Teie arvamus on meile tähtis.

Tagasiside aitab meil muuta teenindust paremaks.

Saatja nimi
Saatja e-post
Teade
123456789101112131415161718192021222324252627282930313233343536373839404142434445464748495051525354555657585960616263646566676869707172737475767778798081828384858687888990919293949596979899 + 123456789 = ?

Palun sisestage matemaatilise tehte tulemus.

* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname tagasiside eest!



detsember

  • 28. detsember 2006

    KredEx avab omavalitsustele uue toetustevooru

    KredEx avab 2006. aasta munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetuse IV taotlusvooru kohalikele omavalitsustele. Munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetuse taotluse esitamise tähtaeg on 31. jaanuar 2007. 

    Toetuse jagamise eesmärk on tagastatud majades elavate üürnike ja piirkonda saabuva uue tööjõu eluasemeprobleemide lahendamine. 2006. aasta neljanda taotlusvooru eelarve on 16,1 miljonit krooni, millest 13,6 miljonit on mõeldud tagastatud majades elavate üürnike eluasemeprobleemide lahendamiseks ja 2,5 miljonit krooni piirkonda saabuva uue tööjõu eluasemeprobleemide lahendamiseks.

    Maksimaalsed toetussummad ühe projekti/ toetuslepingu ja kohaliku omavalituse kohta on 10 miljonit krooni tagastatud majade üürnikele üüripindade loomiseks ja 1 miljon krooni piirkonda saabuvale uuele tööjõule üüripindade loomiseks. Minimaalne taotlejapoolne panus on 50% projekti kogumaksumusest. Toetust saavad taotleda kõik omavalitsused, piirkonda saabuva uue tööjõu puhul Tallinn, Tartu ja Pärnu v.a. Taotlusvorm ja taotlemise täielikud tingimused on saadaval aadressil www.kredex.ee.

    2006. aasta III taotlusvooru raames said toetust 9 omavalitust, kokku 10,5 miljoni krooni ulatuses. KredEx toetab kohalikke omavalitsusi munitsipaal-üürielamufondi suurendamise eesmärgil lahendamaks tagastatud majade üürnike probleeme ja toetamaks regionaalset arengut. Toetus on mõeldud kohalikele omavalitsustele üürielamu ehitamiseks, üürikorterite ostmiseks või olemasoleva hoone või korteri(te) renoveerimiseks üürielamu loomise eesmärgil.

    Lisainfo toetuste kohta:

    Taivo Nõlvand
    Eluasemedivisjoni kliendihaldur
    KredEx
    Tel: 6819 973
    taivo dot nolvand at kredex dot ee

  • 19. detsember 2006

    Kortermajad saavad rekonstrueerimistöödeks 48 miljonit krooni

    Majandus- ja Kommunikatsiooniminister kinnitas täiendava 48 miljoni krooni eraldamise KredExile kortermajadele toetuste jagamiseks.  Sellest 45 miljonit krooni on ette nähtud rekonstrueerimistoetusteks ja 3,25 miljonit krooni tehnilise ülevaatuse toetusteks. KredEx avab uue toetuste vastuvõtu 10. jaanuaril 2007.

    KredExi eluasemetoodete divisjoni juhi Mirja Adleri sõnul võetakse nüüdsest taotlusi vastu ainult tähitud postiga ning neid KredExisse enam tuua ei saa. „Kuna märtsikuus sai toetuste eelarve täis juba paari tunniga, siis soovitame kõigil toetuse soovijatel postitada oma taotlus 10. jaanuari hommikul. Tehnilise ülevaatuse taotluste vahendeid jagub ilmselt siiski pikemaks ajaks,“ märkis Adler.

    KredEx paneb taotlused järjekorda Eesti Postilt saadud postitamise kellaaja alusel. Täpse järjekorra selgumine võtab prognooside kohaselt aega vähemalt nädala, mille järel avalikustatakse lisaeelarve vahenditest toetuste saajate täpne nimekiri KredExi kodulehel. Taotlused, mis eelarvesse ei mahu, menetlemisele ei lähe, vahendite lõppemisest teavitab KredEx koheselt kodulehe vahendusel. Järgmised vahendid korterelamute toetusteks eraldatakse 2007. aasta riigieelarvest.

    Teise olulise muudatusena saab rekonstrueerimistoetuste taotlusi esitada nüüdsest vaid teostatud ja makstud töödele, v.a. ehitaja järelmaksu kasutamise korral, kui viimane makse on tehtud enne jooksva aasta 30. novembrit. Samuti läheb käesolevast eelarvest kuni 50% Tallinnas asuvatele kortermajadele. Kõik täpsemad toetuste taotlemise tingimused ja uued taotlusvormid on kättesaadavad KredExi kodulehel - www.kredex.ee.

    Märtsis toimunud toetuste taotlusvoorust on KredExis hetkel ootel ligi 700 taotlust, kogusummas 24 miljonit krooni, mida alates tänasest menetlema hakati. KredExi prognooside kohaselt saavad kõik ootel olevad taotlused lõpliku otsuse I kvartali jooksul. 2006. aastal on kortermajad KredExile esitanud üle 1500 rekonstrueerimis- ja tehnilise ülevaatuse toetuse taotluse, kokku 41 miljonile kroonile, millest on välja makstud 12 miljonit krooni, 733 kortermajale. Kogu oma tegutsemisaja jooksul on KredEx toetanud rekonstrueerimis- ja tehnilise ülevaatuse toetustega üle 4000 kortermaja kokku ligi 72 miljoni krooniga.

    Lisainfo toetuste kohta:

    Kristo Hütt
    Toetuste haldur
    KredEx
    Tel: 6819 974
    kristo dot hutt at kredex dot ee

    Kärt Kaukver
    Toetuste haldur
    KredEx
    6 819 981
    kart dot kaukver at kredex dot ee

     

  • 18. detsember 2006

    KredEx Äripäeva Finantskonverentsi koostööpartner

    KredEx osaleb koostööpartnerina Äripäeva 2007. aasta Finantskonverentsil, mis toimub 20.-21. veebruaril Salme Kultuurikeskuses. Finantskonverentsi peateemaks on sel aastal "KASV - vajadus või võimalus."

    Konverentsil on eesmärk rääkida kasvuvõimalustest, mida pakub tänane ümbritsev majanduskeskkond ja ettevõtte võimalikest valikutest nendes tingimustes. Otsime vastuseid küsimustele : "Miks?", "Kuidas?" ja "Kuhu kasvada?". Kahe konverentsipäeva jooksul astuvad lavale oma ala tipud nii praktikute kui ka teoreetikute hulgast.

    Lisainfot konverentsi kohta - Finantskonverents 2007 


     

  • 13. detsember 2006

    Sundüürnikud saavad KredExilt abi

    Kohalikud omavalitsused said KredExilt riiklikku toetust sundüürnike ja piirkonda saabuva uue tööjõu eluasemega seotud probleemide lahendamiseks. 2006. aasta kolmanda munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetuse taotlusvooru raames said toetust  9 omavalitust 10,5 mln krooni ulatuses.

    KredExi eluasemetoodete divisjoni juhi Mirja Adleri sõnul on toetuste eesmärgiks lahendada tagastatud majades elavate sundüürnike probleeme ja toetada riigi regionaalset arengut. Kuna toetuse saamine eeldab ka omavalitsuselt endalt projekti rahastamist vähemalt 50% ulatuses, siis ei ole nõudlus toetuse järele sel aastal eelarve piire ületanud. Toetust on saanud kõik omavalitsused, kelle taotlused on nõutud tingimustele vastanud.

    Kolmanda taotlusvooru eelarve oli kokku 22 miljonit krooni, millest 20 miljonit on suunatud sundüürnike eluasemeprobleemide lahendamiseks ja 2 miljonit krooni piirkonda saabuva uue tööjõu eluasemeprobleemide lahendamiseks. Kolmanda vooru toetusrahadest jäi kasutamata ligikaudu 11 miljonit krooni, mis lisatakse järgmise vooru eelarvele.

    Taotluse tagastatud majades elavate üürnike eluasemeprobleemide lahendamiseks esitas 5  omavalitsust (Tallinn, Kose, Põltsamaa, Rakvere ja Pärnu). Kõige suuremad toetuse saajad olid Tallinna (8 mln krooni) ja Kose (729 tuhat krooni) omavalitsused. Toetuste taotlused rahuldati täies mahus, välja arvatud Pärnu Linnavalitsuse oma, mis ei vastanud toetuse taotlemise tingimustele. Piirkonda saabuva uue tööjõu eluasemeprobleemide lahendamiseks said toetust 5 omavalitsust -  Narva (657 tuhat krooni), Põltsamaa (455 tuhat krooni), Tapa (138 tuhat krooni), Pühalepa (202 tuhat krooni) ja Mäksa (46 tuhat krooni).

    Nimetatud vooru maksimaalsed toetussummad olid 8 miljonit krooni tagastatud majade üürnikele üüripindade loomiseks ja 800 000 tuhat krooni piirkonda saabuvale uuele tööjõule üüripindade loomiseks. Nõutud minimaalne taotlejapoolne panus on 50% projekti kogumaksumusest. Toetust saavad taotleda kõik omavalitsused, piirkonda saabuva uue tööjõu puhul Tallinn, Tartu ja Pärnu v.a.

