Teie arvamus on meile tähtis.

Tagasiside aitab meil muuta teenindust paremaks.

Saatja nimi
Saatja e-post
Teade
123456789101112131415161718192021222324252627282930313233343536373839404142434445464748495051525354555657585960616263646566676869707172737475767778798081828384858687888990919293949596979899 + 123456789 = ?

Palun sisestage matemaatilise tehte tulemus.

* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname tagasiside eest!



detsember

november

  • 06. november 2007

    KredExi toetustega on korterelamute renoveerimisse investeeritud 1 miljard krooni

    Tänase päeva seisuga on korteriühistud ning korteriomanike ühisused üle Eesti saanud KredExilt 100 miljonit krooni toetust, et renoveerida oma korterelamu ning muuta see energiasäästlikumaks. Toetus moodustab 10% teostatud tööde maksumusest, kogu investeering korterelamute renoveerimisse on seega 1 miljard krooni.

    Alates Eesti elamumajanduse arengukava kinnitamisest Vabariigi Valitsuse poolt 11.02.2003 on KredExist rekonstrueerimistoetust saanud ligi 2 400 korterelamut, kelle toetussummad on jäänud vahemikku 200 kuni 436 000 krooni. Kõige enam toetusi saanud korterelamuid on Harjumaal, Ida-Virumaal, Tartumaal, Järvamaal ja Pärnumaal. Populaarsemateks töödeks on läbi aastate olnud katuse renoveerimine, akende vahetus, välisuste vahetus, elektrisüsteemi renoveerimine ja fassaadi soojustamine.

    KredExi eluasemetoodete divisjoni juhi Mirja Adleri sõnul ei uskunud toetuste algaastatel korterelamute esindajad, et riik renoveerimist toetab. KredEx käis mööda Eestit ringi ja tutvustas toetuse tingimusi ning veenis elanikke elamuid renoveerima. Tänaseks on korterelamute renoveerimisprotsess Eestis täies hoos – sellele on kaasa aidanud nii riiklikud toetused kui renoveerimistöödega saavutatav energiasääst.

    Eesti elamumajanduse arengukava elluviijana jagab KredEx toetusi, mille eesmärgiks on korterelamute renoveerimistööde aktiveerimisele ja munitsipaal-üürielamispindade suurendamisele kaasa aitamine. KredEx toetab korterelamute rekonstrueerimistöid ning ekspertiiside ja energiaauditite teostamist.
  • 02. november 2007

    Praxis: ettevõtlustoetused on läinud asja ette

    Poliituuringute Keskuse Praxis uuringust selgus, et ettevõtlustoetused on olnud igati asjakohased ja vajalikud ning kõige edukam oli uuringu järgi starditoetus.

    Starditoetust on kasutanud ligi 15 protsenti alustavatest firmadest, 89 protsenti toetust saanud ettevõtetest tegutses ka kaks aastat hiljem. Uuringu läbiviija soovitas tulevikus starditoetuste saajaid kasvufaasi jõudmisel edasi toetada. Teiseks soovitati nõustamise kvaliteeti parandada, mis eelkõige peaks nõustaja ja ettevõtja kontakti pikendama.

    Väga oluliseks on ettevõtjatele osutunud lühiajalised ekspordigarantiid – uuringu järgi ei oleks enamikku tehinguid olnud võimalik mujal kindlustada. Aastatel 2004-2005 küündis garanteeritud ekspordi osakaal üle 0,8 protsendi Eesti põhiekspordist, eesmärgiks oli seatud 0,75 protsenti.

    KredExi ekspordigarantiid soodustasid uut kaubavahetust ja aitasid kaasa uutele turgudele sisenemisele. Uuringu tulemusena soovitati suurendada garantiimakse kesk- ja pikaajalistele ekspordigarantiidele ning tagada lühiajalistele eksportgarantiidele riiklik rahastamine. Samuti on märkimisväärselt edukaks osutunud laenu- ja liisingukäenduste programm – 75 protsenti toetust saanud ettevõtteid ütles, et see aitas neil luua uusi töökohti, 90 protsenti tunnistasid mõju käibele. Paljudele oli käenduse abil saadud finantseering oluline ettevõtte ellujäämise seisukohast.

    ´Edaspidi soovitaksime tegelda toetussüsteemi tõhustamisega, muuta lihtsamaks liialt bürokraatlikku taotlus- ja aruandlussüsteemi, kohandada toetusi erinevate sihtrühmade vajadustele ning toetada rohkem riiklikes strateegiates seatud eelisvaldkondi. Samuti võiks EAS tulevikus pöörata suuremat tähelepanu usaldusväärsete partnerlussuhete loomisele ettevõtetega,¡ ütles Praxise analüütik Kadri Kuusk.

    Starditoetuse mõjusid ettevõtetele uuriti 2003–2004 aastal alustatud ettevõtetes, ekspordigarantiide mõju uuriti 2002-2003 aastal, ettevõtluslaenu- ja liisingukäendust uuriti 2002-2004 aastatel.

    Uuring teostati Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite abil.


    Allikas: Äripäev
    Kuupäev: 01.11.2007

oktoober

  • 30. oktoober 2007

    Rohkem raha väike- ja keskmise suurusega ettevõtete laenudeks

    Kätlin Keinast
    makroanalüütik, KredEx


    Raha on nagu multš, millest on kasu ainult siis, kui see laiali jagatakse”
    Francis Bacon


    Erinevate finantstehingute kasutamine võimaldab pankadel vabastada kohustuslikku reservkapitali ning suunata raha väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE) laenude väljastamiseks. Üheks selliseks meetodiks on väärtpaberistamine (ingl. k. securitisation).

    Kõik majandust õppinud inimesed teavad, et väike- ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE) aitavad kaasa majanduskasvule, loovad uusi töökohti, tugevdavad turukonkurentsi ning aitavad kaasa innovatsioonide tekkele. Just seetõttu on oluline, et VKE-de finantseerimine oleks tagatud. Kuigi pangandusturgudel on konkurents märgatavalt tugevnenud ja laene antakse välja suuremates mahtudes kui kunagi varem, siis ei ole see väga olulisel määral aidanud kaasa VKE-de laenu saamisele võrreldes suurettevõtetega. Üheks põhjuseks on kindlasti pankade kasvav riskikartlikkus. Lisaks tuleb pankadel hoida suurte laenuportfellide tõttu ka suurt reservkapitali, mis hoiab kinni võimalikku väljalaenatavat raha.

    Risk väheneb, tulu suureneb

    Et kapitali vabastada ja väljastada rohkem laene, kasutavad paljud maailma pangad väärtpaberistamist Väärtpaberistamine on oluline ja väärtuslik instrument ja mis teeb investoritele kättesaadavaks teist laadi laenutooted ning võimaldab pankadel kergemini vahendeid kaasata. Ainuüksi 2007 aasta I kvartalis viidi Euroopas läbi 125,7 miljardi euro eest tehinguid (ligi kahekordne kasv võrreldes eelmise aasta sama ajaga). Sellest ca 7% moodustavad VKE laenudega tehtud tehingud ning see osakaal kasvab igal aastal. Euroopas viiakse enam tehinguid läbi Suurbritannias (35%), Hispaanias (13%) ja Saksamaal (12%). Euroopa pangad jäävad siiski oma mahtudega kõvasti alla USA-le, kus mahud ületavad enam kui kümnekordselt Euroopa omasid (vt joonis). Eestis teadaolevalt ühtki väärtpaberistamise tehingut läbi viidud ei ole.

