Teie arvamus on meile tähtis.

Tagasiside aitab meil muuta teenindust paremaks.

Saatja nimi
Saatja e-post
Teade
123456789101112131415161718192021222324252627282930313233343536373839404142434445464748495051525354555657585960616263646566676869707172737475767778798081828384858687888990919293949596979899 + 123456789 = ?

Palun sisestage matemaatilise tehte tulemus.

* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname tagasiside eest!



30.08.2010

Andrus Treier: Laenutagatised on ettevõtetele väga olulised

Andrus Treier
KredExi juhataja

Riigikontrolli värske auditi tulemuste avaldamisega seoses on puudutatud ka ettevõtetele antavate laenu- ja eksporditagatiste teemat, väites et selliste toetuste mõju on tagasihoidlik. Teisalt-  kuigi tagatise kasutamine ei ole ettevõttele tulu vaid hoopiski lisakulu, on tegemist siiski väga nõutava teenusega. Kui aastal 2008 väljastatud laenutagatiste maht oli 365 mln krooni, siis 2009 ulatus see juba 804 mln kroonini ja poole aasta tulemuste põhjal ületab uute tagatiste maht 2010 a juba 1 mld krooni piiri aastas.

Nõudluse põhjused on lihtsad. Viimasel ajal laenu- ja kinnisvaraturul toimuv on ühelt poolt oluliselt vähendanud tagatisvara turuväärtust ning teisalt tõstnud ettevõtete äririske, kellest paljud on tänaseks tegevuse lõpetanud. Tavapärane on olukord, kus varade turuväärtus on vaid 30-40% soetusmaksumusest ning müügikäibed on kukkunud kuni poole võrra. Nimetatu on põhjuseks, miks võib olla raske finantseeringut hankida, isegi kui ettevõtte juhtimine ja põhitegevus on tugevatel alustel ning laenukoormus pole suur. Täna on ettevõtete peamiseks probleemkohaks taas kasvava tegevuse finantseerimine, kus tagatiste väärtusest tulenevalt ei ole võimalik saada laenu materjalide tarnimiseks või garantiisid hangetel osalemiseks ja uute projektide elluviimiseks. Muu hulgas on KredExi portfellis viimase poolteise aasta jooksul täheldatav just pangagarantiikäenduste nõudluse kasv, mis on eelkõige vajalik projektipõhistele harudele nagu metalli- või mööblitööstus või ka ehitusettevõtted.
 
Tagatisi ja muid finantseerimistooteid nagu laenud või ka riskikapital, ei tohiks panna samasse kategooriasse otsetoetustega. Tegemist on ettevõtete tavakäitumist oluliselt vähem mõjutavate instrumentidega, kus ei kaeta kulusid ega anta üldjuhul midagi niisama ja tagasivõtmatult.  Veelgi enam - laenukäenduse eest tuleb maksta tasu ning ebaõnnestumise korral ei saa hüvitist mitte ettevõte vaid hoopiski finantseerimisasutus oma kulude katteks. Majanduslikult ratsionaalne ettevõte kasutab seega tagatisi vaid juhul, kui see on hädavajalik. Kusjuures lisakulust pole huvitatud ka pangad, kuna ühelt poolt küll vähendatakse nende riske, kuid teisalt muudab tagatistasu laenupakkumise kallimaks. Kui aastal 2009 sisuliselt laenuturul konkurents puudus ja pigem tegeleti olemasolevate projektide finantseerimise ning kokkutõmbamisega, siis nüüd paremate projektide pärast juba võisteldakse. Nõudlus tagatiste järele tulevikus mõnevõrra ilmselt taandub, kuid teadlikkus äririskidest on suurenenud ja tõenäoliselt püsivad kinnisvarahinnad pikka aega suhteliselt madalal tasemel, seega võib ennustada nõudluse püsimist küllalt kõrgel tasemel.
 
Kuna KredEx lähtub oma tegevuses kindlustuspõhimõtetest, kus edukad projektidelt teenitav tasu peab katma ebaõnnestujate kahjud, siis on portfelli suurus ja riskide hajutatus selles väga oluline. Pigem tulebki võimaldada kõigile äriliselt mõistlikele ettevõtetele enda tegevust finantseerida ning ei diskrimineerita ühtki valdkonda, kus luuakse töökohti või lisaväärtust. Teatud välistused loomulikult on, nagu ei toetata kinnisvaraarendust või ka alkoholi- ja tubakatööstust. Samas täpsemate piirangute seadmine teeks võimalike kahjude katmise oluliselt keerukamaks ning tagatiste andmise kokkuvõttes maksumaksjale kallimaks. Eesmärk on eelkõige abi asjalikult toimetavatele ettevõtetele, nende konkurentsivõime tõus, loodav lisandväärtus, ekspordikäibe kasv ning töökohad.
 
Kokkuvõttes on tagatiste näol tegemist tavaturu loogikale väga lähedastel põhimõtetel ja efektiivselt töötava instrumendiga, mis aitab suurt hulka ettevõtteid nende igapäevastes tegemistes. Kusjuures neist väga suur osa on eksportivad ettevõtted ja umbes poole KredExi portfellis olevate ettevõtete aastakäibest moodustab eksport. Teisalt on portfellist 60% kuni 9 töötajaga mikroettevõtted, kel reeglina tagatisi napib kuid suurel osal on selge ambitsioon tulevikus suuremaks kasvada ja lisatöökohti luua. Tagatiste näol on tegemist paljude ettevõtete jaoks olulise abivahendiga, mis võimaldab kasvuambitsioone saavutada.
 
 

  • 29. november 2010

    KredExi tagatiste piirmäära tõstmine võimaldab ettevõtjatele täiendavat finantseerimist

    Homme jõustub Riigikogus 11. novembril vastu võetud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse eelnõu, mis suurendab ettevõtluslaenude tagatiste piirmäära 1,5 miljardilt kroonilt 2 miljardi kroonini. Tagatiste piirsumma...

  • 12. november 2010

    KredEx sõlmis koostöölepingu UniCredit Leasing Eesti filiaaliga

    SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal ja KredEx allkirjastasid täna, 11. novembril koostöölepingu, mille kohaselt on UniCredit Leasing Eesti filiaalist liisingut taotlevatel ettevõtetel võimalik kasutada KredExi käendust. KredEx käendab kuni...

  • 03. november 2010

    Energiasäästunädal keskendub hoonete energiasäästule

    Tartu Regiooni Energiaagentuur korraldab korraldab 8.-12. novembrini koostöös KredExi, Eesti Energia, Eesti Korteriühistute Liidu, Säästva Eesti Instituudi, Tartu Teaduspargi ning Kliima- ja Energiaagentuuriga teise...

  • 03. november 2010

    Ajujahi konkursile saadeti üle 300 idee

    Miljonikroonise auhinnafondiga ettevõtluskonkursile Ajujaht laekus tähtajaks 306 ideed 201 meeskonnalt. Võistluse korraldajate kinnitusel saadeti kõige enam ideid infotehnoloogia valdkonnast. Näiteks digitaalsed liiklusmärgid, mis...