    Kontakt:

    Tiina Hiller
    Turunduse ja tootearenduse projektijuht
    KredEx
    Tel: 6819 943/ 55 60 74 83

    Mirja Adler
    Eluasemetoodete divisjoni juht
    KredEx
    mirja dot adler at kredex dot ee

november

  • 29. november 2006

    Spetsialistid otsivad hoonete energiasäästuvõimalusi

    Täna, 29. novembril korraldab KredEx koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga konverentsi „Energiasäästu võimalused hoonetes“. Konverents toimub Reval Hotel Olümpia konverentsikeskuses ning ürituse avab kell 10.00 minister Edgar Savisaar.

    KredExi eluasemetoodete divisjoni juhi Mirja Adleri sõnul on valdav enamus Eesti hooneid energeetiliselt ebaefektiivsed, mistõttu on meie kulutused küttele kuni 45% suuremad kui analoogse kliimaga naaberriikides (nt Soomes , Rootsis ). "Eesti hoonete energiatõhususe parandamiseks lahenduste leidmisel on oluline koostöö energiasäästu valdkonna spetsialistide vahel ning teiste riikide kogemustest õppimine", kommenteeris Adler.

    Konverentsi eesmärgiks on tuua kokku hoonete kasutamisega seotud eksperdid Eestist ja Euroopast, vahetamaks hoonete energiasäästuga seotud kogemusi, teadmisi ja informatsiooni. Konverentsi raames soovitakse anda Eesti spetsialistidele võimalus tutvuda teiste riikide kogemuste, praktika ja edukate projektidega, et rakendada neid teadmisi Eesti hoonete energiasäästlikumaks muutmisel.

    Konverents on suunatud energiasäästuga tegelevatele spetsialistidele: kohalike omavalitsuste esindajatele, energiaaudiitoritele, haldajatele, projekteerijatele ja ehitusinseneridele. Konverentsile on oodata 120 osalejat. Konverentsil esinevad mitmete spetsialistide seas ka Rakvere Linnapea Andres Jaadla, Märt Ots Energiaturu Inspektsioonist, Elari Udam Riigi Kinnisvara AS-ist ja Priit Enok Intelligent Energy Excecutive Agency’ist.

    Lisainfo:

    Tiina Hiller
    Turunduse ja tootearenduse projektijuht
    KredEx
    Tel: 6819 943/ 55 60 74 83
    Tiina.hiller@kredex.ee

  • 15. november 2006

    Kortermajade renoveerimine kogub hoogu

    Käesoleva aasta oktoobri lõpu seisuga on KredExi laenukäenduse abil oma maja renoveerinud ligi 90 kortermaja 39 miljoni krooni ulatuses. Lisaks kortermaja laenukäendusele, on KredExi rekonstrueerimis- ja tehnilise ülevaatuse toetused aidanud kokku üle 4000 kortermaja 63 miljoni krooni ulatuses. 

    KredExi eluasemetoodete divisjoni juhiMirja Adleri sõnul on elanike teadlikkus ja arusaam oma kortermajast ning selle korrashoiust aastatega oluliselt tõusnud. "Inimesed on hakanud mõistma, et nende kodu ei lõppe korteriuksega, ning et oma maja korda tehes tõuseb nii elukvaliteet kui seal asuvate korterite väärtus. Samuti on renoveerimisele tehtavad kulutused pikas perspektiivis väiksemad kui renoveerimata majas kütteks kuluvad summad, kuna korda tehtud maja on ka oluliselt energiasäästlikum - KredExi andmetel võib kortermaja korda tegemisega säästa küttekulusid isegi kuni 45%", märkis Adler.

    Kuna suuremaid renoveerimistöid ei suuda kortermaja elanikud üldjuhul oma vahenditest finantseerida, siis kasutatakse renoveerimiseks pangalaenu ja ka KredExi käendust. KredExi käendus annab kortermaja elanikele makseraskuste tekkimisel ka võimaluse võtta aastaks maksepuhkust ning anda laenumaksed selleks ajaks KredExi kanda. Vajalik summa tuleb kortermajal KredExile tagasi maksta hiljemalt aasta jooksul pärast laenu lõppemist. Kuigi maja kordategemiseks vajaminevad summad on suured, sisaldub osa renoveerimistööde maksumusest kindlasti juba saavutatavas küttekulude kokkuhoius, mistõttu elanike maksekoormus ei pruugi laenuvõtmisel väga tõustagi.

    Kortermajad teostavad kõige enam remonditöid, mis parandavad elanike elamistingimusi ning muudavad kortermaja energiasäästlikumaks (nagu nt katuse ja fassaadi renoveerimine, akende ja uste vahetus, elektrisüsteemi rekonstrueerimine, vee- ja küttesüsteemi renoveerimine jms).  

    Kontakt:

    Tiina Hiller
    Turunduse ja tootearenduse projektijuht
    KredEx
    Tel: 6819 943/ 55 60 74 83

    Mirja Adler
    Eluasemetoodete divisjoni juht
    KredEx
    mirja dot adler at kredex dot ee

  • 01. november 2006

    KredExi Energiasäästu kompetentsikeskus aitab kortermajadel küttekulusid säästa

    Eelmisel nädalal alustas KredEx sotsiaalreklaamikampaaniat sõnumiga „Kuidas säästa küttekuludelt?“ Kampaania eesmärgiks on tõsta elanike energiasäästualast teadlikkust, viidates sellele, et kortermaja renoveerimine võib aidata inimestel oma küttekulusid olulisel määral vähendada. Ühtlasi teavitatakse kortermajade elanikke tasuta energiasäästualase nõustamise võimalusest, mida pakub KredExi Energiasäästu kompetentsikeskus.    

    KredExi andmetel võib korda tehtud kortermajas energiasäästu saavutada ning küttekuludelt kokku hoida kuni 45%, mis teeb iga 1000 krooni kohta 450 krooni. KredExi Energiasäästu kompetentsikeskus annab kortermajade elanikele informatsiooni energiasäästu võimaluste ja küttekulude vähendamise kohta, jagades sealhulgas nõuandeid ka energiasäästuga seonduvate renoveerimis- ja rekonstrueerimistööde osas. Tasuta nõuande saamiseks tuleb pöörduda KredExi Energiasäästu kompetentsikeskuse poole telefonil 6 819 954, e-mailil esk at kredex dot ee või külastada kodulehte www.kredex.ee/esk.

    Energiasäästu kompetentsikeskuse projektijuhi Heikki Parve sõnul on järjest kallinev energiahind mitte ainult ajendanud, vaid ka sundinud elanikke majade soojustust täiustama. Täiendav soojustus on kokkuhoid nii isiklikus kui ka riiklikus mastaabis, samuti parandab see ruumide mikrokliimat. Lisaks soovitame kindlasti korrastada ka kütte- ja ventilatsioonisüsteemi. "Kuna enamik kortermaju alustab suuremate remonditöödega kevadel, siis on sügis ja talv just õige aeg järgmise aasta plaanide tegemiseks. Remonditöödega võimalikult suure energiasäästu saavutamiseks on mõistlik eelnevalt spetsialistide käest nõu küsida mida ja millises järjekorras teha " kommenteeris Heikki Parve.  

    Energiasäästu kompetentsikeskusel on peamiselt suunav roll, eesmärgiga tutvustada kortermajade energiasäästumeetmete rakendamist ja hallata kogu kortermajade energiasäästutemaatikat puudutavat informatsiooni.  

oktoober

  • 03. oktoober 2006

    Edukad ettevõtjad saavad KredExist tagatiseta laenu

    Alates tänasest, 3. oktoobrist on võimalik Eesti väike- ja keskettevõtetel saada KredExist tagatiseta kapitalilaenu . Tegemist on KredExi jaoks täiesti uue tegevussuunaga, kuna laene pole sihtasutus siiani väljastanud.

    Kapitalilaenu puhul on tegemist laenuga, mis on mõeldud juba mõnda aega tegutsenud, edukatele ja kiiresti arenevatele ettevõtetele, mis vajavad oma tegevuse laiendamiseks täiendavat kapitali, kuid ei vasta vajaliku suurusega pangalaenu saamise kriteeriumitele.

    KredExi juhataja Andrus Treierisõnul vajavad turumahtude järsul kasvamisel ettevõtted kapitali, mille puhul ei saa üheselt määratleda tehtavate investeeringute ja kulude sisu ning tavapärased pangatooted ei ole sobilikud või ei kata tekkinud vajadust. Samuti on üldteada ettevõtjate vastumeelsus kaasata väliseid investoreid, kes vähendaksid seniste omanike otsustusõigust.

    Sarnaselt ettevõtte omanikule annab KredEx ettevõtja kasutusse kapitali, nõudmata selle eest tagatisi. Samas ettevõtte juhtimisse reeglina ei sekkuta. Kuna kapitalilaenu tagastamise kohustus on üldjuhul laenuperioodi lõpus, tõstab kapitalilaen panga silmis tinglikult ettevõtte omakapitali, mis omakorda võimaldab ettevõttel võtta täiendavat pangalaenu ja kiiresti areneda. Laenu saamisel on määravaks eelkõige ettevõtte juhtkond ja omanikud, kes peaksid omama oma valdkonnas head kogemust ning suutma ja tahtma raskuste korral ettevõttesse täiendavalt panustada. Kapitalilaenu kasutusotstarve võib seisneda ettevõtete ühendamises, ülevõtmises, ettevõttes osaluse omandamises juhatuse liikmete poolt, uute toodete väljaarendamises ja teistes analoogsetes tegevustes.

