Teie arvamus on meile tähtis.

Tagasiside aitab meil muuta teenindust paremaks.

Saatja nimi
Saatja e-post
Teade
123456789101112131415161718192021222324252627282930313233343536373839404142434445464748495051525354555657585960616263646566676869707172737475767778798081828384858687888990919293949596979899 + 123456789 = ?

Palun sisestage matemaatilise tehte tulemus.

* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname tagasiside eest!



detsember

  • 19. detsember 2005

    Ekspordigarantii Venemaa suunal odavneb

    KredEx alandas Venemaa, Ukraina ja Rumeenia suunaliste lühiajaliste maksetähtaegadega eksporditehingute preemiamäärasid, mille tulemusena saavad Eesti ettevõtted oma eksporditehinguid ligi 20% võrra soodsamalt kindlustada. 

    KredEx muutis Venemaa, Ukraina ja Rumeenia suunal kehtivat riigipõhist kattepoliitikat lühiajaliste ekspordigarantiide osas, mis võimaldab KredExil pakkuda eksportijale senisest soodsamaid tingimusi. Lühiajaline ekspordigarantii on kuni ühe aasta pikkune garantii, mida kasutatakse enamasti tarbekaupade, tooraine ja teiste lühiajaliste kaupade ekspordil. Pikaajaliste ehk üle ühe aasta pikkuse maksetähtajaga eksporditehingute preemiamäärad jäetakse hetkel muutmata.

    KredEx on 2005. aastal Venemaa suunalisi eksporditehinguid garanteerinud 52,3 miljoni krooni ulatuses, millest 5,3 miljonit moodustavad lühiajalised ja 47 miljonit pikaajalised eksporditehingud. Alates 2003. aastast on KredEx Venemaa suunal eksporditehinguid garanteerinud kokku 78 miljoni krooni ulatuses. Ukraina suunal on 2005. aastal Eesti ettevõtete eksporti garanteeritud 2,4 miljoni ja kogu tegevusaja jooksul kokku 8,4 miljoni krooni ulatuses. Rumeenia vastu on Eesti eksportijate huvi seni veel väga tagasihoidlik, alates 2003. aastast on Rumeenia suunal eksporditehinguid garanteeritud 0,8 miljoni krooni ulatuses.

    2005. aasta novembri lõpu seisuga on KredExilt positiive otsuse saanud 288 ekspordigarantii taotlust. KredExi poolt garanteeritud ekspordikäive ulatus novembri lõpu seisuga 690 miljoni kroonini, mis moodustas ca 0,8% Eesti ekspordist. Käesoleval aastal on KredEx Eesti eksportijale hüvitanud 11 miljoni krooni väärtuses kahjusid ning alates 2001. aastast on eksporditehingute väljamaksed teostatud 13,8 miljoni krooni ulatuses.

     

     

     

  • 15. detsember 2005

    Omavalitsused saavad KredExilt toetust

    KredEx taasavab toetusprogrammi kohalikele omavalitsustele, mis võimaldab omavalitsustel osta, ehitada ja renoveerida üürikortereid õigusjärgselt tagastatud majade üürnikele ning piirkonda saabuvale uuele tööjõule. Taotlus munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetuse saamiseks tuleb omavalitsustel KredExile esitada hiljemalt 15. jaanuariks 2006. 

    2005. aasta teise taotlusvooru eelarve on 17,1 miljonit krooni, millest 15,1 miljonit on mõeldud tagastatud majades elavate üürnike ja 2 miljonit piirkonda saabuva uue tööjõu eluasemeprobleemide lahendamiseks. 2005. aasta esimese taotlusvooru raames jagati toetusi 7,1 miljoni krooni ulatuses. Esimeses taotlusvoorus rahuldamata jäänud omavalitsuste taotlused võetakse käesolevas voorus läbivaatamisele eelisjärjekorras tingimusel, et viidatud puudused on kõrvaldatud ja taotlused vastavad esitatud tingimustele. 

    KredExi poolt väljastatava munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetus katab kuni 50% kohalike omavalitsuste poolt sihtgrupile mõeldud üürielamute ostu-, ehitus- või renoveerimistööde hinnast. Tagastatud majades elavate üürnike eluasemeprobleemide lahendamiseks saavad toetust taotleda kõik omavalitsused, kelle haldusalas elab sihtgruppi kuuluvaid isikuid. Piirkonda saabuva uue tööjõu eluasemeprobleemide lahendamiseks ei saa toetust taotleda Tallinn, Tartu ja Pärnu. 

    Toetuse saamiseks peavad kohalikud omavalitsused esitama KredExile toetuse taotluse munitsipaal-üürielamufondi suurendamiseks hiljemalt 15.jaanuariks 2006. 

    KredEx on munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetusi jaganud alates 2003. aastast ning selle aja jooksul on omavalitsusi kokku toetatud 32,1 miljoni krooniga. 2005. aasta esimesel taotlusvoorul said munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetust Tallinn, Elva, Kuressaare, Viljandi ja Tartu. 

    KredEx loob võimalusi elanike elutingimuste parandamiseks Eestis. KredExi põhitegevuseks elamumajanduse valdkonnas on noorte perede ja spetsialistide, tagastatud eluruumide üürnike ning kortermajade laenude käendamine. Toetusi väljastab KredEx Eesti elamumajanduse arengukava aastateks 2003-2008 alusel.