    Väärtpaberistamine on paindlik viis riskide vähendamiseks. Pank moodustab väljastatud laenudest sobiva laenuportfelli ja müüb selle kapitaliturul investoritele. Investorid ostavad mingi osa müüdavast portfellist, mida on võimalik kellelegi edasi müüa või hoida enda käes selle aegumiseni. Portfelli müük võib toimuda nii avalikkusele kui ka vaid suurematele investoritele. Väärtpaberistamise tulemusena ei ole välja antud laenud enam panga bilansis ehk panga jaoks kaob vajadus hoida niivõrd suures mahus reservkapitali. Vabanenud reservkapitali saab kasutada uute laenude väljastamiseks. Näiteks pank, kelle laenuportfell on 450 miljonit eurot võib väärtpaberistamise tulemusena vabastada kuni 65% seni kohustuslikust reservkapitalist. Lisaks väheneb risk panga jaoks.

    Rohkem laenuraha, vähem tsüklilisust

    Väärtpaberistamise läbiviimine panga poolt ei muuda ettevõtte ja panga vahelistes suhetes midagi. Ettevõte ei pruugi isegi teada, et pank on tema laenu edasi müünud.
    See-eest paranevad aga VKE-dele väljastatavate laenude tingimused. Laenu antakse ettevõttele soodsamatel tingimustel kui varem ning ka VKE-dele väljastavate laenude kogumaht on suurem kui enne väärtpaberistamise läbiviimist.

    Eesmärgiga tulevikus VKE laenude portfell kapitaliturule suunata, on pangad huvitatud ka portfelli mitmekesistamisest. Ehk pank soovib anda laene erinevatel tegevusaladel tegutsevatele ettevõtetele erineva riskitasemega. Seega kui näiteks varem keskendus pank vaid tulusamate sektorite ettevõtetele, siis nüüd on pank huvitatud eelkõige võimalikult erinevatest tegevusaladest.

    Üks olulisemaid mõjusid, mis väärtpaberistamine kaasa toob, on tsüklilise laenamise vähendamine. Kui majanduses on langusaastad, vähendavad pangad laenude andmist ja väljastatavad laenud on suurema intressiga. Eelkõige laenatakse siis suurtele ja tugevatele ettevõtetele ning see muudab laenu saamise VKE-de jaoks keeruliseks isegi siis, kui nad on valmis maksma suuremat riskipreemiat. Laenuportfelli müümisega väheneb panga jaoks risk ning suureneb valmisolek laenata VKE-le ka langusaastatel.

    Lisaks võimaldab väärtpaberistamine suurendada panga poolt VKE-le pakutavate toodete hulka. Mõningates riikides on pangad hakanud pakkuma riskantsemaid tooteid, kuna võimalik risk suunatakse hiljem kapitaliturgudele.

    Väärtpaberistamine on kasulik finantsinstrument eelkõige pankadele ning pankade kaudu ka ettevõtetele. Suurimaks miinuseks võib pidada, et minimaalne laenuportfell, mille puhul tasub väärtpaberistamisele mõelda on 200 miljonit eurot. Hoolimata sellest kasvavad aga väärtpaberistamise tehingute kogumahud iga-aastaselt. Mida parem on olukord kapitaliturgudel, seda edukam on ka väärtpaberistamine. Tõenäoliselt pole kaugel enam aeg, kui ka Eestis pankade laenuportfelle müüma hakatakse.

    Näide:
    2006. aastal viidi läbi Tšehhi ja Poola pankade laenuportfellide väärtpaberistamine. Kuna kahe panga (üks Tšehhist, teine Poolast) laenuportfellid olid liiga väikesed, siis liideti kaks portfelli üheks suurusega 450 mln eurot. Peamised tooted portfellis olid VKE laenud (1250 laenu keskmine laen 360 tuhat eurot). Tehingu tulemusena vabastati pankade kohustuslikust reservkapitalist kokku 23,4 mln eurot.


    Allikad:
    European Securitisation Forum
    http://www.europeansecuritisation.com/

    KfW Bankengruppe
    http://www.kfw.de/EN_Home/Loan_Securitisation/index.jsp



  • 29. oktoober 2007

    Euroopa Liidu struktuuritoetuste maakonnatuur 24.oktoober- 5. detsember 2007

    Olete oodatud osalema EL struktuuritoetuste maakonnatuuril!

    24. oktoobrist kuni 5. detsembrini tuuritavad EL struktuurivahendite rakendajad mööda Eestit, et tutvustada alanud rahastamisperioodi (2007-2013) toetusvõimalusi. Infopäeval anname põgusa ülevaate senisest kogemusest ning peatume pikemalt toetatavatel valdkondadel. Katsume anda vastuse küsimusele: miks, milleks ja kellele toetused mõeldud on. Infopäev annab huvilistele teadmisi rahastatavate tegevuste kohta ning jagab suuniseid infoallikate ja kontaktide kohta.

    Infopäeval osalevad ettekannetega struktuuritoetuste vahendamisega seotud ministeeriumite ja asutuste esindajad ning maakondlikud arenduskeskused.

    Lisainfo: www.struktuurifondid.ee
  • 26. oktoober 2007

    Omavalitsused taotlevad munitsipaal-üürielamufondi suurendamiseks 80,4 miljonit

    Kohalikud omavalitsused esitasid Kredexile sotsiaalsete riskirühmade ning piirkonda saabuva uue tööjõu eluasemeprobleemide lahendamiseks kokku 44 toetuse taotlust summas 80,4 miljonit krooni.

    Taotluseid sotsiaalsete riskirühmade eluasemeprobleemide lahendamiseks laekus 74 miljonile ja piirkonda saabuva uue tööjõu eluasemeprobleemide lahendamiseks 6,4 miljonile kroonile, ütles BNS-ile Kredexi meedia- ja kommunikatsioonispetsialist Kristina Samra.

    Enim taotlusi laekus Ida-Viru maakonnast - kokku seitse. Järgnes Järva maakond viie taotlusega, Harju ja Pärnu maakonnast laekus neli taotlust.

    Kredex jagab tööjõu eluasemeprobleemide lahendamiseks kokku 29,9 miljonit krooni. Taotlusvooru eelarvest 24,8 miljonit on mõeldud sotsiaalsete riskirühmade eluasemeprobleemide lahendamiseks ja 5,1 miljonit krooni piirkonda saabuva uue tööjõu eluasemeprobleemide lahendamiseks.

    Sotsiaalsete riskirühmade eluasemeprobleemide lahendamiseks saavad toetust taotleda kõik omavalitsused. Piirkonda saabuva uue tööjõu eluasemeprobleemide lahendamiseks ei saa toetust taotleda Tallinn, Tartu ja Pärnu.

    Maksimaalne toetussumma ühe projekti või toetuslepingu ja kohaliku omavalituse kohta on viis miljonit krooni sotsiaalsetele riskirühmadele üüripindade loomiseks ja miljon krooni piirkonda saabuvale uuele tööjõule üüripindade loomiseks.