    Üha enam vajavad lisakapitali just kiiresti arenevad ettevõtted, kes on jõudnud nn ettevõtte arengutsükli teise faasi, kus edasiseks ja hüppeliseks kasvuks on tarvis panustada rohkem uurimis- ja arendustegevusse, tootearendusse või rahastada ettevõtte laienemisplaane, sisenemist uutele turgudele või turusegmentidesse. Kõik see nõuab aga suuri kulutusi ning finantseerimist raskendab reeglina ebapiisav tagatisvara (nt on seadmed ja hooned tihti juba panditud või ei ole nende väärtus laienemiseks vajalike summade puhul piisav). Samuti on tihti takistuseks ka omafinantseeringu madala tase, mis panga silmis ei ole piisav laenu väljastamiseks.

september

  • 22. september 2006

    KredExi tehnilise ülevaatuse toetuse taotluste vastuvõtt on peatatud

    2006. aastal eraldati KredExile riigieelarvest kortermajadele mõeldud tehnilise ülevaatuse toetuste jagamiseks 2 miljonit krooni. Tänase,  22. septembri seisuga on KredExile laekunud 651 tehnilise ülevaatuse toetuse taotlust 2,09 miljonile kroonile, mistõttu uusi taotlusi enam vastu ei võeta.

    2006. aastal esitatud taotlustest on tänaseks positiivse otsuse saanud 635 kortermaja kogusummas 1,92 miljonit krooni.

    2005. aastal sai KredExi abiga tehnilise ülevaatuse toetust kokku 950 kortermaja 2,4 miljoni krooni ulatuses. Tehnilise ülevaatuse toetuse abiga vaadati 2005. aastal üle 839 kortermaja. Kõige enam kasutavad tehnilise ülevaatuse toetust Tallinna kortermajad ehitusekspertiisi ja energiaauditi tellimise kulude katteks.

    KredEx väljastab tehnilise ülevaatuse toetust riikliku elamumajanduse arengukava alusel alates 2003. aastast. KredExi põhitegevus elamumajanduse valdkonnas hõlmab elanike elutingimuste parandamist eluasemelaenude ja kortermajade renoveerimislaenude käendamise abil.

  • 18. september 2006

    KredEx jätkab seminaride sarja „Energiasäästu võimalused korterelamus“

    KredEx koostöös Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga korraldab kevadel alanud seminari sarjale jätkuks tasuta seminari „Energiasäästu võimalused korterelamus“ viies Eesti linnas.

    KredEx alustas kortermajadele mõeldud seminaride sarjaga 2006. aasta kevadel, kuitoimusid esimesed üritused Tallinnas ja Tartus. Seminarid on suunatud kõigile korteriomanikele ja korterelamute esindajatele, kellel on huvi saada energiasäästualast infot ja nõustamist. Kevadel toimunud seminaridel pakkus osalejatele kõige enam huvi kortermajas energiasäästu saavutamisega seotud praktilised küsimused - millised on peamised energiasäästuga seotud probleemid paneelmajades, kuidas neid kõige efektiivsemalt lahendada ning suurimat energiasäästu saavutada. Samuti olid kuulajad huvitatud energiasäästugaseotud rahastamisestja juriidiliste probleemide võimalikest lahendustest.

    2006. aasta sügisel toimuvad seminarid järgmistes Eesti linnades:

    ·Viljandis 19. septembril (hotell Centrum – Tallinna mnt 24)

    ·Pärnus 28. septembril (Rannahotell – Ranna pst 5)

    ·Jõhvis 5. oktoobril (Kersti Võlu koolituskeskus – Tartu mnt 2)

    ·Rakveres 12. oktoobril (hotell Wesenbergh – Tallinna 25)

    ·Valgas 19. oktoobril (Valga Maavalitsuse saal – Kesk 12)

    Seminaridel räägitakse sellest, kuidas säästa energiat korterelamus, mida kujutab endast energiaaudit, kuidas finantseerida energiasäästu meetmeid ning mida toob rakendunud energiatõhususe direktiiv endaga korteromanikele kaasa. Igas linnas tutvustatakse ka praktilist näidet kohaliku korterelamu baasil. Seminaridele on esinema oodatud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja KredExi spetsialistid, Tallinna Tehnikakõrgkooli lektorid, energiaaudiitorid ning kohaliku korterelamu esindaja.

    Seminarid algavad kõigis linnades kell 13.00 ja osavõtt on huvilistele tasuta. Lisainfo seminaride ja registreerimise kohtaon kättesaadav www.kredex.ee/esk võiE-posti aadressil esk at kredex dot ee.

    Energiasäästu kompetentsikeskus alustas KredExi juures tööd 2006. aasta alguses eesmärgiga tutvustada kortermajade energiasäästumeetmete rakendamist, hallata kogu kortermajade energiasäästutemaatikat puudutavat informatsiooni ning jagada korterelamute energiasäästuga seonduvat renoveerimis- ja rekonstrueerimisalast informatsiooni.

    Kontakt:

    Tiina Hiller

    Turunduse ja tootearenduse projektijuht
    KredEx
    Tel: 6819 943/ 55 60 74 83

    Mirja Adler

    Eluasemetoodete divisjoni juht

    KredEx

    mirja dot adler at kredex dot ee

  • 13. september 2006

    Ettevõtjad õpivad tundma Ida-Euroopa riske

    Neljapäeval, 14. septembril toimub Laulasmaa konverentsikeskuses Hansa Liisingu ja KredExi poolt korraldatav „Ida-Euroopa ekspordiseminar“. Seminaril antakse ülevaade idaturu eripärast, erinevatest eksporditehingutega kaasnevatest riskidest ning nende maandamisest.

    Seminari eesmärgiks on tuua kokku Ida-Euroopa turu spetsialistid ja eksportivad ettevõtted, et vahetada kogemusi ja teadmisi turu eripärast ning võimalikest probleemidest. Seminaril arutatakse idakaubanduse rollist Eesti majanduses, ekspordiga kaasnevate krediidiriskide maandamisest, antakse ülevaade Venemaa majanduse ja impordi hetkeolukorrast ning räägitakse eksportija kogemusest idaturul.

    Hansa Liisingu faktooringu ja laofinantseerimise divisjoni direktori Ivar Kõllo sõnul on Eesti eksportijad viimasel ajal oma toodangut üha enam Venemaale, Ukrainasse ja teistesse endistesse NSVL riikidessemüüma hakanud. „Kui suur osa müügist lähiminevikus ja ka nüüd toimub veel ettemaksu tingimustel, siis üha enam on näha välisostjate survet eksportijatele võimaldada kauba ostuks just krediiditingimusi. Krediiditingimuste võimaldamine ostjale on aga väga sageli üheks suurimaks konkurentsieeliseks ning sageli isegi eelduseks konkurentsis püsimiseks,“ leiab Ivar Kõllo.

    KredExi äriklientide toodete divisjoni juhi Jako Kruuse hinnangul seisavad eksportijad silmitsi peamiselt likviidsusprobleemi ja krediidiriskiga, mille tulemusel võib eksportija ostja makseraskuste või tahtmatuse tõttu rahast ilma jääda. „Seda aitab vältida ekspordifaktooring koos KredExi ekspordigarantiiga. Kui eksportija loovutab pärast tarne teostamist oma arved faktooringfirmale, saab ta kuni 90% summast kohe kätte. Ostjalt raha mittelaekumise korral peab ta mõningatel juhtudel kahju ise kandma, kuid kasutades lisaks faktooringule ka ekspordigarantiid, kannab ostja arvete mittelaekumise korral kahju KredEx,“ selgitab Jako Kruuse.

    Kontakt:

    Tiina Hiller

    Turunduse ja tootearenduse projektijuht
    KredEx
    Tel: 6819 943/ 55 60 74 83

    Jako Kruuse

    Äriklientide toodete divisjoni juht

    KredEx

    Jako dot kruuse at kredex dot ee

  • 08. september 2006

    KredExi käendusega eluasemelaenude osakaal märgatavalt vähenenud

    2006. aasta augusti lõpu seisuga on noored pered ja noored spetsialistid võtnud KredExi laenukäenduse abiga pankadest eluasemelaenu kokku 582 mln krooni. Käenduse abil on 2006. aastal uue kodu soetanud 797 noort pere ja spetsialisti. Kõigist Eestis välja antud eluasemelaenudest moodustab see vaid 2,85%.

    Kinnisvarahindade hüppelise tõusuga on aasta-aastalt kasvanud nii Eestis väljaantavate eluasemelaenude mahud kui ka KredExi poolt käendatavad keskmised laenusummad. Kui 2000. aastal oli keskmine laenusumma ligikaudu 215 000 krooni, siis on see igal aastal kasvanud ligi 23%, ulatudes 2006. aastal juba 733 500 kroonini. Samas on märgatavalt langenud KredExi laenukäenduste osakaal kõigist Eestis välja antud eluasemelaenudest. Kui 2001. aastal moodustasid KredExi laenukäendusega väljastatud laenud kõigist eluasemelaenudest 29%, siis 2003. aastal juba 18,5% ning 2006. aastal on antud suhe langenud juba 2,85%-ni.