     

  • 15. detsember 2005

    KredEx peatab kortermajade rekonstrueerimistoetuste vastuvõtu

    Kortermajade ülisuure nõudluse tõttu rekonstrueerimistoetuse järele on riigi poolt KredExile kortermajade toetusteks eraldatud  4,5 mln krooni juba ühe päevaga otsakorral. Tehnilise ülevaatuse toetust on kortermajadel võimalik edasi taotleda.

    KredEx avas rekonstrueerimistoetuse taotluste vastuvõtu täna, 15. detsembril ning juba poole päeva jooksul on KredExile laekunud taotlusi üle 3,5  miljonile kroonile, millega seoses peatab KredEx homsest kortermajade rekonstrueerimistoetuste taotluste vastuvõtu.

    Tegemist on siiski ajutise peatamisega, kuna 2006. aasta riigieelarvest on KredExile ette nähtud uued ressursid rekonstrueerimistoetuste jagamiseks, millele alustatakse taotluste vastuvõttu suure tõenäosusega juba jaanuaris.

    2005. aasta riigieelarve lisaeelarvest eraldati KredExile toetuste väljajagamiseks 20 miljonit krooni. Sellest 4,5 miljonit krooni jagatakse laiali rekonstrueerimistoetustena, 0,5 miljonit krooni tehnilise ülevaatuse toetusena ning ülejäänud 15 miljonit krooni on mõeldud munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetusteks kohalikele omavalitsustele.

  • 14. detsember 2005

    KredEx taasavab toetuste taotluste vastuvõtu kortermajadele

    KredEx avab homme, 15. detsembril korterelamute rekonstrueerimis- ja tehnilise ülevaatuse toetuste taotluste vastuvõtu. 2005. aasta riigieelarve lisaeelarvest eraldati KredExile kortermajade rekonstrueerimise toetamiseks 5 miljonit krooni.

    KredExile on 2005. aastal laekunud 690 rekonstrueerimistoetuse taotlust kogusummas 22,3 miljonit krooni, millest positiivse otsuste on saanud 645 taotlust, kogusummas 16,5 miljonit krooni. Kogu oma tegevusaja jooksul on KredEx kokku väljastanud 1683 rekonstrueerimistoetust, kogusummas 44,8 miljonit krooni.

    2005. aasta riigieelarve lisaeelarvest eraldati KredExile tagastamatu toetusena 20 miljonit krooni. Sellest 4,5 miljonit krooni jagatakse laiali rekonstrueerimistoetustena, 0,5 miljonit krooni tehnilise ülevaatuse toetusena ning ülejäänud 15 miljonit krooni on mõeldud munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetusteks kohalikele omavalitsustele. KredEx jätkab taotluste vastuvõtmist ja toetuste väljastamist seniks kuni riigieelarvest jaotatud ressursse jätkub. 

    Rekonstrueerimis- ja tehnilise ülevaatuse toetust saavad taotleda korteri- või hooneühistud ja korteriomanike ühisused, kes haldavad enne 1990. aastat (kaasa arvatud) ehitatud korterelamut. Korterelamute rekonstrueerimistoetus katab kuni 10% rekonstrueerimistööde maksumusest. Toetust saab taotleda kortermajade piirde- ja kandekonstruktsioonide (nt katuse- ja fassaadikatte, paneelivuukide), gaasipaigaldiste ja elektrisüsteemide rekonstrueerimiseks-renoveerimiseks. Tehnilise ülevaatuse toetus katab kuni 50%, kuid mitte rohkem kui 6 000 krooni maja kohta, energiaauditi, ehitise ekspertiisi või projekti maksumusest. Ka elamuühistud, kes ei ole end veel hoone- või korteriühistuks ümber registreerinud, võivad toetust taotleda. 

    Alates 2003. aastast on KredEx toetanud üle 1100 kortermaja rekonstrueerimistöid, kokku on KredExi abiga renoveerimistöid teostatud enam kui 3,6 miljonil ruutmeetril.

    KredExi põhitegevus elamumajanduse valdkonnas hõlmab elanike elutingimuste parandamist eluasemelaenude ja kortermajade renoveerimislaenude käendamise abil.

  • 12. detsember 2005

    KredExi juures alustab tööd energiasäästualane kompetentsikeskus

    1. jaanuarist 2006 alustab KredExis tööd energiasäästu kompetentsikeskus. Energiasäästu kompetentsikeskus, mille põhieesmärgiks on hallata ja jagada kortermajade energiasäästualast informatsiooni, luuakse KredExi eluasemetoodete divisjoni juurde. Energiasäästu kompetentsikeskus viiakse ellu koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, kes kompetentsikeskuse projekti ka rahastab.

    Energiasäästu kompetentsikeskuse eesmärgiks on tutvustada kortermajade energiasäästumeetmete rakendamist, hallata kogu kortermajade energiasäästutemaatikat puudutavat informatsiooni ja viia kokku erinevad osapooled, kellest sõltub hoonete energiakasutuse edasine areng Eestis. 

    KredExi eluasemetoodete divisjoni juhi Mirja Adleri sõnul on energiasäästu kompetentsikeskuse eesmärgiks koondada kogu kortermajade energiasäästu puudutav info ühte kohta ning muuta nii kogu energiasäästualane infovahetus senisest efektiivsemaks. 