    Minimaalne taotlejapoolne panus on 50 protsenti projekti kogumaksumusest.

    Tänavu jaanuaris toimunud viimases taotlusvoorus esitati 10 taotlust, millest Kredex rahuldas üheksa kogusummas 23,9 miljonit krooni.


    Allikas: BNS
    Kuupäev: 26.10.2007
  • 23. oktoober 2007

    Rekonstrueerimistoetuse saajate nimekirjast väljajäänud taotlusi esialgu veel ei tagastata

    Taotlusi, mis jäid hetkel 17.septembri taotlusvooru rekonstrueerimistoetuse saajate nimekirjadest välja, KredEx veel ei tagasta. Hetkel käivad läbirääkimised Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis nende toetuste lisafinantseerimiseks. Otsus taotluste tagastamise või mittetagastamise kohta võetakse vastu mõne aja jooksul. Kohe, kui on olemas täpsem teave, informeerib KredEx sellest oma kodulehe vahendusel.

    Omandireformi käigus tagastatud kortermajade rekonstrueerimistööde toetuste taotluste vastuvõtt on jätkuvalt avatud. Teiste sihtgruppidesse kuuluvate kortermajade rekonstrueerimistööde toetuse saajate nimekirjad leiate siit.
  • 18. oktoober 2007

    Järgmise nelja aastaga saavad ettevõtjad ligi 2,1 miljardit krooni

    Täna, 18. oktoobril kinnitas Vabariigi Valitsus arengukava „Eesti ettevõtluspoliitika 2007-2013” rakendusplaani aastateks 2008-2011, millega täpsustatakse ligi 2,1 miljardi krooni kasutamist järgmise nelja aasta jooksul.

    Enamik riigieelarvelistest vahenditest tuleb selleks Euroopa Liidu struktuurifondidest.

    2008. aastal rahastatakse ettevõtluspoliitika tegevusvaldkondi järgmises mahus:
    - teadmiste ja oskuste arendamine: 61 mln krooni;
    - ettevõtete investeeringute toetamine ja kapitalile ligipääsu parandamine: 172 mln krooni;
    - ettevõtete rahvusvahelistumise toetamine: 94 mln krooni;
    - õiguskeskkonna arendamine: 15 mln krooni.

    Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ettevõtlustalituse juhataja Piret Koobase sõnul on järgmise aasta suurimaks prioriteediks algava perioodi ettevõtluse toetusprogrammide väljatöötamine ja rakendamine. „Täiesti uue meetmena avaneb investeeringutoetuse programm, selle eesmärgiks on soodustada kaasaegsete tehnoloogiate kasutusele võtmist. Samuti algab järgmisel aastal ettevõtlusorganisatsioonidele suunatud programm eesmärgiga tõsta nende haldusvõimekust - parandada ettevõtlusorganisatsioonide oskusi osaleda ja kaasa rääkida poliitika kujundamise protsessis,” ütles Koobas.

    Rakendusplaan on suunatud arengukava „Eesti ettevõtluspoliitika 2007-2013” üldeesmärkide täitmisele ning aitab seeläbi kaudselt kaasa Eesti ühiskonna heaolu kasvule.

    Rakendusplaani koostas MKM ning tegevuste peamisteks elluviijateks on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Sihtasutus KredEx. Õiguskeskkonna arendamisele suunatud tegevusi koordineerivad aga Justiitsministeerium ja Riigikantselei.




    Kanal: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pressiteade
    Kuupäev: 18.10.2007

  • 12. oktoober 2007

    Kortermaja renoveerimisest saates "Nurgakivi"

    Laupäeval, 13.oktoobril saates "Nurgakivi" on teemaks kortermaja energiasäästlik renoveerimine. Antud teemat kajastatakse erineva nurga alt 5 järjestikuses saates.

    "Nurgakivi" eetris laupäeviti TV3-s kell 11:30. Kordus pühapäeviti kanalis TV3+ kell 09:30 (vene k.)
  • 11. oktoober 2007

    KredEx alustab energiasäästualast teavituskampaaniat

    Alates esmaspäevast viib KredExi Energiasäästu kompetentsikeskus (ESK) kahe nädala jooksul läbi energiasäästuteemalise teavituskampaania „Kuidas säästa küttekuludelt?” Kampaania peamiseks eesmärgiks on tõsta kortermaja elanike energiasäästualast teadlikkust, juhtides tähelepanu sellele, et kortermaja renoveerimine võib aidata inimestel oma küttekulusid olulisel määral vähendada.

    Eesti hooned on valdavalt energeetiliselt ebaefektiivsed. Meie korterelamutes on aasta keskmine soojustarve 200-400 kWh/m², analoogse kliimaga arenenud tööstusriikides pea kaks korda väiksem. Seega tarbime ja maksame energia eest tunduvalt rohkem. Meie elamufondist moodustavad 75% paljukorruselised korterelamud, kus elab 75% elanikkonnast. Olukorras, kus jätkub energiakandjate hinna tõus, tuleb pearõhk suunata elamute energiatarbe, tehnilise seisundi ja elanike elukeskkonna (ka sisekliima) parandamisele.

    „Arvestades kütte- ja ehitushindade pideva tõusuga on mõistlik majad soojustada ning vaadata üle küttesüsteemide olukord – see tõstab esialgu ilmselt elanike maksekoormust, aga pikas perspektiivis on kindlasti kasulik”, ütles KredExi eluasemetoodete divisjoni juht Mirja Adler.

    Tavalise nõukogudeaegse kortermaja raudbetoonpaneelist välissein on ehitatud vastavalt selle aja ehitusnormidele, mis olid võrreldes tänasega madalad. Nende hoonete ehituslahendused ei vasta enam tänapäeva nõuetele. Tüüpilise paneelmaja seina soojapidavus on tänapäeva nõuetest kuni viis korda väiksem. Siseõhu temperatuuri tõstmine 1° C võrra suurendab aga küttekulu ligi 5%.

    KredExi juurde moodustatud Energiasäästu kompetentsikeskus tegeleb energiasäästualase teavitustööga alates 2006. aastast. Kompetentsikeskus loodi koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga eesmärgiga jagada kortermajadele tasuta energiasäästualast informatsiooni ja kujundamaks Eestis sobivat keskkonda hoonete energiatõhususe parandamiseks.

    Lisaks teavituskampaania raames ilmuvatele trükistele, väli-, tele- ja raadioreklaamile tuleb viies järjestikuses „Nurgakivi” saates (TV3) juttu korterelamute energiasäästlikust renoveerimisest. Esimene saade on eetris 13. oktoobril. Kampaania jooksul on kavas läbi viia ka energiasäästuteemalisi seminare erinevates Eesti linnades.

    Kortermajade energiasäästualast lisainfot saab ESK-i kodulehelt www.kredex.ee/esk , telefonil 6 819 965, 6 819 979 või e-maili teel esk@kredex.ee

september

  • 28. september 2007

    Rekonstrueerimistoetuste saajate nimekiri

    KredExi kodulehel on kättesaadaval 17. septembril avatud rekonstrueerimistööde toetuste taotluste vastuvõtu voorus taotluse esitanute nimekirjad, kellele jätkus eelarvest vahendeid. Taotluste esitajad järjestati AS Eesti Postilt saadud postituskellaaegade alusel. Ühine eelarve oli kuni 1940-nda aastani (k.a.) ehitatud või miljööväärtuslikus piirkonnas asuvate kortermajade sihtgrupil ja 1941-1990. a ehitatud kortermajade sihtgrupil. Nimekirjad on koostatud eraldi taotlejate kohta Tallinnas ja mujal Eestis. Juhul, kui toetuse saajate taotluste menetlemise käigus jääb osa rahalisi vahendeid väljastamata, tehakse toetuse saajate nimekirjadesse täiendusi ja rahuldatakse vastavalt taotluse postitamise kellajale järjekorras järgmised taotlused.