    KredExi eluasemetoodete divisjoni juhi Mirja Adleri sõnul võib peamise põhjusena, miks KredExi laenukäenduste osakaal pidevalt langenud on, välja tuua pankadevahelise tiheda konkurentsi, mistõttu on järjest lihtsustatud laenutingimusi ning alandatud pankadepoolset omafinantseeringu nõuet. "Loomulikult on paljudele KredExi sihtgruppi kuulujatele probleemiks ka väga suur kinnisvarahindade tõus, mistõttu on paljudel noortel raske isegi 10% omafinantseeringut kokku koguda," kommenteerib Mirja Adler. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et KredExi laenukäendused on suunatud suhteliselt kitsale sihtgrupile.

    KredEx väljastab noorele perele, noorele spetsialistile ja tagastatud majas elavale üürnikule mõeldud eluasemelaenu käendusi alates 2000. aastast. Selle aja jooksul on käenduse abil oma kodu soetanud 16 000 noort pere ja spetsialisti, kes on KredExi käendusega pankadest eluasemelaenu võtnud 6,8 miljardi krooni ulatuses. 

    Kontakt:

    Tiina Hiller

    Turunduse ja tootearenduse projektijuht
    KredEx
    Tel: 6819 943/ 55 60 74 83

    Mirja Adler

    Eluasemetoodete divisjoni juht

    KredEx

    mirja dot adler at kredex dot ee

  • 04. september 2006

    KredEx toetab kortermaja energiasäästlikumaks muutmist 1 miljoniga

    KredEx valis BEEN projekti raamesvälja Eesti kortermajadele mõeldud konkursi „Muuda oma korterelamu energiasäästlikumaks“ võitja, kelle rekonstrueerimistöid toetatakse 1 miljoni krooniga. Konkursi võitjaks osutus Tallinnas, Paldiski mnt 171 asuv 59 korteriga maja.

    Sobiva maja otsingud said alguse juba mai alguses, kui KredEx kuulutas BEEN (Baltic Energy Efficiency Networkfor Building Stock) projekti raames välja konkursi, eesmärgiga leida üks korterelamu Eestis, mis oleks valmis maksimaalse energiasäästu saavutamise eesmärgil teostama oma majas komplekssed rekonstrueerimistööd.

    Konkursile laekus kokku 3 taotlust ning kõigi puhul oli tegemist Tallinna korterelamutega. Oluliseks valiku kriteeriumiks oli kortermaja valmisolek investeerida rekonstrueerimistöödesse vähemalt 5 miljonit krooni. Samuti pidi maja olema ehitatud tüüpprojekti järgi ning olema eelnevalt võimalikult vähe renoveeritud.

    KredExi eluasemetoodete divisjoni juhi Mirja Adleri sõnul oli esitatud taotluste arv nii väike eelkõige  5 miljonilise investeeringunõude tõttu. Kortermajade renoveerimine käib Eestis küll hoogsalt, aga tavaliselt võetakse korraga ette vaid üks või kaks suuremat tööd, mitte kogu maja kompleksne rekonstrueerimine. Selle peamiseks põhjuseks on rahastamisvahendite puudus või hirm suure laenu ees.

    Konkursile esitatud projektidest osutus kõige paremini sobivaks Paldiski mnt 171 korteriühistu, kellega KredEx on tänaseks ka koostöölepingu sõlminud. Vastavalt lepingule teostatakse korterelamus BEEN projekti raames 2006-2007. aastal küttesüsteemi, katuse, fassaadi ja ventilatsiooni rekonstrueerimistööd, mille eesmärgiks on suurima võimaliku energiasäästu saavutamine. Eesmärgi täitmist koordineerib projektijuhina ja omanikujärelvalve teostajana OÜ Ehitusseire.

    Konkurss ja maja rekonstrueerimistööd viiakse läbi INTERREG III raames teostatava projekti Baltic Energy Efficiency Network  for Building Stock (BEEN) raames.

    Kontakt:

    Tiina Hiller

    Turunduse ja tootearenduse projektijuht
    KredEx
    Tel: 6819 943/ 55 60 74 83

august

  • 31. august 2006

    Väikeettevõtted on KredExi abil investeerinud üle 2 mld krooni

    Alates 2001. aastast on ettevõtted KredExi laenukäenduse abiga oma äritegevusse investeerinud enam kui 2 miljardit krooni. 2006. aasta esimese seitsme kuuga on Eesti väike- ja keskettevõtted KredExi laenukäenduse abil pankadest täiendavat laenu võtnud 365 miljonit krooni.  

    Käesoleva aasta juuli lõpu seisuga on KredExile laekunud 192 ettevõtluslaenu käenduse taotlust, millest 138 moodustab uusmüük ja 54 eelnevate käenduslepingute muudatused. Esitatud taotlustest on tänaseks positiivse otsuse pälvinud 125 laenukäendust. Kõige enam kasutavad ettevõtted KredExi käendust endiselt pangast investeerimislaenu saamise eesmärgil, mis moodustavad enam kui 60% kõigist laenukäendustest. Investeerimislaenudele järgnevad võrdselt arvelduskrediidi ja käibelaenu käendused.

    Ettevõtete prognooside kohaselt on 2006. aasta seitsme kuuga käendatud laenude abil plaanis luua 720 täiendavat töökohta. Kogu oma tegutsemisaja jooksul on KredExi laenukäendus aidanud Eesti ettevõtetel luua enam kui 3700 uut töökohta. Jätkuvalt on KredEx kõige rohkemtaganud kuni 10 töötajaga väikeettevõtete laene, moodustades 60% kõigist väljastatud laenukäendustest. Regionaalselt on kõige aktiivsemad laenukäenduse taotlejad endiselt Tallinna ja Harjumaa ettevõtted, kes on võtnud ligi 70% kõigist käendatud laenudest.

    Tegevusvaldkonniti on käendatud kõige enam tootmistegevusega seotud ettevõtete laene, millest suurima osa moodustavad puidu- ja metallitööstus, millele järgnevad toiduainetööstus ning hulgi- ja jaekaubandus. KredExi ettevõtluslaenu käenduste sihtrühma kuuluvad kõik tegevusalad välja arvatud põllumajandus, kalandus, metsandus ja avalik sektor, samuti ei toetata kinnisvaraarendust.

    Kontakt:

    Tiina Hiller

    Turunduse ja tootearenduse projektijuht
    KredEx
    Tel: 6819 943/ 55 60 74 83

  • 29. august 2006

    Energiasäästualane info Viljandis, Pärnus, Jõhvis, Rakveres, Valgas

    Tulenevalt Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiivist on Eestil kohustus töötada välja ja rakendada olemasolevate hoonete energiakasutuse efektiivsemaks muutmise meetmed. Lisaks regulatiivsetele meetmetele paneb pidevalt kallinev energia korteriomanikke energiasäästule rohkem tähelepanu pöörama.

    Mida toob rakendunud energiatõhususe direktiiv endaga kaasa korteriomanikele? Kuidas säästa energiat korterelamus? Neile ja mitmetele teistele küsimustele, mis puudutavad korterelamu energiasäästuvõimalusi, vastuse saamiseks, korraldab SA KredEx koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga erinevates Eesti linnades seminaride sarja:

    „Energiasäästu võimalused korterelamus”  

    • Viljandis 19. septembril (hotell Centrum – Tallinna mnt 24)
    •  Pärnus 28. septembril (Rannahotell – Ranna pst 5)
    • Jõhvis 5. oktoobril (Kersti Võlu koolituskeskus – Tartu mnt 2)
    • Rakveres 12. oktoobril (hotell Wesenbergh – Tallinna 25)
    • Valgas 19. oktoobril (Valga Maavalitsuse saal – Kesk 12)

    Seminaride algus 13.00 ja osavõtt on tasuta.

    Osalemisest palume teatada telefonil 6 819 954, 6 819 950 või e-postil esk at kredex dot ee hiljemalt 2 päeva enne seminari toimumist ja kindlasti märkida, millises eelpool mainitud linnas soovite meie seminarist osa võtta.

    Seminari kava:

    • Hoonete energiatõhususe direktiivi rakendamine Eestis
    • Energiasäästu võimalused korterelamus
    • Energiaaudit
    • SA KredEx - korterelamute laenukäendus, toetused korterelamutele ja energiasäästu kompetentsikeskus
    • Praktiline näide kohapealt

    Lektoritena astuvad üles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja SA KredEx spetsialistid, Tallinna Tehnikakõrgkooli lektorid, energiaaudiitorid ning kohaliku korterelamu esindaja.

  • 22. august 2006

    Omavalitsused saavad KredExilt toetust

    KredEx avab 2006. aasta munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetuse III taotlusvooru kohalikele omavalitsustele. Munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetuse taotluse esitamise tähtaeg on 30. september 2006. 

    Toetuse jagamise eesmärk on tagastatud majades elavate üürnike ja piirkonda saabuva uue tööjõu eluasemeprobleemide lahendamine. 2006. aasta kolmanda taotlusvooru eelarve on 21,6 miljonit krooni, millest 19,6 miljonit on mõeldud tagastatud majades elavate üürnike eluasemeprobleemide lahendamiseks ja 2 miljonit krooni piirkonda saabuva uue tööjõu eluasemeprobleemide lahendamiseks.