    Enamik Eesti hooneid on energeetiliselt ebaefektiivsed. Soome Keskkonnaministeeriumi andmetel tarbitakse Eestis Põhjamaadest kaks kuni kolm korda rohkem energiat ning seda tingimustes, kus meie keskmine välistemperatuur on soojem kui põhjanaabritel. Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiivist (2002/91/EÜ) tulenevalt on Eestil hiljemalt aastaks 2009 kohustus välja töötada ja rakendada meetmed olemasolevate hoonete energiakasutuse efektiivsemaks muutmiseks. 

    Kompetentsikeskuse põhiliseks tegevusvaldkonnaks hakkab olema sobiva keskkonna loomine hoonete energiatõhususe parandamiseks. Samuti keskendutakse korterelamute energiasäästuga seonduva renoveerimis- ja rekonstrueerimisalase informatsiooni jagamisele.

    KredEx loob võimalusi elanike elutingimuste parandamiseks Eestis. KredExi põhitegevuseks elamumajanduse valdkonnas on noorte perede ja spetsialistide, tagastatud eluruumide üürnike ning kortermajade laenude käendamine. Alates 2003. aasta algusest on KredEx elamumajanduse arengukava alusel väljastanud toetusi ka korterelamutele ning kohalikele omavalitsustele.

  • 01. detsember 2005

    KredEx toetab omavalitsusi uute elamispindade loomisel 7,1 mln krooniga

    Majandus- ja  kommunikatsiooniminister kinnitas 2005. aasta munitsipaal-üürielamufondi toetuse saajad. KredEx on munitsipaal-üürielamufondi toetusi jaganud alates 2003. aastast ning selle aja jooksul on omavalitsusi kokku toetatud 32,1 miljoni krooniga.

    Munitsipaal-üürielamufondi toetuse saamiseks esitas  KredExile käesoleval aastal taotluse 8 omavalitsust kokku 14,7 miljonile kroonile. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juurde moodustatud munitsipaal-üürielamufondi taotluste hindamise komisjon otsustas käesoleval aastal toetuse eraldada 5 omavalitsusele, kokku 7,1 miljonit krooni. Taotluste nõuetele mittevastavuse või projekti toetuskõlbmatuse tõttu said käesoleval aastal negatiivse otsuse 3 omavalitsust.

    2005. aastal on kõige suuremahulisema toetuse saaja Tallinna Linnavalitsus (4 mln krooni), millele järgnevad suhteliselt võrdsete summadega Elva Linnavalitsus (0,75 mln krooni), Viljandi Linnavalitsus (0,79 mln krooni), Kuressaare Linnavalitsus (0,78 mln krooni) ja Tartu Linnavalitsus (0,75 mln krooni). Toetussummade abil on omavalitsustel plaanis ehitada tagastatud majades elavatele üürnikele kokku 98 uut elamispinda. 

    Toetusskeemi raames käesoleval aastal kasutamata jäänud raha ( 2,9 mln  krooni ) liidetakse järgmisele munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetuste taotlusvooru eelarvele. Samuti võetakse järgmisel taotlustevoorul eelisjärjekorras hindamisele käesoleval korral mitterahuldatud toetustaotlused, eeldusel, et viidatud puudused on kõrvaldatud ja taotlused vastavad nõutud tingimustele. 

    Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile riigieelarvest tagastamatu toetusena eraldatud munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetust jagab KredEx omavalitsustele kolmandat aastat - eelmisel aastal said toetust 14 linna-ja vallavalitsust kokku 12,1 mln krooni ja 2003. aastal 7 omavalitsust kokku 12,9 miljonit krooni. 

    KredExi poolt väljastatav munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetus võimaldab kohalikel omavalitsustel katta kuni 50% sihtgruppidele mõeldud üürielamute ostu-, ehitus- või renoveerimishinnast. KredEx loob võimalusi elanike elutingimuste parandamiseks Eestis. KredExi põhitegevuseks elamumajanduse valdkonnas on noorte perede ja spetsialistide, tagastatud eluruumide üürnike ning korterelamute laenude tagamine.

november

  • 30. november 2005

    KredEx jätkab koostööd Euroopa Investeerimisfondiga

    Jätkuks senisele edukale koostööle pikendati novembri lõpus Euroopa Investeerimisfondi  (EIF ) ja KredExi vahelist koostöölepingut kuni 2007. aasta juunini. Koostöö EIF-iga võimaldab KredExil pakkuda ettevõtetele madalama hinnaga ning tavapärasest suuremaid, 14 miljoni kroonini ulatuvaid  käendusi. Lisaks jagab EIF KredExi poolt investeerimislaenude käendamisel võetavaid riske 50% ulatuses käendussummast.  

    KredEx alustas koostööd EIF -iga 2004. aasta kevadel eesmärgiga parandada Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtete finantseerimisvõimalusi. KredEx on EIF-i kaasgarantii abil väljastanud ettevõtluslaenu käendusi kokku 147 ettevõttele, kogusummas 195 miljonit krooni. Käendused on ettevõtetel võimaldanud teha investeeringuid 600 miljoni krooni ulatuses, mille tarbeks on pankadest laenu võetud kokku 403 miljonit krooni.  