    Taotlusi, mis hetkel jäid toetuse saajate nimekirjadest välja, KredEx veel ei tagasta. Otsus nende tagastamise või mittetagastamise kohta võetakse vastu paari nädala jooksul. Kohe, kui on olemas täpsem info, informeerib KredEx sellest oma kodulehe vahendusel.

    Omandireformi käigus tagastatud kortermajade rekonstrueerimistööde toetuste taotluste vastuvõtt on avatud. Teiste sihtgruppidesse kuuluvate kortermajade rekonstrueerimistööde toetuse saajate nimekirjad leiate siit.
  • 20. september 2007

    KredEx avab uue taotluste vastuvõtu vooru kohalikele omavalitsustele

    KredEx avab munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetuse taotlusvooru kohalikele omavalitsustele. Taotlusi munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetuse saamiseks tuleb omavalitsustel KredExile esitada hiljemalt 22. oktoobriks 2007. Taotlus peab olema esitatud suletud ümbrikus, saadetud eranditult kas tähitud kirjana, kiirkullerteenuse vahendusel või käsipostiga. Ümbrikul peab olema taotleja täisnimi, aadress ja märked „Mitte avada” ning „KOV toetus”.

    Toetuse jagamise eesmärk on sotsiaalsete riskirühmade ja piirkonda saabuva uue tööjõu eluasemeprobleemide lahendamine. Taotlusvooru eelarve on 29,4 mln krooni, millest 24,7 miljonit on mõeldud sotsiaalsete riskirühmade eluasemeprobleemide lahendamiseks ja 4,7 miljonit krooni piirkonda saabuva uue tööjõu eluasemeprobleemide lahendamiseks.

    Sotsiaalsete riskirühmade eluasemeprobleemide lahendamiseks saavad toetust taotleda kõik omavalitsused. Piirkonda saabuva uue tööjõu eluasemeprobleemide lahendamiseks ei saa toetust taotleda Tallinn, Tartu ja Pärnu.

    Maksimaalsed toetussummad ühe projekti/ toetuslepingu ja kohaliku omavalituse kohta 5 miljonit krooni sotsiaalsetele riskirühmadele üüripindade loomiseks ja 1 miljon krooni piirkonda saabuvale uuele tööjõule üüripindade loomiseks. Riigi toetuse määr ei ületa 8 500 kr/m2 kohta. Minimaalne taotlejapoolne panus on 50% projekti kogumaksumusest.

    Viimases taotlusvoorus, mis toimus käesoleva aasta jaanuaris, esitati 10 taotlust, millest 9 rahuldati kogusummas 23,9 miljonit krooni.


    Toetuse sihtgrupid, tingimused ning taotluse vorm on saadaval KredExi Energiasäästu Kompetentsikeskuse kodulehel www.kredex.ee/esk

  • 19. september 2007

    KredEx lõpetas kuni 1990.a. ehitatud ning miljööväärtuslikes piirkondades asuvate kortermajade rekonstrueerimistoetuste taotluste vastuvõtu

    KredEx avas 17. septembril kortermajadele mõeldud rekonstrueerimistoetuste taotluste vastuvõtu. Toetuste taotlusi laekus juba ainuüksi 17. septembri postiga nii suurel hulgal, et KredEx on sunnitud taotluste vastuvõtu alates tänasest lõpetama ning palub uusi taotlusi enam mitte postitada. Omandireformi käigus tagastatud kortermajade renoveerimise ning ehitiste ekspertiiside ja auditite toetuste taotlusi saab jätkuvalt esitada.

    KredExi eluasemetoodete divisjoni juhi Mirja Adleri sõnul on tegemist igati ootuspärase olukorraga, sest kortermajade nõudlus toetuste järele on suurem kui selleks ettenähtud eelarve.

    KredExile on kolme päeva jooksul laekunud ligemale 700 ümbrikku toetuste taotlustega, mis olid postitatud 17 - 18. septembril. Võttes arvesse, et aasta alguses oli keskmine esitatud taotluse summa 53 000 krooni, on KredExile hetkel laekunud juba ligi 37 miljoni krooni ulatuses taotlusi. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et paljud ümbrikud sisaldavad mitut taotlust. KredEx paneb järgmise nädala lõpuks kõik posti teel saabunud taotlused järjekorda Eesti Postilt saadud postituskellaaja alusel, misjärel pannakse nimekiri ülesse KredExi kodulehele – www.kredex.ee/esk . Taotlused, mis ei kuulu rahuldamisele tagastatakse taotlejatele.

    KredEx ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium allkirjastasid 2007. aastal toetuste lepingu muutmise kokkuleppe, mille alusel eraldatakse KredExile kortermajadele toetuste jagamiseks 56,7 miljonit krooni. Sellest summast 2,55 mln krooni on ehitise ekspertiisi ja energiaauditi toetuseks, 2 mln krooni miljööväärtuslikus piirkonnas asuvate korterelamute ekspertarvamuste toetuseks, 15 mln krooni omandireformi käigus tagastatud korterelamute renoveerimiseks. Teistesse sihtgruppidesse kuuluvate korterelamute renoveerimiseks on eraldatud 37,165 mln krooni, millest 22 mln on ette nähtud 10.01.2007 vastu võetud taotluste rahuldamiseks.

    Eelmises taotluste esitamise voorus, mis toimus käesoleva aasta 10. jaanuaril, esitasid kortermajad KredExile 831 rekonstrueerimistoetuse taotlust kogusummas 44 miljonit krooni. Hetkel käib nimetatud taotluste menetlemine ning eeldatavalt saavad kõik taotlused otsused hiljemalt novembri lõpuks.

    KredEx on kortermajadele toetusi väljastanud riikliku elamumajanduse arengukava alusel alates 2003. aastast. Toetuste jagamise eesmärgiks on aidata kaasa Eesti elamufondi kaasajastamisele ja kortermajade renoveerimisele. Ligi 70% Eesti elanikest elab täna korterelamutes. Nendest suurima osa moodustavad nõukogudeajal ehitatud majad, mis on väga energiakulukad. Läbi korraliku renoveerimise on võimalik neid muuta energiasäästlikumaks ning seeläbi tõsta ka elukeskkonna kvaliteeti.

august

  • 27. august 2007

    Kortermajade rekonstrueerimistoetuste vastuvõtt avatakse 17.septembril

    KredEx avab 17. septembril järjekordse kortermajade rekonstrueerimistoetuste taotluste vastuvõtu. Seekord on lisandunud uued toetuse saajad, muutunud tingimused ja seetõttu ka taotlusvorm. Taotlusi võetakse vastu ainult Eesti Posti kaudu saadetud tähitud kirjaga. Kokku eraldatakse KredExile 2007. aastal kortermajadele toetuste jagamiseks 56,7 miljonit krooni.