    2006. aasta teise taotlusvooru raames said toetust 13 omavalitust kokku 18,6 mln krooni ulatuses. Taotluse tagastatud majades elavate üürnike eluasemeprobleemide lahendamiseks esitas kokku 4 omavalitsust kogusummas 14,7 mln krooni ja piirkonda saabuva uue tööjõu eluasemeprobleemide lahendamiseks 9 omavalitsust kogusummas 3,9 mln krooni.

    Maksimaalsed toetussummad ühe projekti/ toetuslepingu ja kohaliku omavalituse kohta on 8 miljonit krooni tagastatud majade üürnikele üüripindade loomiseks ja 800 000 tuhat krooni piirkonda saabuvale uuele tööjõule üüripindade loomiseks. Minimaalne taotlejapoolne panus on 50% projekti kogumaksumusest. Toetust saavad taotleda kõik omavalitsused, piirkonda saabuva uue tööjõu puhul Tallinn, Tartu ja Pärnu v.a.

    Kontakt:

    Taivo Nõlvand

    Eluasemedivisjoni kliendihaldur
    KredEx
    Tel: 6819 973

juuli

  • 24. juuli 2006

    Partnerid hindavad kõrgelt KredExi usaldusväärsust ja asjatundlikkust

    Tutvu KredExi poolt läbi viidud värske pankade kliendihaldurite rahulolu-uuringu kokkuvõttega.
  • 21. juuli 2006

    72% Eesti ettevõtetest on KredExist teadlikud

    Tutvu KredExi 2005. aasta uuringuga ettevõtjate teadlikkuse kohta.
  • 11. juuli 2006

    Tehnilise ülevaatuse toetused lõpu korral

    Tänase, 11. juuli seisuga on KredExile kortermajade tehnilise ülevaatuse toetuste jagamiseks eraldatud summast järel ligikaudu 120 000 krooni, millest tulenevalt peatab KredEx lähinädalatel toetuse taotluste vastuvõtu.

    2006. aastal eraldati KredExile riigieelarvest kortermajadele mõeldud tehnilise ülevaatuse toetuse jagamiseks 2 miljonit krooni. KredExile on laekunud 578 toetuse taotlust 1,9 mln kroonile, millest tänaseks on positiivse otsuse saanud 253 kortermaja kogusummas 774 000 krooni.

    2005. aastal sai KredExi abiga tehnilise ülevaatuse toetust kokku 950 kortermaja 2,4 mln krooni ulatuses. Tehnilise ülevaatuse abiga vaadati 2005. aastal üle 839 kortermaja. Kõige enam kasutavad tehnilise ülevaatuse toetust Tallinna kortermajad ehitusekspertiisi ja energiaauditi tellimise kulude katteks.

    KredEx vahendab kortermajadele riigi poolt eraldatud tehnilise ülevaatuse toetust energiaauditi, ehitusekspertiisi ja ehitusprojekti teostamiseks, kattes 50% antud tööde maksumusest, aga mitte rohkem kui 6000 krooni maja kohta. Ehitusekspertiis on sisuliselt maja tehnilise seisukorra hinnang ning ehitusprojekt teostatakse ehituse rekonstrueerimiseks. Energiaaudit võimaldab kortermajadel välja selgitada kõige kiiremini ära tasuvad ja suuremat energiasäästu andvad tööd. Sõltuvalt projekti mahust maksab energiaauditi teostamine ligikaudu 12000 ja ehitusekspertiis 5000 krooni.
     
    KredEx väljastab tehnilise ülevaatuse toetust riikliku elamumajanduse arengukava alusel alates 2003. aastast. KredExi põhitegevus elamumajanduse valdkonnas hõlmab elanike elutingimuste parandamist eluasemelaenude ja kortermajade renoveerimislaenude käendamise abil.

  • 10. juuli 2006

    Minister kinnitas toetust saavad omavalitsused

    2006. aasta munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetuse teise taotlusvooru raames said 13 omavalitust kokku 18,6 mln krooni toetust. Teise taotlusvooru eelarvest 23 mln krooni oli mõeldud tagastatud majades elavate üürnike ja 6 miljonit krooni piirkonda saabuva uue tööjõu eluasemeprobleemide lahendamiseks.

    Taotluse tagastatud majades elavate üürnike eluasemeprobleemide lahendamiseks esitas kokku 4 omavalitsust kogusummas 14,7 mln krooni ja piirkonda saabuva uue tööjõu eluasemeprobleemide lahendamiseks 9 omavalitsust kogusummas 3,9 mln krooni.

    Kõik 13 esitatud taotlust said täies mahus rahuldatud. Tagastatud majades elavate üürnike probleemide lahendamiseks said kõige rohkem toetust Tallinna (8 mln) ja Pärnu (4,8 mln) linnavalitsused ning piirkonda saabuva uue tööjõu toetuseks Kose ja Valga linnavalitsused, mõlemad vastavalt 800 000 krooni.

    KredEx on munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetusi jaganud alates 2003. aastast ning selle aja jooksul on omavalitsusi kokku toetatud 58 miljoni krooniga. Toetusskeemi raames käesoleval aastal kasutamata jäänud raha (11,6 mln  krooni) liidetakse juurde järgmisele munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetuste taotlusvooru eelarvele.

    KredExi poolt väljastatav munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetus võimaldab kohalikel omavalitsustel katta kuni 50% sihtgruppidele mõeldud üürielamute ostu-, ehitus- või renoveerimishinnast. KredEx loob võimalusi elanike elutingimuste parandamiseks Eestis. KredExi põhitegevuseks elamumajanduse valdkonnas on noorte perede ja spetsialistide, tagastatud eluruumide üürnike ning korterelamute laenude käendamine.

juuni

  • 28. juuni 2006

    Pakkumiskutse projektijuhi leidmiseks

    SA KredEx viis läbi Eesti korterelamutele mõeldud konkursi „Muuda oma korterelamu energiasäästlikumaks“. Konkursi põhieesmärk on leida üks korterelamu Eestis, mis on valmis suurima energiasäästu saavutamise eesmärgil teostama oma majas komplekssed rekonstrueerimistööd. KredEx toetab konkursi võitnud korterelamus läbiviidavaid rekonstrueerimistöid BEEN projekti raames 1 miljoni krooniga.

    Tegemist on Eestis esmakordse projektiga, mis saab teoks BEEN (Baltic Energy Efficiency Network)projekti raames KredExi, Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Korteriühistute Liidu, Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu, Tallinna Linnavalitsuse, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Saksamaa partnerite abiga. BEEN projekti finantseeritakse 75% ulatuses Euroopa Liidu projekti Interreg III B vahenditest.

    Seoses eelpooltooduga kuulub SA KredEx välja,

    Pakkumiskutse projektijuhi leidmiseks.

    Objekt:
    - korterelamu ( 5 kordne paneelelamu Õismäel) rekonstrueerimine
    - eelarve 5 miljonit krooni
    - töö algus august 2006
    - eeldatav kestvus kuni 1 aasta

    Töö kirjeldus:
    - projekti juhtimine
    - suhtlemine projekteerijaga
    - suhtlemine korteriühistu esindajaga
    - pakkumiste korraldamine ja kooskõlastamine tellijaga
    - lepingute korraldamine ja kooskõlastamine tellijaga
    - tegema ehitusjärelvalvet vastavalt kehtivale Ehitusseadusele ja Ehituse omanikujärelvalve korrale.

    Kõik pakkumises osalejad esitavad oma kirjalikud pakkumised SA  KredExile, aadressil Pärnu mnt.  67B, Tallinn 10134 hiljemalt 17. juuliks 2006.

    Laekunud pakkumised vaatab läbi konkursi korraldajate poolt moodustatud komisjon.

    Pakkumise kohta saab täiendavat infot e-posti teel kristi dot tammet at kredex dot ee

mai

  • 09. mai 2006

    Kortermaja laenukäendusi väljastavad nüüdsest ka pangad

    Kortermajad, kes soovivad pangast oma korterelamu rekonstrueerimiseks laenu võtta ning vajavad selleks ka KredExi käendust, saavad nüüdsest kõik toimingud teostada otse läbi panga.

    KredEx uuendas aprilli lõpus oma koostöölepinguid Hansapanga, SEB Eesti Ühispanga, Sampo panga ja Krediidipangaga, mille tulemusel on pankadel nüüdsest võimalus otse kortermajadele KredExi laenukäendusi väljastada. Antud uuendus muudab korterelamutele KredExi laenukäenduse lihtsamini ja kiiremini kättesaadavamaks.

  • 08. mai 2006

    KredEx toetab korterelamu rekonstrueerimist energiasäästlikuks kuni 1 mln krooniga

    Alates tänasest, 8. maist avab KredEx Eesti korterelamutele mõeldud konkursi „Muuda oma korterelamu energiasäästlikumaks“. Konkursi põhieesmärk on leida üks korterelamu Eestis, mis on valmis suurima energiasäästu saavutamise eesmärgil teostama oma majas komplekssed rekonstrueerimistööd. KredEx toetab konkursi võitnud korterelamus läbiviidavaid rekonstrueerimistöid BEEN projekti raames 1 miljoni krooniga.

    Tegemist on Eestis esmakordse projektiga, mis saab teoks BEEN (Baltic Energy Efficiency Network)projekti raames KredExi,Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Korteriühistute Liidu, Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu, Tallinna Linnavalitsuse, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Saksamaa partnerite abiga. BEEN projekti finantseeritakse 75% ulatuses Euroopa Liidu projekti Interreg III B vahenditest.