    Lepingu pikendamisega muudeti ühtlasi ka tingimusi, millest tulenevalt tõusis KredExi maksimaalne võimalik EIF-i kaasgarantiiga kaetud käenduste maht 347 miljonilt kroonilt 501 miljoni kroonini.

    KredExi ettevõtluslaenu käendus on mõeldud väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes on oma tegevust alles alustamas või kellel puudub piisav tagatis pangast laenu saamiseks. KredExi käendus tagab pangale kuni 75% väike- ja keskmise suurusega ettevõtete investeerimis- või käibelaenust. 

  • 21. november 2005

    KredEx on Eesti eksportijatele hüvitanud ligi 12 miljonit krooni kahjusid

    KredEx kindlustab Eesti ettevõtete eksporti alates 2001. aastast. Selle aja jooksul on KredEx eksporditehingutega kaasnenud kahjusid hüvitanud kokku 11,9 miljoni krooni väärtuses, sellest käesoleval aastal 8,4 miljonit krooni.

    Suurenenud ekspordigarantiide väljamaksed on tingitud eelkõige KredExi poolt garanteeritud ekspordikäibe mahtude kasvust. 2003. aastal garanteeris KredEx Eesti eksporditehinguid 167 mln krooni ulatuses, 2004. aastal 684 mln krooni ulatuses ja 2005. aasta 10 kuuga ca 640  miljoni krooni ulatuses. Siinkohal tuleb arvestada sellega, et hüvitiste väljamaksmine toimub teatava ajalise nihkega. Paljud sellel aastal väljamakstavad kahjud on seotud eelmisel aastal teostatud tehingutega. Sarnaselt hüvitatakse mõningad sellel aastal esitatud kahjunõuded alles järgmisel aastal. 

    Ettevõtjad on KredExile esitanud 18 ekspordigarantiide kahjunõuet, mille puhul probleemide tõttu välisparteritega ei ole ettevõtetel  õnnestunud oma raha kätte saada. Kõige enam on KredExi ekspordigarantii klientidel olnud probleeme Itaalia ettevõtetega. 14-st hüvitatud kahjunõude juhtumist 6 puhul on olnud tegemist Itaalia ettevõtetega. Kahjunõudeid on Itaalia suunal välja makstud 5,1 miljonit krooni. Suuremaid kahjusid on hüvitatud ka Saksamaale, Suurbritanniasse, Lätti ja Leetu eksportinud ettevõtetele. 

    KredExi juhataja Andrus Treier sõnul näitavad suhteliselt suured hüvitatud kahjude mahud selgelt, et ekspordigarantiid on ettevõtetele vajalikud. Kuigi enne garantii väljastamist hinnatakse välisostja makseriske ning väga riskantsetele ostjatele garantiid ei väljastata, siis sellegipoolest jääb osa nõuetest paratamatult laekumata. Seejuures on lisaks kahjude hüvitamisele KredEx olnud abiks ka raha sissenõudmisel, kus nii mõnelgi korral on arved teatud viivitusega siiski tasutud. 

    Puidutöötlemisega tegeleva ettevõte Imprest OÜ juhi Timo Hermlini hinnangul läheb nende toodangust ekspordiks ligi 95%, peamisteks sihtriikideks on Inglismaa, Iirimaa ja Island. Hermlini sõnul on KredExi ekspordigarantii aidanud ettevõttel paremini raha koju tuua. Ühel juhul saadi vastaspoole pankroti korral tagasi 85% oma rahast, mis muidu oleks ettevõttele päris suur kahju olnud. „Olukord, kus nädala jooksul lisandub ligi 3 uut klienti on meie jaoks tavaline. Sellise hulga uute klientide juures on väga raske kõiki enne müümist põhjalikult tundma õppida,“ ütles Hermlin.

    Suurenenud garanteeritud ekspordikäive ja väljamakstavate kahjude hüvitised tõestavad välisturgudel riskide maandamise vajalikkust. Eksporditehingute garanteerimine on otstarbekas kõigile eksportivatele ettevõtetele, eelkõige tasub eksporditehinguid kindlustada aga siis, kui tehingu maht moodustab suure osa ettevõtte kogukäibest, mille tulemusena võib eksporditehingu ebaõnnestumine viia ettevõtte tõsistesse rahalistesse raskustesse.

oktoober

  • 06. oktoober 2005

    Tehnilise ülevaatuse toetused on otsas

    Täna, 6. oktoobril laekus KredExile tehnilise ülevaatuse toetuste taotlusi ootamatult suurele summale, millega on KredExile tehnilise ülevaatuse toetuste väljastamiseks eraldatud ressursid otsas. Sellega seoses peatab KredEx toetuste taotluste vastuvõtu.

    Eilse seisuga oli käesolevaks aastaks kortermajade tehnilise ülevaatuse toetuse jagamiseks KredExile eraldatud 1,98 mln kroonist alles ca 53 000 krooni. Toetuse väljastamise positiivne otsus oli tehtud 890 kortermajale üle Eesti 1,92 mln krooni ulatuses.

    KredEx on tehnilise ülevaatuse toetust väljastanud riikliku elamumajanduse arengukava alusel alates 2003. aastast. KredExi põhitegevus elamumajanduse valdkonnas hõlmab elanike elutingimuste parandamist eluasemelaenude ja kortermajade renoveerimislaenude käendamise abil. Oma põhitegevuses on KredEx isemajandav.