    Uute toetatavate sihtgruppidena lisandusid kuni 1940. aastani ehitatud või miljööväärtuslikus piirkonnas asuvad korterelamud ning omandireformi käigus tagastatud korterelamud. Neile sihtgruppidele eraldatakse toetust 20% ulatuses 2007. aastal teostatud rekonstrueerimistöödele. Uus on ka miljööväärtuslikus piirkonnas asuvate korterelamute ekspertarvamuste toetus.

    „Kuna viimaste voorudega on esitatud toetuste taotluste maht ületanud toetuste eelarve juba paari tunniga, siis soovitame kõigil toetuse soovijatel postitada oma taotlus 17. septembri hommikul. Ehitise ekspertiisi ja energiaauditi toetuste vahendid on jätkuvalt saadaval ja neid jätkub ilmselt pikemaks ajaks,“ ütles KredExi eluasemetoodete divisjoni juht Mirja Adler. „Taotlusi saab saata ainult tähitud kirjaga Eesti Posti kaudu ning palume neid kontorisse mitte tuua. Enne 17. septembrit postitatud taotluseid vastu ei võeta”, lisas ta.

    KredEx paneb taotlused järjekorda Eesti Postilt saadud postitamise kellaaja alusel. Täpse järjekorra selgumine võtab aega vähemalt 10 päeva, mille järel avalikustatakse eelarve vahenditest toetuste saajate esialgne nimekiri KredExi kodulehel. Taotlused, mis eelarvesse ei mahu või menetlemisele ei lähe tagastatakse taotlejatele. Vahendite lõppemisest teavitab KredEx koheselt oma kodulehe ja meedia vahendusel.

    KredEx ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium allkirjastasid 2007. aasta toetuste lepingu muutmise kokkuleppe, mille alusel eraldatakse KredExile kortermajadele toetuste jagamiseks 56,7 miljonit krooni. Sellest summast läheb 2,55 mln krooni ehitise ekspertiisi ja energiaauditi toetuseks, 2 mln on eraldatud miljööväärtuslikus piirkonnas asuvate korterelamute ekspertarvamuste toetuseks, 15 mln omandireformi käigus tagastatud korterelamute renoveerimiseks ning 37,165 mln teistesse sihtgruppidesse kuuluvate korterelamute renoveerimiseks, millest 22 mln krooni on ette nähtud 10.01.2007 vastu võetud taotluste rahuldamiseks.

    Eelmises taotluste esitamise voorus, mis toimus käesoleva aasta 10. jaanuaril, esitasid kortermajad KredExile 831 rekonstrueerimistoetuse taotlust kogusummas 44 miljonit krooni. Hetkel käib nimetatud taotluste menetlemine ning eeldatavalt saavad kõik taotlused otsused hiljemalt novembri lõpuks. Järgmised vahendid korterelamute toetusteks eraldatakse Euroopa Liidu struktuurfondidest ja nende toetuste tingimused on hetkel ettevalmistamisel.

    Täpsed toetuste taotlemise tingimused ja uued taotlusvormid on kättesaadavad KredExi Energiasäästu Kompetentsikeskuse kodulehel - www.kredex.ee/esk

juuli

  • 31. juuli 2007

    KredEx otsustas rahuldada kõik 10. jaanuaril esitatud kortermajade rekonstrueerimistööde toetuse taotlused

    Vastavalt 27. juulil KredExi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel sõlmitud lepingu lisale rahuldatakse kõik 10.jaanuaril 2007 KredExile esitatud kortermajade rekonstrueerimistööde toetuse taotlused, mis vastavad toetuse tingimustele.

    2006. aasta detsembris eraldati KredExile lisaeelarvest rekonstrueerimistööde toetamiseks 48 miljonit krooni. Ligi pool sellest summast oli mõeldud 27. märtsil 2006 esitatud taotlustele, millele esialgselt eelarvest vahendeid ei jätkunud. Kuni käesoleva aasta juuni lõpuni tegeles KredEx nimetatud taotluste menetlemisega.

    10. jaanuaril 2007 esitati kokku üle 830 toetuse taotluse ligikaudu 44 miljonile kroonile. Taotlusi hakati menetlema juuli alguses. Taotluste menetlus toimub nende postitamise kronoloogilises järjekorras. KredExi hinnangul võtab taotluste läbivaatamine aega 3-4 kuud ning hiljemalt novembri lõpuks saavad kõik jaanuaris esitatud taotlused, mis vastavad toetuste tingimustele, rahuldatud.

    Taotluste menetlusjärjekord
  • 05. juuli 2007

    KredEx on Euroopa Liidu struktuurfondide kasutamiseks valmis

    Ühena esimeste seas tunnistas Vabariigi Valitsus tänasel istungil KredExi valmisolekut aastateks 2007-2013 eraldatavate Euroopa Liidu struktuurifondide kasutamiseks. Viie asutuse hulgas akrediteeriti lisaks KredExile ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus, Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus “Innove” ja rahandusministeerium.

    „Struktuurifondide arvelt on kavas eelkõige suurendada KredExi sihtkapitali, mille tulemusena avanevad lähiajal võimalused pakkuda järjest suurenevas mahus ettevõtetele laenukäendusi ja kapitalilaenu ning laiendada eluaseme ja energiasäästualast tegevust“, märkis KredExi juhataja Andrus Treier.

    "Aastatel 2007-2013 on ette nähtud iga-aastased eraldised sihtkapitali, et rahuldada kasvavat huvi ettevõtluslaenu käenduste vastu, käendades sealhulgas alustavatele ettevõtetele mõeldud stardilaenusid, samuti anda kasvavate ettevõtete vajaduste rahuldamiseks välja tagatiseta kapitalilaenusid. Muuhulgas jätkab KredEx seni ainult riigieelarvest finantseeritud korterelamute rekonstrueerimistoetuste vahendamist, elamute energiasäästualase tegevuse koordineerimist ning muude Eesti elamumajanduse arengukavas ette nähtud teenuste pakkumist", lisas ta.

    Esimesed struktuurifondide taotlusvoorud on plaanis avada 2007. aasta sügisel. Meetmete avanemise eelduseks on meetme tingimuste kinnitamine. Kokku saab Eesti seitsme aasta jooksul Euroopa Liidu struktuuritoetusi 53,3 miljardit krooni.
  • 04. juuli 2007

    KredEx allkirjastas energiasäästualase ühiste huvide deklaratsiooni

    Täna, 4. juulil allkirjastas KredExi juhataja Andrus Treier Berliinis energiasäästualasel kohtumisel koos teiste riikide arengupankadega ühiste huvide deklaratsiooni. Deklaratsiooni kohaselt teevad selle osapooled edaspidi koostööd elumajade energiasäästuga seotud finantseerimistoodete väljatöötamisel ja pakkumisel ning energiasäästualase teadlikkuse tõstmisel. Deklaratsiooniga liitusid veel Saksamaa KfW Banken Gruppe, Läti Hipoteku Banka ja Poola Bank Gospadarstwa Krajowego.