    Konkursil võivad osaleda kõik Eestis asuvad korterelamud, mis on ehitatud ajavahemikul 1955-1990 ning mille puhul on tegemist paneel-, blokk-, või kivimajaga. Korterelamus ei tohi viimase 5 aasta jooksul olla teostatud märkimisväärseid renoveerimis- ega rekonstrueerimistöid. Korterelamu ise peab olema valmis rekonstrueerimistöödesse (vajadusel pangalaenu abiga) investeerima vähemalt 5 miljonit krooni, millest projekti raames toetatakse konkursi võitjaks valitud korterelamut 1 miljoni krooniga.

    Oluline on, et rekonstrueerimistööde tulemusena saavutatakse korterelamus vähemalt 30% energiasääst. Täpsed tingimused ning konkursil osalemise taotlusvorm on üleval KredExi kodulehel –www.kredex.ee.

    KredExi eluasemetoodete divisjoni juhi Mirja Adleri sõnul on käesoleva konkursi põhieesmärgiks näidata, et Eesti elamufondi on võimalik muuta märkimisväärselt energiasäästlikumaks olemasolevate finantsmehhanismide abil.

    Kõik konkursil osaleda soovivad korterelamud peavad esitama oma avaldused KredExile hiljemalt 3. juuniks 2006. Laekunud avaldused vaatab läbi konkursi korraldajate poolt moodustatud komisjon, misvalib kandidaatide hulgast välja korterelamu, kelle rekonstrueerimistöid otsustatakse toetada 1 miljoni krooniga.

  • 03. mai 2006

    Seminar "Energiasäästu võimalused korterelamus" Tartus

    KredEx koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga korraldab seminari teemal

    Energiasäästu võimalused korterelamus

    Seminaril kajastatakse järgmisi teemasid:

    Euroopa Liidu energiatõhususe direktiiviga kaasnevad nõuded Eesti kortermajadele

    Energia säästmine korterelamus

    Energiasäästu kompetentsikeskus

    Seminar toimub 11. mail Tartus, Atlantise konverentsikeskuses (Narva mnt 2), kell 13.00-16.30. Seminarist osavõtt on tasuta.

    Osalemisest palume teatada telefonil 6 819 975/ 6 819 950 või e-postil elina@kredex.ee hiljemalt  9. maiks.

aprill

  • 25. aprill 2006

    KredEx koostöös Euroopa Komisjoniga jagab infot väikeettevõtete finantseerimisest

    Homme, 26. aprillil korraldab KredEx koostöös Euroopa Komisjoniga Laulasmaa konverentsikeskuses rahvusvahelise finantskonverentsi „Efektiivsed finantseerimisvõimalused väike- ja keskettevõtetele Eestis ja mujal Euroopas“.

    Konverents keskendub väike- ja keskettevõtete rahastamisvõimaluste käsitlemisele, andes ülevaate Eesti ja Euroopa ettevõtlusmaatikul toimuvast, tulevikutrendidest ning erinevatest EL-is kättesaadavatest finantsinstrumentidest.

    Konverentsi eesmärgiks on tuua kokku erinevad ettevõtluskeskkonna osapooled: ettevõtted, avaliku sektori organisatsioonid ja finantsasutused, et vahetada kogemusi, teadmisi ja informatsiooni Eesti ettevõtete kapitalile ligipääsu parandamise kohta. Tänase, 25. aprilli seisuga on konverentsile tulemas üle 200 erineva ettevõtluskeskkonna esindaja nii avalikust kui ka erasektorist.

    Konverentsil esinevad mitmete välismaiste spetsialistide seas Helga Zechtl Euroopa Komisjoni Ettevõtluse direktoraadist, Christa Karis Euroopa Investeerimisfondist ja Jose Figueiredo Euroopa Garantiiorganisatsioonide Assotsiatsioonist. Eesti spetsialistidest on esinema oodatud Siim Raie Eesti Kaubandus-Tööstuskojast, Aet Altroff Hansapangast ja Andrus Treier KredExist. Konverentsi avab Majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar.
  • 24. aprill 2006

    KredEx annab tasuta infot, kuidas säästa energiat

    Alates tänasest, 24. aprillist alustab Energiasäästu kompetentsikeskus kortermajade elanike energiasäästualast nõustamist. Sissejuhatava üritusena korraldatakse 26. aprillil selleteemaline seminar Tallinna Rahvusraamatukogus.

    Lähemat infot selle kohta, kuidas energiat säästa, saab nii telefonil 6819 979, kompetentsikeskuse kodulehelt www.kredex.ee/esk kui ka KredExi kontorist aadressil Pärnu mnt 67B.

    Energiasäästu kompetentsikeskuse eesmärgiks on tutvustada kortermajade energiasäästumeetmete rakendamist, hallata kogu kortermajade energiasäästutemaatikat puudutavat informatsiooni ja viia kokku erinevad osapooled, kellest sõltub hoonete energiakasutuse edasine areng Eestis. Samuti jagab kompetentsikeskus korterelamute energiasäästuga seonduvat renoveerimis- ja rekonstrueerimisalast informatsiooni.

    Vajadus Energiasäästu kompetentsikeskuse loomiseks tulenes eelkõige sellest, et enamik Eesti elamuid on võrreldes Põhjamaadega energeetiliselt mitu korda ebaefektiivsemad ning riigil tuleks selles osas kortermaju süstemaatilisemalt informeerida. Samuti tuleks riigil hiljemalt aastaks 2009 välja töötada vajalikud meetmed hoonete energiakasutuse efektiivsemaks muutmiseks. Energiasäästu kompetentsikeskuse projekti rahastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

  • 19. aprill 2006

    KredEx avab teise toetustevooru omavalitsustele

    KredEx avab 2006. aasta munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetuse II taotlusvooru kohalikele omavalitsustele. Taotlusi munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetuse saamiseks tuleb omavalitsustel KredExile esitada hiljemalt 19. maiks 2006. 

    Toetuse jagamise eesmärk ontagastatud majades elavate üürnike ja piirkonda saabuva uue tööjõu eluasemeprobleemide lahendamine. 2006. aasta teise taotlusvooru eelarve on 29 mln krooni, millest 27 miljonit onmõeldud tagastatud majades elavate üürnike eluasemeprobleemide lahendamiseks ja 2 miljonit krooni piirkonda saabuvauue tööjõu eluasemeprobleemide lahendamiseks.

    2006. aasta esimese taotlusvooru raames esitas munitsipaal-üürielamufondi suurendamiseks avalduse kokku 9 omavalitsust, kogusummas 11,5 miljonit krooni. Esimese taotlusvooru lõpptulemused selguvad lähiajal kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juurde moodustatud munitsipaal-üürielamufondi taotluste hindamise komisjon teeb otsuste, millised taotlused ja mis ulatuses rahuldatakse.

    Maksimaalsed toetussummad ühe projekti/ toetuslepingu ja kohaliku omavalituse kohta on 8 miljonit krooni tagastatud majade üürnikele üüripindade loomiseks ja 800 000 tuhat krooni piirkonda saabuvale uuele tööjõule üüripindade loomiseks.Minimaalne taotlejapoolne panus on 50% projekti kogumaksumusest. Toetust saavad taotleda kõik omavalitsused, piirkonda saabuva uue tööjõu puhul Tallinn, Tartu ja Pärnu v.a.

  • 17. aprill 2006

    2006. aasta rekonstrueerimistoetuse saajate nimekiri

    Nimekirja saab vaadata siit.

märts

  • 28. märts 2006

    KredEx alustab uue ekspordigarantii pakkumist ettevõtetele

    Alates tänasest, 28. märtsist on võimalik eksporditehinguid KredExi abil kindlustada uue EU garantiiga, mis on välja töötatud spetsiaalselt väiksema ekspordikäibega Euroopa Liitu ja OECD riikidesse eksportivate ettevõtete vajadusi arvestades.

    EU garantii aitab ettevõttel, mille aastane ekspordikäive ei ületa 32 miljonit krooni, maandada krediidiriske ja kindlustada seeläbi arvete laekumise. Ühtlasi võimaldab see ettevõttel pakkuda välisostjale soodsamaid maksetingimusi, kasvatades niimoodi ettevõtte konkurentsivõimet rahvusvahelisel turul. Uut tüüpi riikliku ekspordigarantii töötas KredEx välja eelkõige selleks, et muuta eksporditehingute garanteerimine kättesaadavaks ka nendele Eesti ettevõtjatele, kelle ekspordikäibed on väiksemad ning kes soovivad kindlustada vaid üksikute ostjatega seotud krediidiriske.

    EU garantii juures peab KredEx oluliseks toote lihtsust ning selle kasutamise mugavust ettevõtjale. Kuna EU garantii puhul on tegemist küllaltki standardse tootega muudab see garantii väljastamise ettevõtjale ka kiiremaks. Samuti on ettevõtja jaoks soodne asjaolu, et garantii maksumus ei sõltu sellest, kui palju tarneid eksportija välisostjale aasta jooksul teeb.

    EU garantiid on ettevõtjal võimalik kasutada, kui välisostjale antav maksetähtaeg ei ületa 60 päeva. EU garantii on seega kasutav eelkõige tarbekaupade, tooraine jt lühiajalise kestvusega kaupade ekspordil. EU garantii puhul pakub KredEx ettevõtjale fikseeritud 85% suurust garantiikatet.