  • 05. oktoober 2005

    Tehnilise ülevaatuse toetused on lõppemas

    Tänase seisuga on KredExile eraldatud tehnilise ülevaatuse toetuse ressurssidest järel ca 53 tuhat krooni, mistõttu tuleb KredExil toetuste taotluste vastuvõtt lähinädalatel peatada. Toetuse väljastamise positiivne otsus on käesoleval aastal tehtud juba 890 kortermajale üle Eesti.
     
    2005. aastal eraldati KredExile tehnilise ülevaatuse toetuse jagamiseks kortermajadele 1,4 mln krooni. Koos eelmisest aastast järele jäänud toetuste ressurssidega saab KredEx käesoleval aastal tehnilise ülavaatuse toetust väljastada 1,98 mln krooni ulatuses. Tänaseks on toetuse väljastamise positiivne otsus tehtud sellest 1,92 mln kroonile.
     
    2004. aastal sai KredExi vahendusel tehnilise ülavaatuse toetust 1029 ning 2003. aastal 344 kortermaja. Väljastatud toetuste ressursid olid nendel aastatel vastavalt 1,98 mln krooni ja 670 tuhat krooni. Keskmine tehnilise ülevaatuse toetus on 2005. aastal võrreldes eelmiste aastatega suurenenud, mis tuleneb sellest, et alates käesoleva aasta juulist alustas KredEx tehnilise ülevaatuse toetuse väljastamist ka energiaauditile ning selle tellimine on võrreldes teiste töödega, mida toetatakse, kortermajale oluliselt kallim. Energiaaudit maksab kortermajadele sõltuvalt projekti mahust ca 12000 ja ehitusekspertiis ca 5000 krooni.
     
    KredEx vahendab kortermajadele riigi poolt eraldatud tehnilise ülevaatuse toetust energiaauditi, ehitusekspertiisi ja ehitusprojekti teostamiseks, kattes 50% antud tööde maksumusest, aga mitte rohkem kui 6000 krooni maja kohta. Energiaaudit võimaldab kortermajadel välja selgitada kõige kiiremini ära tasuvad ja suuremat energiasäästu andvad tööd. Ehitusekspertiis on sisuliselt maja tehnilise seisukorra hinnang. Ehitusprojekt tehakse ehituse rekonstrueerimiseks.
     
    Suurem osa KredExi poolt heakskiidetud tehnilise ülevaatuse toetustest on käesoleval aastal läinud Tallinna kortermajadele ehitusekspertiisi ja energiaauditi tellimise kulude katteks. Toetuse taotlemisel on aktiivsemad olnud ka Ida-Virumaa, Pärnumaa ja Tartumaa kortermajad.

    KredEx väljastab tehnilise ülevaatuse toetust riikliku elamumajanduse arengukava alusel alates 2003. aastast. KredExi põhitegevus elamumajanduse valdkonnas hõlmab elanike elutingimuste parandamist eluasemelaenude ja kortermajade renoveerimislaenude käendamise abil. Oma põhitegevuses on KredEx isemajandav.

september

  • 29. september 2005

    Ettevõtted loovad KredExi abiga jõudsalt uusi töökohti

    2005. aasta esimese kaheksa kuuga on KredExi käenduse abil pankadest laenu saanud ettevõtetel plaanis luua 586 uut töökohta. Alates 2001. aastast, on ettevõtted KredExi laenukäenduse abiga loonud üle 2500 uue töökoha.

    Käesoleva aasta augusti lõpu seisuga on KredExile laekunud 172 ettevõtluselaenu käenduse taotlust, millest 102 on tänaseks positiivse otsuse pälvinud. Kõige enam, ligi 60% ulatuses kasutavad ettevõtted KredExi käendust pangast investeerimislaenu ning arvelduskrediidi võtmiseks. KredExi laenu- ja liisingukäendusega on ettevõtjad kaheksa kuu jooksul pankadest võtnud üle 240 miljoni krooni täiendavat laenu, kusjuures KredExi käenduskohustus ulatub 127 miljoni kroonini.

    Kõige enam on KredEx taganud väikeettevõtete laene. KredExi tagatud ettevõtluslaenudest on suurem enamus seotud tootmisettevõtetega. Suurima osakaalu moodustavad puidu-ja metallitööstus, millele järgnevad toiduainetööstus ning hulgi-ja jaekaubandus. KredExi ettevõtluslaenude sihtrühma kuuluvad kõik tegevusalad välja arvatud põllumajandus, kalandus, metsandus ja avalik sektor.

    Regionaalselt on ettevõtted KredExi käendusega kõige rohkem laenu võtnud Tallinnas ja Harjumaal kokku 64%, järgnevad Ida-Virumaa, Tartumaa ja Pärnumaa. KredEx on ettevõtluslaenu käendustega toetanud kõigi maakondade ettevõtjaid.  Kõige vähem laenukäendusi on kasutanud Hiiu-, Jõgeva- ja Põlvamaa ettevõtted.