    „Usun, et koostöös teiste maade arengupankadega suudame aidata tõhusalt kaasa energiasäästualase teadlikkuse tõstmisele Eestis ning pakkuda välja konkreetseid lahendusi korterelamute rekonstrueerimistööde rahastamiseks. Kogemuste vahetus võimaldab üksteiselt õppida, sealhulgas vahetada infot ka Euroopa struktuurfondide tõhusaks kasutamiseks.” sõnas Andrus Treier.

    Energiasäästlikkus on saanud Euroopa Liidu piires järjest tähtsamaks teemaks seoses keskkonnakaitse, kliimamuutuste, tõusvate energiahindade ja kõrge energiasõltuvusega. Jätkusuutlik energiatootlikkuse võimaluste kasutamine on Euroopa energiapoliitika võtmesõnaks. Ida-Euroopa elamumajanduse sektoril on suur energiasäästu potentsiaal ja seda just kortermajadega seoses. Pilootprojektid on tõestanud, et investeerides majade renoveerimisse on võimalik saavutada märkimisväärset energiasäästu, kusjuures kokku hoitud energiakulude arvelt on saab katta laenuga seotud maksed. Seoses energiahindade jätkuva tõusuga on kokkuhoid tulevikus järjest märkimisväärsem.

    Energiasäästualase teavitustööga tegeleb KredExi juurde 2006. aastal moodustatud Energiasäästu kompetentsikeskus, mis loodi koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga eesmärgiga jagada kortermajadele tasuta energiasäästualast informatsiooni ja kujundamaks Eestis sobivat keskkonda hoonete energiatõhususe parandamiseks.

juuni

  • 27. juuni 2007

    Minister käis KredExil külas

    Teisipäeval, 26.juunil külastas KredExit majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Visiidi põhieesmärgiks oli tutvuda KredExi tegevusega. Kohtumisel arutleti ka KredExi rolli üle ekspordi-, ettevõtlus- ja eluasemevaldkonna edendamisel ning vahetati mõtteid võimalike täiendavate teenuste üle, mida KredEx võiks tulevikus eluaseme- ja ekspordivallas pakkuma hakata. Viimases osas jätkatakse koostööd ministeeriumi ja teiste osapooltega juba lähitulevikus.

mai

  • 10. mai 2007

    Velotakso laieneb KredExi abil Soome turule

    Velotakso tegutseb Eestis juba neljandat aastat pakkudes Tallinna kesklinnas transpordi-, reklaami- ja meelelahutusteenust pilkupüüdva ning keskkonnasõbraliku muskli- ja elektrijõul töötava velotakso näol.
    Velotakso juhtidena töötab hetkel ligikaudu 40 FIE-t, kes on otsesed teenuse pakkujad. Ettevõtte peamine sissetulekuallikas taksoteenuse kõrval on reklaampinnad velotaksodel.

    Ettevõttel läheb Eestis hästi ning tegevuse laiendamiseks hakati otsima lisavõimalusi teenuste pakkumiseks piiri taga. Kuna Soomes ei ole veel antud teenuse pakkujat, kuid samas on reklaamiturg kordi suurem, siis otsustati just Helisingi kasuks. Velotaksode Soome turule toomiseks on saadud nõusolek Helsingi linnavalitsusest, koostöös Helsingi linna transpordiametiga on välja töötatud kasulikud marsruudid ja velotakso peatuskohad. Esialgu on plaanis soetada 5 velotaksot.

    Ettevõtte juhi Herdis Ojasu sõnul tekkis ühel Velotakso juhatuse liikmel Erko Valkil (tuntud ka kui Prussakovi Jalgrattaühingu juht) idee velotakso teenust pakkuda aastaid tagasi Euroopa suurlinnades käies, kus selline teenus juba turul oli. Nähtu juures võlus idee uudsus ja positiivsus, kuna tegemist on keskkonnasäästlike ja mugavate liiklusvahenditega liikumiseks just vanalinnas. Pankade suhtumine ideesse oli esialgu uudse idee tõttu küll kahtlev, kuid KredExi ja Sampo Panga abil oli velotaksod võimalik siiski soetada. Osapoolte hea koostöö jätkub senini, muu hulgas ka edasise laienemise finantseerimisel. Tegevuse alguses kohati vastuseisu ka Tallinna Linnavalitsuse poolt, kuid erimeelsused leidsid siiski osapooli rahuldava lahenduse ning tegevus jätkus. Ettevõtmine on kujunenud majanduslikult tasuvaks ning 3 hooajaga (1,5 kalendriaastat) on suudetud ligi miljoni kroonine laen pangale tagastada ja teenitud ka väikest kasumit.
    Kuna Soome turistid on ühed aktiivsemad teenuse kasutajad Tallinnas ja Soomes antud teenus puudub, otsustati ka Helsingi taksoturule siseneda. Senistele kogemustele tuginedes peab Ojasu soomlasi headeks ja stabiilseteks klientideks. Kuid Soome pole ainus turg, mida vallutada soovitakse. Järgmisel aastal sihitakse juba uut turgu, aga kuna aga idee on toores, siis enne tegusid ei soovita plaane veel avalikustada.

aprill

  • 04. aprill 2007

    KredEx kuulutab välja koolitushanke

    KredEx kuulutab välja hanke koolituste korraldamiseks korteriomanikele ja haldajatele
    teemal: “Eluasemefondi parendamiseks teadlikkuse tõstmine“

    Maksimaalne hanke summa kokku on 1 200 000 krooni
    Hanke teostamise lõpptähtajaks on 31. detsember 2007.a.
     
    Pakkumiste esitamise tähtaeg on 20. aprill. 2007.a, kell 13.55
     
    Taotlusvorm ja taotlemise täielikud tingimused on saadaval siin
    Lisainfo hanke kohta: 6 819 981

veebruar

  • 27. veebruar 2007

    Tõhus abimees hoone energiatarbe määramiseks

    Selleks, et saavutada mistahes majas või hoones võimalikult suurt energiasäästu on tarvis hoones teostada energiaaudit. Võimalikult täpse ülevaate saamiseks on vajalik võrrelda hoone energiatarbimist erinevate perioodide vältel. Selleks, et soojatarbimist oleks võimalik olenemata välistemperatuuri kõikumistest võrrelda, on võimalik kasutada kraadpäevi.

    Kuna suur osa soojatarbimisest sõltub otseselt väliskliimast, mis erinevatel aastatel on muutuv, siis on võimalik erinevuste kõrvaldamiseks ja võimalikult täpse tulemuse saamiseks kasutada kraadpäevi. Kraadpäevad on vajalikud hoone soojusvajaduste määramiseks, aga samuti tegelikult tarbitud soojuse või kütuse võrdlevaks analüüsiks erineva väliskliimaga aastatel. Kraadpäevade kasutajateks on eelkõige hoonete energiaaudiitorid, energiatõhususe sertifitseerijad, projekteerijad, eksperdid, hoonete valdajad, kinnisvarafirmad jt asjast huvitatud. Eesti kraadpäevadega saab tutvuda KredExi energiasäästu kompetentsikeskuse kodulehel www.kredex.ee/esk.

    Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Energiasäästu- ja taastuvenergia talituse juhataja Madis Laaniste sõnul aitavad ühest allikast vabalt kättesaadavad kraadpäevade andmed kaasa edasistele hoonete energiasäästumeetmete tasuvusarvutuste ja rekonstrueerimisotsuste kvaliteedile.