  • 27. märts 2006

    Kortermajade rekonstrueerimistoetuste raha sai otsa ühe tunniga

    KredEx avas täna, 27. märtsi hommikul kortermajadele mõeldud rekonstrueerimistoetuste taotluste vastuvõtu. Ülisuure nõudluse tõttu oli juba esimese tunni jooksul taotlusi vastu võetud kogu eraldatud summa ulatuses. Kuigi sel korral eraldatud vahenditest täiendavaid taotlusi enam rahuldada ei saa, siis jätkatakse taotluste registreerimist kogu 27. märtsi jooksul, et võimalusel kas täiendavate või järgmiste aastate eraldiste arvelt need siiski rahuldada.

    Sel korral eraldati rekonstrueerimistoetusteks riigieelarvest kokku 15 mln krooni, mille taotlemiseks on tavapäraselt kulunud kuid. 2005. aasta jaanuaris rekonstrueerimistoetusteks eraldatud 16,5 miljonit krooni jagati laiali aprilli kuuni. 2005. aasta detsembris sai riigieelarve lisaeelarvest rekonstrueerimistoetusteks eraldatud 4,5 mln krooni otsa aga ühe päevaga, mistõttu oli ka sel korral oodata, et kortermajade nõudlus toetuste järele on väga suur. Kuna summa oli aastalõpuga võrreldes enam kui kolm korda suurem, siis oli taotluste vastuvõtul arvestatud siiski mõnepäevase vastuvõtuajaga. Tegelik huvi osutus aga veelgi suuremaks ning summa eraldati kogu ulatuses juba ühe tunniga.

    2006. aasta riigieelarvest eraldati KredExile kortermajade rekonstrueerimise toetamiseks 17 miljonit krooni. Sellest 15 miljonit krooni rekonstrueerimistoetusteks ja 2 miljonit krooni tehnilise ülevaatuse toetusteks. Tehnilise ülevaatuse toetusi on kortermajadel võimalik edasi taotleda.

  • 17. märts 2006

    KredEx avab 27. märtsist toetuste taotluste vastuvõtu kortermajadele

    KredEx avab alates 27. märtsist korterelamute rekonstrueerimis- ja tehnilise ülevaatuse toetuste taotluste vastuvõtu. 2006. aasta riigieelarvest eraldati KredExile kortermajade rekonstrueerimise toetamiseks 17 miljonit krooni.

    KredEx alustab toetustaotluste vastuvõttu 27. märtsil, varem esitatud või varasema postikuupäevaga taotlusi vastu ei võeta ning saadetakse tagasi. Taotlusi võetakse vastu kuni riigieelarvest eraldatud vahendeid jätkub. Detsembris sai riigieelarve lisaeelarvest rekonstrueerimistoetusteks eraldatud 4,5 mln krooni otsa ühe päevaga, millest võib järeldada, et kortermajade nõudlus toetuste järele on ülisuur. Toetuste täpsed tingimused ning toetustaotluste vormid on kättesaadavad KredExi kodulehel aadressil www.kredex.ee.

    2006. aasta riigieelarvest eraldati KredExile tagastamatu toetusena kortermajade rekonstrueerimise toetamiseks 17 miljonit krooni.Sellest 15 miljonit krooni rekonstrueerimistoetusteks ja 2 miljonit krooni tehnilise ülevaatuse toetusteks.

    2005. aastal sai positiivse otsuse 645 rekonstrueerimistoetuse taotlust, kogusummas 16,5 miljonit krooni. Kogu oma tegevusaja jooksul on KredEx kokku väljastanud 1683 rekonstrueerimistoetust, kogusummas 60,4 miljonit krooni. KredExi põhitegevus elamumajanduse valdkonnas hõlmab elanike elutingimuste parandamist eluasemelaenude ja kortermajade renoveerimislaenude käendamise abil.

  • 08. märts 2006

    KredEx avab uue toetustevooru omavalitsustele

    KredEx avab 2006. aasta toetusprogrammi kohalikele omavalitsustele, mis võimaldab omavalitsustel osta, ehitada ja renoveerida üürikortereid õigusjärgselt tagastatud majade üürnikele. Taotlus munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetuse saamiseks tuleb omavalitsustel KredExile esitada hiljemalt 14. aprilliks 2006. 

    2006. aasta esimene taotlusvoor on mõeldud tagastatud majades elavate üürnike eluasemeprobleemide lahendamiseks. Taotlusvooru eelarve on 12,7 miljonit krooni ja maksimaalne ühe projekti toetussumma 4 miljonit krooni, millest taotlejapoolne panus peab olema vähemalt50% projekti kogumaksumusest.

    2005. aasta munitsipaal-üürielamufondi suurendamise teise taotlusvooru eelarve oli 15,1 miljonit krooni, mille raames esitas KredExile taotluse 7 omavalitsust kokku 13,1 miljonile kroonile. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juurde moodustatud munitsipaal-üürielamufondi taotluste hindamise komisjon otsustas toetuse eraldada kõigile taotluse esitanud omavalitsusele, kokku 12,4 miljoni krooni ulatuses. Kõige suuremad toetused said Tallinn (4 mln krooni), Pärnu (4 mln krooni) ja Rakvere (2,68 mln krooni),  millele järgnesid Tartu (0,58 mln krooni), Võru (0,5 mln krooni), Vihula (0,43 mln) ja Varbla (0,26 mln).

    Piirkonda saabuva uue tööjõu elamistingimuste lahendamiseks esitas 2005. aasta toetusprogrammi raames taotluse10 omavalitsust kogusummas 3,5 mln krooni. Taotlusvooru eelarve oli 2 miljonit krooni ning toetuse saamise otsused saavad teatavaks lähiajal, peale ministri vastavasisulise käskkirja jõustumist.

    Tagastatud majades elavate üürnike eluasemeprobleemide lahendamiseks saavad toetust taotleda kõik omavalitsused, kelle haldusalas elab sihtgruppi kuuluvaid isikuid. Piirkonda saabuva uue tööjõu eluasemeprobleemide lahendamiseks ei saa toetust taotleda Tallinn, Tartu ja Pärnu. 

  • 07. märts 2006

    KredExil täitus 5. tegevusaasta

    Alates 2001. aastast tegutsenud KredExil täitus veebruari lõpus viies tegevusaasta. KredExi tegevus on olnud tulemusrikas ja arengurohke, mis väljendub nii tulude ja portfellimahtude pidevas kasvus kui ka uute toodete väljaarendamises.

    Oma viie tegevusaasta jooksul on KredEx garanteerinud Eesti ettevõtete eksporditehinguid 1,7 miljardi krooni ulatuses, aidanud ettevõtetel pangast äritegevuse arendamiseks täiendavat laenu saada ligikaudu 1,9 miljardit krooni ning oma kodu soetada enam kui 15 000 noorel perel ja spetsialistil. KredExi abi on kasutanud 574 ettevõtet, kes on alustatud projektide abil planeerinud luua 2912 täiendavat töökohta.

    KredExi portfellimaht 2005. aasta lõpu seisuga ulatus 1,4 miljardi kroonini. Sama aja jooksul on kahjudena välja makstud kokku 24,4 mln krooni, millele lisaks on tulevaste kahjude tarbeks moodustatud eraldisi kokku 39,8 mln krooni. Lisaks kaasabile ettevõtluse arendamisel ja elamistingimuste parandamisel on KredExi üheks oluliseks eesmärgiks tagada tegevuse isetasuvus pikas perspektiivis. Kogu tegutsemisaja vältel on KredEx  tegutsenud mõõdukalt kasumlikult,  ka 2005. aasta esialgne auditeerimata kasum on umbes 4 mln krooni. 

    KredExi täpseks sünnipäevaks peetakse 2001. aasta veebruari lõppu, kui KredEx ühendas endaga kolm endist sihtasutust (Ekspordi Krediteerimise ja Garanteerimise Sihtasutuse, Ettevõtluse Krediteerimise Sihtasutuse ja Sihtasutuse Eesti Eluase).

  • 02. märts 2006

    1,7 miljardi eest garanteeritud eksporti

    KredEx kindlustab Eesti ettevõtjate eksporti alates 2001. aastast. Selle aja jooksul on eksporditehinguid kokku garanteeritud 1,7 miljardi krooni väärtuses. 2005. aastal garanteeris KredEx Eesti ettevõtjate tehinguid välisturgudel 783 miljoni krooni väärtuses, mis võrreldes 2004. aastaga on 20% võrra kasvanud.

    2005. aastal väljastas KredEx Eesti ettevõtjatele 316 ekspordigarantiid, mille abil võimaldati välisostjatele krediidilimiiti kokku 247 miljoni krooni ulatuses. Võrreldes 2004. aastaga on vähenenud väljastatud ekspordigarantiide arv, kuid garanteeritud ekspordikäive on suurenenud, mis 2004. aastal oli vastavalt 648 miljonit krooni.

    Kõige suurem osa KredExi poolt garanteeritud ekspordist (29%) läks 2005. aastal Saksamaale. Teised olulisemad sihtriigid olid Suurbritannia, Rootsi, Taani ja Venemaa.

    Kogu Eesti ekspordist moodustasidKredExi poolt garanteeritud eksporditehingud 2005. aastal 0,8%.

    2005. aastal on KredEx eksportijatele hüvitanud 22 kahjunõuet, mille puhul probleemide tõttu välispartneritega ei ole ettevõtetel õnnestunud oma raha kätte saada. KredEx hüvitas 2005. aastal eksportijatele tehinguid kokku 11,3 miljoni krooni ulatuses.