    KredExi käendus on mõeldud väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes on oma tegevust alles alustamas või kellel puudub piisav tagatis pangast laenu saamiseks. KredExi käendus tagab pangale kuni 75% väike- ja keskmise suurusega ettevõtete investeerimis- või käibelaenust. Liisingutehinguid käendab KredEx kuni 40% liisingvara tasumata väljaostuhinnast.  KredExi väljastab käendusi eelkõige projektidele, mille abil laieneb oluliselt ettevõtte tegevus, alustatakse tootmist ja luuakse juurde uusi töökohti.

  • 16. september 2005

    Omavalitsused saavad taas üürielamufondi suurendamiseks toetust

    Täna, 16. septembril sõlmitud leping KredExi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel annab kohalikele omavalitsustele võimaluse ka sellel aastal taotleda toetust elamispindade loomiseks tagastatud eluruumide üürnikele. Vabariigi Valitsuse korraldusega eraldati  Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumile tagastamatu toetusena 10 miljonit krooni, mis jagatakse KredExi vahendusel kohalikele omavalitsustele.

    KredExi poolt väljastatava munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetuse eesmärgiks on toetada õigusjärgselt tagastatud majade üürnike probleemide lahendamist. Toetus katab kuni 50% kohalike omavalitsuste poolt sihtgrupile mõeldud üürielamute ostu-, ehitus- või renoveerimistööde hinnast. Toetuse saamiseks peavad kohalikud omavalitsused esitama KredExile taotluse munitsipaal-üürielamu fondi suurendamiseks hiljemalt 22.oktoobriks 2005.

    Toetuste taotlused menetleb KredEx taotluste laekumise järjekorras ning esitab toetuste eraldamiseks ettepaneku Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juurde moodustatud spetsiaalsele munitsipaal-üürielamufondi taotluste hindamise komisjonile. Kaheksa liikmeline komisjon menetleb taotlusi taotluste laekumise järjekorras ning teeb vastavalt hindamistulemustele ettepaneku taotluse rahuldamise või mitterahuldamise osas majandus- ja kommunikatsiooniministrile, kes kinnitab toetuste eraldamise oma käskkirjaga.

    2004. aastal laekus KredExile 26 munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetuse avaldust 24 omavalitsuselt kogusummas 33, 7 miljonit krooni. Toetust otsustati eraldada 14 omavalitsusele kokku 12 miljonit krooni ulatuses, millest 10,1 miljonit krooni läks nn sundüürnike eluasemeprobleemi lahendamiseks ning ülejäänud 1,9 miljonit krooni piirkonda saabuvale uuele tööjõule elamispindade loomiseks. 2003. aastal väljastati toetusi 7 omavalitsusele kokku 12,8 miljoni krooni ulatuses.  

    KredEx loob võimalusi elanike elutingimuste parandamiseks Eestis. KredExi põhitegevuseks elamumajanduse valdkonnas on noorte perede ja spetsialistide, tagastatud eluruumide üürnike ning kortermajade laenude käendamine. Toetusi väljastab KredEx  "Eesti elamumajanduse arengukava aastateks 2003-2008" alusel.

  • 09. september 2005

    10 000. noor pere soetas oma kodu

    Tallinna kesklinna piirile 2 korruselisse puumajja korteri ostnud Ruslani (25) ja Tatjana (22) puhul on tegemist 10 000. noore perega, kes KredExi käendust kasutades endale eluaseme soetasid. Väikest last kasvatavad noored taotlesid suve lõpul korteriostuks laenu SEB Eesti Ühispangalt ja kasutasid tagatisena ka KredExi  käendust.

    Noorte sõnul on tegemist nende esimese ühise eluasemega, mille soetamist juba pikalt plaaniti. Kuigi korter ei ole väga heas seisukorras ja vajab tulevikus remonti, on see antud hinna eest perenaise Tatjana sõnul parim valik. Korteri ostul sai noorte jaoks määravaks eelkõige hind, mis 28 ruutmeetrise korteri puhul oli 280 000 krooni. Tatjana arvates on noortel peredel kallima korteri puhul raske isegi 10% suurust omafinantseeringut kokku koguda,  sest omaosaluse summale lisanduvad alati ka panga lepingutasud ja notarikulud, mis  teevad  vajaliku summa kokkusaamise ja oma korteri soetamise paljudele kättesaamatuks.

    KredEx on noore pere (s.t. kuni 15-aastast last kasvatav vanem või vanemad) laenukäendusi väljastanud alates 2000. aastast. Noored pered on tänavu KredExi käendusega pankadest eluasemelaenu võtnud kokku 530,7 miljoni krooni ulatuses. Piirkonniti kasutavad KredExi käendust kõige enam Tallinna noored, 54% kõigist taotlustest, neile järgnevad Tartu ja Pärnu, samas on KredExi käendust kasutatud kõikjal üle Eesti. Noortest peredest üle 80% kasutavad laenukäendust korteri ostuks, ülejäänud maja ostuks või ehituseks.

    Keskmine laenusumma, mida noored pered KredExi käendusega 2005. aastal võtnud on, jääb 544 tuhande krooni piiresse, mis on tänu kinnisvarahindade kasvule võrreldes eelmiste aastatega oluliselt suurenenud. Samas on langenud KredExi käendusega võetud laenude suhe kogu Eestis välja antud eluasemelaenudesse - kui 2001. aastal moodustasid KredExi käendusega eluasemelaenud 29,4 % kõigist Eestis väljastatud eluasemelaenudest, siis 2004. aasta lõpuks oli see näitaja langenud 12,2%-ni. 