    Varem soojusvajaduste määramiseks kasutatud kliimaandmed on rohkem kui 50 aasta tagusest perioodist ja ei arvesta viimaste aastakümnete märgatavat kliima soojenemist. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika instituudi poolt koostatud uuring Eesti kraadpäevad annab ülevaate 6 geograafilise punkti normaalaasta kraadpäevadest ja kraadpäevadest erinevatel temperatuuridel kuude kaupa ning viimase 5 aasta tegelikud kraadpäevad. Kraadpäevade uuringu valmimisele aitas kaasa Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi soosiv suhtumine algatusse.

    Hoonete energiaauditi käigus on üheks olulisemaks ülesandeks auditeeritud objektile energiakava koostamine, mis määrab prioriteetsed säästumeetmed vaadeldud hoones. Säästumeetmete reastus ehk auditi tulemus sõltub otseselt kogutud algandmete kvaliteedist, sh taustinformatsioonist. Kraadpäevi on energiaauditite teostamisel ja säästuarvutuste tegemisel väga mugav kasutada.

     

     

  • 13. veebruar 2007

    Viimane aeg mõelda kortermaja remondile

    Aina tõusvad küttehinnad ja käre pakane üha suurendavad kortermaja elanike küttekulutusi. Majaelanikud ei pea aga paratamatusega leppima – oma maja korda tehes on võimalik küttekulusid säästa kuni 45%.

    Tallinnas Sütiste tee 45 asuv korteriühistu on parim näide sellest, kuidas kompleksne renoveerimine võib anda korraliku energiasäästu. Korteriühistu esimehe Ragnar Kuuse sõnul on maja korrashoidu alates 1999. aastast investeeritud üle 6,2 miljoni krooni (sellest 4,5 pangalaenu abiga) ning ainuüksi küttekuludelt on tänaseks saavutatud juba 43% säästu, millele tulevikus veelgi lisa oodatakse. Kui 2001. aastal moodustasid küttekulud majas keskmiselt 5,7 krooni ruutmeetri kohta, siis 2005. aastal oli see kahanenud juba 4,1 kroonini ning 2007. aastaks prognoositakse küttekuluks ruutmeetri kohta vaid 3,5 krooni kuus. Kui arvestada veel seda, et kütte hind on neil aastatel kallinenud enam kui 20%, maksavad elanikud küttekulude eest võrreldes 2001. aastaga poole vähem.

    Ulatuslikematest remonditöödest võib Kuuse sõnul välja tuua kogu maja soojustamise, elektrisüsteemi uuendamise, majale viilkatuse ehitamise, akende vahetuse ja trepikodade remondi. Samuti uuendati küttesüsteemi ja iga korter sai oma radiaatoritele termoregulaatori, millega elanikud saavad ise vastavalt soovile oma toasooja sättida. Lisaks senitehtule on tulevikus plaanis veel liftide renoveerimine, allmaagaraaži rajamine, tasulise autoparkla ehitamine, haljastamine koos mänguväljaku ja prügimaja rajamisega.

    KredExi eluasemetoodete divisjoni juhi Mirja Adleri sõnul on talv just õige aeg järgmise aasta remondiplaanide tegemiseks. „Mida rutem remonditööd ette võtta, seda suurem on tõenäosus, et saavutatud energiasäästu ja küttekulude kokkuhoidu saab nautida juba järgneval kütteperioodil,“ sõnas Adler. Talvel on võrreldes suveperioodiga lihtsam vajalikke remondimehi leida ning ka ühistu koosolekute pidamiseks vajaliku rahva kokkukutsumine kergem. KredExi hinnangul tasub end kõige kiiremini ära just küttesüsteemi renoveerimine (olenevalt investeeringute suurusest võib tasuvusaeg olla mõni aasta). Selleks, et teada saada millised remonditööd majas kõige suurema säästu annavad ja milline on nende tasuvusaeg tuleks kutsuda spetsialist oma maja üle vaatama ja energiaauditit tegema.

    Enamik Eesti elanikke elab nõukogude ajal ehitatud kortermajades, mis vajavad ajale vastupidamiseks tõsist renoveerimist ning pidevat ja korrapärast hoolt. Lisaks välisilme parandamisele annab kortermaja renoveerimine ka korraliku energiasäästu, mis üha kallinevate küttehindadega end igati ära tasub. Tasuta nõuannet energiasäästu kohta jagab kõigile huvilistele KredExi Energiasäästu kompetentsikeskus – www.kredex.ee/esk.


    Lisainfo:

    Tiina Hiller
    Turunduse ja tootearenduse projektijuht
    KredEx
    Tel: 6819 943/ 55 60 74 83

    Mirja Adler
    Eluasemetoodete divisjoni juht
    KredEx
    mirja dot adler at kredex dot ee

  • 02. veebruar 2007

    Rekonstrueerimistoetuste saajate nimekiri

    KredExi kodulehel on kättesaadaval kõik 10. jaanuaril rekonstrueerimistaotluste esitanute nimekirjad. Taotluste esitajad järjestati AS Eesti Postilt saadud postituskellaaegade alusel. Lähtudes olemasolevast eelarvest on eraldi nimekiri toetuse saajatest ning neist, kelle taotlused jäävad seekord rahuldamata. Juhul kui toetuse saajate taotluste menetlemise käigus jääb osa rahalisi vahendeid väljastamata, rahuldame vastavalt järjekorranumbrile toetuse mittesaajate taotlused. Toetuste saajate ja mittesaajate nimekirjad leiate - Rekonstrueerimistoetuste taotluste nimekirjad.

    Taotlused, mis jäävad hetkel rahuldamata, KredEx veel ei tagasta, sest ootab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt otsust nimetatud taotluste saatuse koha – kas need jäävad ootele järgmisesse vooru või saadetakse tagasi. Kohe kui on olemas täpsem info taotluste kohta informeerib KredEx sellest oma kodulehe vahendusel.

jaanuar

  • 12. jaanuar 2007

    KredEx lõpetas kortermajade rekonstrueerimistoetuste taotluste vastuvõtu

     

    KredEx avas 10. jaanuaril kortermajadele mõeldud rekonstrueerimistoetuste taotluste vastuvõtu. Toetuste taotlusi laekus juba ainuüksi 10. jaanuari postiga nii suurel hulgal, et KredEx on sunnitud taotluste vastuvõtu alates tänasest lõpetama ning palub uusi taotlusi enam mitte postitada. Tehnilise ülevaatuse toetuse taotlusi saab jätkuvalt esitada.

    KredExi eluasemetoodete divisjoni juhi Mirja Adleri sõnul on tegemist igati ootuspärase olukorraga, kuna juba pikemat aega on näha, et kortermajade nõudlus toetuste järele on suurem kui selleks ettenähtud eelarve. „Kuigi ka sel korral on kindlasti palju neid, kelle taotlused jäävad rahuldamata, siis saab loodetavasti peagi kinnitatud uus Elamumajanduse arengukava aastateks 2007-2013, mille alusel on võimalik kortermajade rekonstrueerimistoetusteks kasutada ka Euroopa Liidu struktuurfondide vahendeid. Lisavahendite kasutamine tõstab märkimisväärselt senist kortermajade toetuste eelarvet,“ märkis Adler.