    Garanteeritud ekspordikäibe kasv tõendab, et ettevõtjad teadvustavad ühe enam välisturgudel tekkida võivad riske ning otsitavad abi nende kindlustamiseks. Eksporditehingute garanteerimine on otstarbekas kõigile eksportivatele ettevõtetele. Kindlasti tasub eksporditehinguid kindlustada siis, kui tehingu maht moodustab suure osa ettevõtte kogukäibest, mille tulemusena võib eksporditehingu ebaõnnestumine viia ettevõtte tõsistesse rahalistesse raskustesse.

    Kontakt:
    Tiina Hiller
    Turunduse ja tootearenduse projektijuht
    KredEx
    Tel: 6819 943/ 55 60 74 83
    tiina dot hiller at kredex dot ee
    www.kredex.ee

veebruar

  • 22. veebruar 2006

    Väikeettevõtetel kasvav huvi KredExi laenukäenduse järele

    2005. aastal võtsid ettevõtted oma äritegevuse arendamiseks KredExi laenukäendusega pankadest täiendavat laenu 483 miljonit krooni, millest üle poole moodustasid investeerimislaenud. Investeerimislaenu - ja liisinglepingute kogumaht ulatus 335 mln kroonini. Ettevõtete prognooside kohaselt on käendatud laenude abil kavas luua 929 täiendavat töökohta.

    2005. aastal laekus KredExile 233 ettevõtluselaenu käenduse taotlust, millest positiivse otsuse pälvis 201 laenukäendust, nendest 148 investeerimislaenu käendust.KredExi käendusmaht ulatus 2005. aastal 255 miljoni kroonini. 

    Võrreldes 2004. aastaga on suurenenud ettevõtete nõudlus investeerimislaenu käenduste järele. 2004. aastal laekus KredExile 235 laenukäenduse taotlust, millest 210 said positiivse otsuse ja mille abil ettevõtted said pankadest 380 mln kroonitäiendavat laenu. Investeerimislaenu käenduselepinguid sõlmiti 2004. aastal kokku 110. KredExi poolt väljastatud käendusmaht kasvas võrreldes aastaga 2004 kokku 25%.Samuti kasvas ettevõtete prognooside kohaselt loodavate töökohtade arv, mis 2004. aastal oli kokku 369 uut töökohta.  

    Nõudlus laenukäenduste järele on jätkuvalt kasvavka 2006. aasta alguses. Jaanuari kuu jooksulon positiivse otsuse saanud juba14 laenukäenduse taotlust kogusummas 21,8 mln krooni, mis on ligi kolmandiku võrra rohkem kui 2005. aasta samal perioodil.

    KredExi juhataja Andrus Treieri sõnul on mahtude kasv olulises osas seotud üldise majanduskasvuga, millest tulenevate võimaluste kasutamise üheks eeltingimuseks on investeerimine arengusse ja laienemisse. Lisaks on KredExi poolt väljatöötamisel uued tooted nii väikeste, alustavate ettevõtete rahastamiseks kui ka suuremate, senist tegevust oluliselt laiendada soovivate ettevõtete jaoks. Nimetatud toodete eesmärgiks on pakkuda ettevõtetele tõhusat abi kõigis arenguetappides.

    KredExi käendus on mõeldud väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, kel puudub piisav tagatis pangast laenu saamiseks või kes on oma tegevust alles alustamas. KredExi käendus julgustab panku rahastama ka neid väikefirmasid, kelle projektidega kaasneks kõrgem risk. KredExi käendus tagab pangale kuni 75% väike- ja keskmise suurusega ettevõtete investeerimis- või käibelaenust. Liisingutehinguid käendab KredEx kuni 40% liisingvara tasumata väljaostuhinnast.

    Kontakt:
    Tiina Hiller
    Turunduse ja tootearenduse projektijuht
    KredEx
    Tel: 6819 943/ 55 60 74 83
    tiina dot hiller at kredex dot ee
    www.kredex.ee

jaanuar

  • 11. jaanuar 2006

    KredEx peatab ajutiselt tehnilise ülevaatuse toetuste taotluste vastuvõtu

    KredEx peatab alates 13. jaanuarist ajutiselt tehnilise ülevaatuse toetuste taotluste vastuvõtu. Detsembris KredExile riigieelarve lisaeelarvest tehnilise ülevaatuse toetuste jagamiseks eraldatud 0,5 miljonist kroonist on tänaseks alles ca 23 000 krooni, mistõttu saab KredExile tehnilise ülevaatuse toetuste taotlusi esitada kuni reedeni.

    Tegemist on siiski ajutise peatamisega, kuna hetkel ootab KredEx vabariigi valituse määruse "Riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingu sõlmimise tingimused ja kord 2006. aastal", kinnitamist. Antud määrus on hetkel kooskõlastamisel ning läheb vabariigi valituses kinnitamisele lähinädalatel, mille järel on KredExil võimalik taotluste vastuvõtt taasavada.

    2005. aastal eraldati riigieelarvest KredExile kortermajade tehnilise ülevaatuse toetuste jagamiseks 1,4 miljonit krooni, mis jagati toetustena välja ligi kümne kuuga. Aasta lõpus riigieelarve lisaeelarvest laekunud täiendavad 0,5 miljonit krooni, sai otsa kuu ajaga. 2005. aastal laekus KredExile 1044 tehnilise ülevaatuse toetuse taotlust, millest tänaseks on välja makstud 950 toetust.

    KredEx vahendab kortermajadele riigi poolt eraldatud tehnilise ülevaatuse toetust energiaauditi, ehitusekspertiisi ja ehitusprojekti teostamiseks, kattes 50% antud tööde maksumusest, aga mitte rohkem kui 6000 krooni maja kohta. Energiaaudit võimaldab kortermajadel välja selgitada kõige kiiremini ära tasuvad ja suuremat energiasäästu andvad tööd. Ehitusekspertiis on sisuliselt maja tehnilise seisukorra hinnang ning ehitusprojekt teostatakse ehitise rekonstrueerimiseks.

    KredEx on tehnilise ülevaatuse toetusi kortermajadele väljastanud riikliku elamumajanduse arengukava alusel alates 2003. aastast. Kogu selle aja jooksul on KredExile laekunud üle 2400 tehnilise ülevaatuse toetuse taotluse, millest positiivse otsuse on tänaseks saanud 2275 taotlust. KredExi põhitegevuseks elamumajanduse valdkonnas on elanike elutingimuste parandamine eluasemelaenude ja kortermajade renoveerimislaenude käendamise abil.

     

  • 03. jaanuar 2006

    KredEx jätkab lühiajaliste eksporditehingute kindlustamist

    KredEx jätkab Eesti ettevõtete Euroopa Liidu ja OECD riikidesse  suunatud  lühiajaliste eksporditehingute garanteerimist ka edaspidi, kuid seda teatud piirangutega. Alates 2006. aasta algusest kehtestati Euroopa Komisjoni poolt erand, mille kohaselt on riiklikel krediidikindlustajatel lubatud ekspordigarantiid pakkuda vaid suhteliselt madala ekspordikäibega väike- ja keskettevõtetele.

    Euroopa Komisjoni erand kehtestab nõuded väike- ja keskmise suurusega eksportivatele ettevõtetele. Olulisemaks nõudeks on aastase ekspordikäibe piirmäär, millest lähtuvalt ei tohi KredExi ekspordigarantiid sooviva ettevõtte aastane ekspordikäive ületada 2 miljonit EUR ehk ligikaudu 31 miljonit krooni.

    Antud tingimused kehtivad kuni kahe aasta pikkuste Euroopa Liidu ja OECD riikide suunaliste ekspordigarantiide puhul. Väljapoole Euroopa Liitu ja OECD riike suunduva ekspordi puhul ning samuti kesk- ja pikaajaliste eksporditehingute garanteerimisele nimetatud piiranguid ei rakendata.  

    KredExi juhataja Andrus Treieri sõnul arvestab KredEx uute lepingute sõlmimisel kõigi kehtestatud piirangutega, samas jätkatakse seniste klientide teenindamist olemasolevate lepingute alusel. "Kuna Komisjoni erand kehtestati lõplikus sõnastuses alles vähem kui kaks nädalat enne aastavahetust, siis on loomulik et kõikide piirangute rakendumiseks on vajalik teatud üleminekuperiood ning juba võetud kohustusi tuleb täita," ütles Treier. 

    2005. aasta juulis pikendas Euroopa Komisjon KredExile antud eriluba Eesti ettevõtete lühiajaliste eksporditehingute kindlustamiseks kuni 31.detsembrini 2005. Alates 1. jaanuarist 2006 hakkas kehtima Euroopa Komisjoni poolt riiklikele ekspordigaranteerijatele mõeldud üldine erand, mis võimaldab KredExil kindlaks määratud tingimustel lühiajalise ekspordi garanteerimist jätkata.

    2005. aasta novembri lõpu seisuga ulatus KredEx poolt garanteeritud ekspordikäive ca 742 miljoni kroonini, moodustades Eesti ekspordist ca 0,8%. KredEx loob võimalusi  Eesti ekspordi arenguks, aidates kaasa ekspordi sihtriikide valiku mitmekesistamisele ja ekspordimahtude suurendamisele.

Otsi uudiste hulgast