    "Viimasel ajal on ajakirjanduses küllalt tihti teemaks olnud kinnisvarabuum ja vajadus seda piirata," kommenteerib olukorda KredExi juhataja Andrus Treier. "Kaalutletud laenuotsus oma kodu soetamiseks on ka praegustes tingimustes kindlasti mõistlik. KredExil on selles osas täita oma tänuväärne roll, jättes noortele, kellel lisatagatisi pole, siiski võimaluse eluaseme ostuks."

    KredExi põhitegevuseks elamumajanduse valdkonnas on noorte perede ja spetsialistide, tagastatud eluruumide üürnike ning korterelamute laenude käendamine.

august

  • 24. august 2005

    Korterelamute renoveerimise ja finantseerimise alane seminar

    KredEx korraldab koostöös Soome Eluaseme Fondiga 11-14. september 2005 The International Federation for Housing and Planning (IFHP) töögrupi Housing and Urban Settlements teise seminari, millel käsitletakse korterelamute renoveerimise korraldamist ja finantseerimist. Töökeel on inglise keel. Täpsema info seminari ja registreerimise kohta leiad siit.

juuli

  • 26. juuli 2005

    EAS, KredEx ja Hansapank rahastavad tulevikuteadust

    Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskus (NTAK) rahastab uurimistöid EAS-i riikliku kaasfinantseerimise, laenu ja KredExi käenduse abil. Tegemist on esimese omalaadse nn sildfinantseerimise skeemiga, mille puhul ettevõtluse arendajad KredEx ja EAS ning Hansapank teevad koostööd teadusuuringute elluviimiseks.

    Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) toetab NTAK-i uurimistööde läbiviimist 7,6 miljoni krooniga. Kuna EAS katab suure osa kuludest peale tööde teostamist, taotles NTAK esialgsete kulude katteks Hansapangast laenu. Pank maandas tehinguga seotud finantsriske omakorda KredExi käendusega, mis katab 75% laenusummast.

    EAS-i sõnul on projekt tänaseks hästi käivitunud. NTAK on asutatud Tartu Ülikooli ja viie ettevõtluspartneri poolt eesmärgiga tõsta ülikoolide ning ettevõtete vahelise koostöö arendamise teel kohalike Eesti ettevõtete konkurentsivõimet. Antud rahastamisvõimaluse abil viib NTAK läbi uuringuid nano- ja sensortehnoloogia valdkonnas, selgitades välja, kuidas ettevõtted saaksid oma olemasolevaid  tehnoloogiaid või seadmeid uuendada.

    Analoogseid projekte tulevikuteaduse rahastamiseks koostöös EAS-iga on KredExis hetkel analüüsimisel veel teisigi. Need puudutavad samuti teadusuuringute, täpsemalt ravimite väljatöötamise rahastamist. "Selliste ühiskonna seisukohalt väga oluliste projektide elluviimine riigi poolt pakutavate rahastamisvõimaluste abil on parim näide sellest, kuidas riik saab ettevõtluse arendamisel kasulik olla," leiab KredExi juhataja Andrus Treier.

    Hansapanga kliendisuhete osakonna juhataja Meelis Šokman leiab, et pank peab tehnoloogia-projektide finantseerimist perspektiivikaks. "Vaatamata projektide keerukusele ja kõrgetele riskidele tegeleme tehnoloogia-valdkonnaga edaspidigi. Meie jaoks on väga oluline KredExi roll antud valdkonna finantseerimisskeemis," lausus ta. Šokmani sõnul on praegu läbivaatamisel veel mitu tehnoloogia-arendusprojekti, kuhu käendajana on kaasatud ka KredEx.

    KredEx käendab tehinguid, mille puhul ettevõttel puudub piisav tagatis pangast laenu saamiseks või kui ettevõte on oma tegevust alles alustamas. KredEx toetab Eesti ettevõtluse arengut, võimaldades  pankadel rahastada ka neid projekte, millega kaasneks tavalisest kõrgem risk, ent millel on hea äripotentsiaal.

  • 21. juuli 2005

    KredExi ja Hansapanga koostöös sünnib Eestis uudne ekspordiskeem

    Esimest korda Eestis annab Hansapank välisostjale laenu koos KredExi pikaajalise ekspordigarantiiga, mille abil on puidutööstusseadmeid tootval ettevõttel AS Hekotek võimalik täita 43 miljoni kroonine tellimus Venemaalt. Tegemist on nii Hansapanga, Hekoteki kui ka KredExi jaoks esimese seda laadi ja sellises mahus eksporditehinguga.

    Vene ettevõte Onezhsky LDK esitas AS-ile Hekotek puidutöötlemisseadmete tellimuse tänu välisostja jaoks atraktiivsele võimalusele kasutada tehingu rahastamiseks pakkumisele lisatud KredExi ja Hansapanga pikaajalist finantseeringut. Nimelt pakub KredExi ja Hansapanga ühine ekspordiskeem välisostjale oluliselt madalamat intressi ja pikemat laenuperioodi kui Venemaal keskmiselt tavaks on, aidates samas oluliselt tõsta Eesti ettevõtete konkurentsivõimet.

