ja põhitegevus on tugevatel alustel ning laenukoormus pole suur. Täna on ettevõtete peamiseks probleemkohaks taas kasvava tegevuse finantseerimine, kus tagatiste väärtusest tulenevalt ei ole võimalik saada laenu materjalide tarnimiseks või garantiisid hangetel osalemiseks ja uute projektide elluviimiseks. Muu hulgas on KredExi portfellis viimase poolteise aasta jooksul täheldatav just pangagarantiikäenduste nõudluse kasv, mis on eelkõige vajalik projektipõhistele harudele nagu metalli- või mööblitööstus või ka ehitusettevõtted.
 
Tagatisi ja muid finantseerimistooteid nagu laenud või ka riskikapital, ei tohiks panna samasse kategooriasse otsetoetustega. Tegemist on ettevõtete tavakäitumist oluliselt vähem mõjutavate instrumentidega, kus ei kaeta kulusid ega anta üldjuhul midagi niisama ja tagasivõtmatult.  Veelgi enam - laenukäenduse eest tuleb maksta tasu ning ebaõnnestumise korral ei saa hüvitist mitte ettevõte vaid hoopiski finantseerimisasutus oma kulude katteks. Majanduslikult ratsionaalne ettevõte kasutab seega tagatisi vaid juhul, kui see on hädavajalik. Kusjuures lisakulust pole huvitatud ka pangad, kuna ühelt poolt küll vähendatakse nende riske, kuid teisalt muudab tagatistasu laenupakkumise kallimaks. Kui aastal 2009 sisuliselt laenuturul konkurents puudus ja pigem tegeleti olemasolevate projektide finantseerimise ning kokkutõmbamisega, siis nüüd paremate projektide pärast juba võisteldakse. Nõudlus tagatiste järele tulevikus mõnevõrra ilmselt taandub, kuid teadlikkus äririskidest on suurenenud ja tõenäoliselt püsivad kinnisvarahinnad pikka aega suhteliselt madalal tasemel, seega võib ennustada nõudluse püsimist küllalt kõrgel tasemel.
 
Kuna KredEx lähtub oma tegevuses kindlustuspõhimõtetest, kus edukad projektidelt teenitav tasu peab katma ebaõnnestujate kahjud, siis on portfelli suurus ja riskide hajutatus selles väga oluline. Pigem tulebki võimaldada kõigile äriliselt mõistlikele ettevõtetele enda tegevust finantseerida ning ei diskrimineerita ühtki valdkonda, kus luuakse töökohti või lisaväärtust. Teatud välistused loomulikult on, nagu ei toetata kinnisvaraarendust või ka alkoholi- ja tubakatööstust. Samas täpsemate piirangute seadmine teeks võimalike kahjude katmise oluliselt keerukamaks ning tagatiste andmise kokkuvõttes maksumaksjale kallimaks. Eesmärk on eelkõige abi asjalikult toimetavatele ettevõtetele, nende konkurentsivõime tõus, loodav lisandväärtus, ekspordikäibe kasv ning töökohad.
 
Kokkuvõttes on tagatiste näol tegemist tavaturu loogikale väga lähedastel põhimõtetel ja efektiivselt töötava instrumendiga, mis aitab suurt hulka ettevõtteid nende igapäevastes tegemistes. Kusjuures neist väga suur osa on eksportivad ettevõtted ja umbes poole KredExi portfellis olevate ettevõtete aastakäibest moodustab eksport. Teisalt on portfellist 60% kuni 9 töötajaga mikroettevõtted, kel reeglina tagatisi napib kuid suurel osal on selge ambitsioon tulevikus suuremaks kasvada ja lisatöökohti luua. Tagatiste näol on tegemist paljude ettevõtete jaoks olulise abivahendiga, mis võimaldab kasvuambitsioone saavutada.
 
 

  • 31. märts 2010

    Saksa-Balti Kaubanduskoja konverents "Hoonete energiatõhusus"

    Saksa- Balti Kaubanduskoda korraldab  konverentsi "Hoonete energiatõhusus. Säästev ehitamine ja renoveerimine, hooneautomaatika". Konverents toimub 27.aprillil hotellis RadissonBLU, Rävala pst3, Tallinn kell 9:00-16:30. Konverentsil...

  • 19. märts 2010

    KredEx kolib Hobujaama 4 büroohoonesse

    Alates 22.märtsist alustab KredEx tööd Hobujaama 4 büroohoone kolmandal korrusel. KredExi uus postiaadress on Hobujaama 4, 10151, Tallinn ning üldtelefoninumber 6674 100. Lisainfot uute kontaktide kohta saab  siit.

  • 18. märts 2010

    MKM: Soojakatkestusest tuleb edaspidi teavitada 3 kuud ette

    Valitsus kinnitas täna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esitatud eelnõu, mille kohaselt tuleb kütteperioodil teatada soojakatkestusest ette vähemalt 90 päeva. Eelnõu kaitseb elanikke selle eest, et 1. oktoobrist kuni 30....

  • 04. märts 2010

    Ettevõtjate huvi KredExi eksporditagatiste vastu kasvab jätkuvalt

    2009. aastal keskendus KredEx eksporditagatiste osas jätkuvalt lühiajaliste tagatiste pakkumisele nn mitteturukõlbulike riskidega ehk OECD kõrge sissetulekuga liikmesriikide hulka mittekuuluvate riikide suunal ning kesk- ja pikaajaliste...