    Ainuüksi eile, 11. jaanuaril saabus KredExisse 635 ümbrikku toetuste taotlustega, mis olid postitatud 10. jaanuaril. Võttes arvesse, et eelmisel aastal oli keskmine esitatud taotluse summa 44 000 krooni, on KredExile hetkel laekunud juba ligi 28 miljoni krooni ulatuses taotlusi. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et paljud ümbrikud sisaldavad mitut taotlust ning 24 miljoni krooni eest on menetlemisel märtsis rahuldamata jäänud taotlusi. KredEx paneb lähipäevil kõik posti teel saabunud taotlused järjekorda Eesti Postilt saadud postituskellaaja alusel, misjärel pannakse postitamise aja alusel koostatud nimekiri ülesse KredExi kodulehele – www.kredex.ee. Kõik taotlused, mis postitati enne 10. jaanuari, tagastatakse.

    2006. aasta riigieelarve lisaeelarvest eraldati KredExile kortermajade toetuste jagamiseks 48 miljonit krooni, millest 45 miljonit krooni on ette nähtud rekonstrueerimistoetusteks ja 3,25 miljonit krooni tehnilise ülevaatuse toetusteks. Nimetatud eelarvest ca 24 miljonit kulub märtsis esitatud, kuni seni ootel olnud taotluste rahuldamiseks. Lisasummast on kuni 50% mõeldud Tallinnas asuvatele kortermajadele.

    KredEx on kortermajadele toetusi väljastanud riikliku elamumajanduse arengukava alusel alates 2003. aastast. Toetuste jagamise eesmärgiks on aidata kaasa Eesti elamufondi kaasajastamisele ja kortermajade renoveerimisele. Ligi 70% Eesti elanikest elab täna korterelamutes. Nendest suurima osa moodustavad nõukogudeajal ehitatud majad, mis on väga energiakulukad ning hakkavad jõudma oma planeeritud eluea lõppu - läbi korraliku renoveerimise on võimalik need siiski energiasäästlikumaks muuta jatõsta elukeskkonna kvaliteeti.

  • 11. jaanuar 2007

    KredEx palub kortermajade rekonstrueerimistoetuste taotlusi enam mitte postitada

    Eile, 10. jaanuaril avas KredEx kortermajadele mõeldud rekonstrueerimistoetuste taotluste vastuvõtu. Ainuüksi täna, 11. jaanuaril saabunud posti suure hulga järgi on alust arvata, et taotlusi on juba esitatud eelarve piirini, mistõttu pole KredExi hinnangul mõtet enam uusi taotlusi postitada.

    Kuna taotlusi sai alates käesolevast voorust esitada vaid tähitud postiga, võtab 10. jaanuaril ja hiljem üle Eesti posti pandud taotluste saabumine päev-paar aega. Siiski on juba täna saabunud postist näha, et esitatud taotluste summad on lähenemas eelarve piirini. KredEx paneb kõik posti teel saabunud taotlused järjekorda Eesti Postilt saadud postituskellaaja alusel, misjärel pannakse lähipäevil lõplik nimekiri ülesse KredExi kodulehele – www.kredex.ee.

  • 05. jaanuar 2007

    Kortermajade rekonstrueerimistoetuste vastuvõtt avatakse 10. jaanuaril

    KredEx avab 10. jaanuaril 2007 Korterelamute rekonstrueerimis- ja tehnilise ülevaatuse toetuste taotluste vastuvõtu. Taotlusi saab nüüdsest esitada ainult posti teel tähitud kirjaga, mistõttu KredExis kohapeal taotlusi enam vastu ei võeta. Palume kõigil huvilistel postitada oma taotlus mitte varem kui 10. jaanuaril kuna varasema postituskuupäevaga taotlusi vastu ei võeta.

    Toetuste täpsed tingimused ning toetustaotluste uued vormid on kättesaadavad KredExi kodulehel aadressil www.kredex.ee.

    Lisainfot toetuste taotlemise kohta saab telefonil 6 819 950.

  • 03. jaanuar 2007

    Ettevaatlik tasub olla ka pikaajaliste välispartneritega

    2006. aastal maksis KredEx Eesti eksportijatele välja 13 miljoni krooni ulatuses kahjuhüvitisi, mis olid tingitud probleemidest välispartneritega. Kogu oma tegevusaja jooksul on KredEx ettevõtjatele ekspordigarantiide kahjusid hüvitanud 27 miljonit krooni.

    KredExi juhataja Andrus Treieri sõnul on kahjude väljamaksmine loomulik osa garantiitegevusest ning tõestab jätkuvalt seda kui vajalikud on ekspordigarantiid ettevõtjatele. „Kindlasti tasuks ettevaatlik olla uute ja vähese tegevusajalooga ettevõtetega, kuid samas näitab KredExi praktika, et tihti võib probleeme tekkida ka väga pikaajaliste välispartneritega. On olnud juhuseid, kus pika ajalooga hästitoimivad ettevõtted on halbade asjaolude kokkulangemisel väga kiirelt pankrotistunud. Garantiile tasuks kindlasti mõelda juhul, kui tehingute summad on suured ja ostja poolne maksmatajätmine võib tekitada ettevõttele tõsiseid probleeme, “ märkis Treier.

    2006. aastal ulatus KredExi poolt garanteeritud ekspordikäive 595 miljoni kroonini ning välja maksti 15 kahjuhüvitist, kokku 13 miljoni krooni ulatuses. Suurimad väljamaksed teostati Saksamaa ja Venemaa suunal, kokku vastavalt 5,4 mln ja 3,7 mln krooni. Lisaks hüvitati aasta jooksul kahjusid Suurbritanniasse, Soome, Taani, Itaaliasse ja Kreekasse eksportinud ettevõtetele.

    Ka Sampo Panga Kaubanduse finantseerimise osakonna juhataja Külli Paapi sõnul uuritakse tihti ostja tausta koostöö alguses ja hilisemat pidevat monitooringut ei toimu. „Oleme tähele pannud, et suuremad kahjud tekivadki just pikaajaliste partneritega. Neid usaldatakse ja ettevõtte finantsolukorda kontrollitakse vähem, kuid ka sellised pikaajalised partnerid kipuvad minema pankrotti või sattuma makseraskustesse. Kõige enam oli meil eelmisel aastal probleeme just Saksamaa ja Leedu ettevõtetega. Eksportööridele soovitaks ka pikaajaliste partnerite tausta aeg-ajalt kontrollida ja mõelda kindlasti ka nende võimaliku  makseriski maandamisele,“ sõnas Paap.

    KredEx kindlustab Eesti ettevõtete eksporti alates 2001. aastast. Aasta-aastalt suurenenud kahjuhüvitused on tingitud eelkõige garanteeritud ekspordikäive kasvust. Kui 2003. aastal garanteeris KredEx ettevõtete eksporditehinguid 167 mln krooni ulatuses, siis 2004. aastal ulatuses see juba 684 mln ja 2005. aastal 779 mln kroonini. Kogu oma tegutsemisaja jooksul on KredEx Eesti ettevõtjate eksporditehinguid kindlustanud ligi 2,3 miljardi krooni ulatuses.

    Lisainfo:

    Tiina Hiller
    Turunduse ja tootearenduse projektijuht
    KredEx
    Tel: 6819 943/ 55 60 74 83

Otsi uudiste hulgast