    Seadmete ekspordiks sõlmib Hansapank Onezhsky LDK-ga 5 aastase laenulepingu, mille peamiseks tagatiseks on KredExi poolt pakutav pikaajaline ekspordigarantii. Seadmete valmimisel tasub Vene ettevõte Hekotekile kogu seadmete maksumuse Hansapangalt saadud laenust. Hansapangale tagastab Onezhsky LDK  kogu laenusumma 5 aasta jooksul. Kui mõni laenumakse peaks laekumata jääma, maksab KredEx Hansapangale 90% laekumata laenumaksest.

    Hansapanga ettevõtete panganduse kliendisuhete osakonna juhataja Mati Korroli hinnangul on läbi Venemaa ettevõtte finantseerimise Eesti eksportööri toetamine nende jaoks uus lahendus. „Hansapanga eesmärgiks on igati kaasa aidata oma klientide äri edendamisele ning uudsed lahendused erinevate partneritega on kindlasti üks tähelepanuväärne osa sellest. On meeldiv tõdeda, et ka riik on ettevõtjate kõrval astumas julgemaid samme ekspordi edendamisel,“ ütles Korrol.

    KredExi juhataja Andrus Treieri sõnul on KredExi jaoks tegemist esimese sedavõrd suuremahulise Venemaa suunalise pikaajalise eksporditehinguga. "KredEx on varem väljastanud veel ühe pikaajalise ekspordigarantii Venemaale ja hetkel on töös veel mitmeid teisi pikaajalisi ekspordigarantii projekte, mis tõestab Eesti ettevõtjate üha kasvavat huvi Vene ja teiste riskantsete turgude vastu," kommenteeris Andrus Treier.

    Hekoteki tegevdirektori Heiki Einpauli sõnul on Onega LDK olnud Hekoteki jaoks "läbimurdekliendiks" Venemaale. „Kuna meie konkurentidel Euroopa Liidu teistes maades on olemas ekspordi toetuse süsteemid, siis on väga rõõmustav, et ka Eesti riik on asunud oma ettevõtja reaalseks partneriks. Kahtlemata lisab see võimalusi konkureerida. Meil on täna käimas samasse piirkonda läbirääkimisi potentsiaalseteks tarneteks mitmete miljonite eurode väärtuses.“

    Käesolev ekspordiskeem on küll Eestis uudne, kuid arenenud riikides on see üks paremini kasutust leidnud võimalus, kuidas riik saab eksportivaid ettevõtteid toetada. Samasuguse skeemi toel ekspordib oma toodangut ka nt Nokia Soomes, Ericsson ja Volvo Rootsis või tuulegeneraatorite tootja Vestas Taanis. Finantseerimisvõimaluse pakkumine eksportija poolt võib sageli olla kõige olulisem argument ostjale hanketellimuse tegemisel. Sedalaadi skeem sobib kasutamiseks eelkõige eksportivatele seadmetootjatele ning neid finantseerivatele pankadele. 

  • 14. juuli 2005

    Ettevõtjatel taas võimalik KredExi kaudu eksporti Euroopa Liitu kindlustada

    Alates tänasest, 13. juulist saavad Eesti eksportijad uuesti Euroopa Liidu suunalisi tehinguid kindlustada KredExi poolt väljastatava riikliku ekspordigarantiiga. Euroopa Komisjon pikendas KredExi luba lühiajalise ekspordi kindlustamiseks Euroopa Liitu.

    Alates käesoleva aasta 30. jaanuarist oli KredEx sunnitud peatama Euroopa Liidu ja OECD riikidesse (nn turukõlbuliku riskiga riikidesse) suunduva ekspordi garanteerimise, kuna Euroopa Komisjon ei pikendanud KredExile antud vastavat luba. Enne loa pikendamist analüüsiti täiendavalt ekspordikindlustuse turu olukorda Eestis, mistõttu vastuse saamine viibis ning ligi poole aasta jooksul polnud võimalik vastavaid garantiisid väljastada.

    Luba pikendati, kuna Euroopa Komisjoni arvamuse kohaselt ei ole Eestis tegutsevad erakindlustajad piisavalt huvitatud väikesemahuliste projektide kindlustamisest. Viimasel juhul on tehingukulud samad, mis suuremahuliste projektide korral, ent tulu on väiksem. Euroopa Komisjoni arvates ei pruugi selline olukord katta suure osa Eesti eksportijate vajadusi, kellest paljud on tagasihoidliku ekspordikäibega väikeettevõtted. Näiteks 2003. a. andmetel jäi ligi 73% eksportivatest ettevõtetest kogukäive alla 20 mln krooni.

    Euroopa Komisjoni poolt KredExile väljastatud eriluba ekspordigarantiide väljastamiseks kehtib kuni 31. detsembrini  2005. Kuna antud probleem ei ole aktuaalne mitte ainult Eestis, vaid ka teistes Euroopa Liidu riikides, siis on Euroopa Komisjon kujundamas antud küsimuses üldisemat seisukohta, mis on esialgsetel andmetel kavas kehtestada alates 1. jaanuarist 2006. Euroopa Komisjoni poolt tellitud krediidikindlustajate uuringust selgub, et ühe võimaliku variandina võidakse tulevikus lubada Euroopa Liidu riiklikel ekspordikrediidiagentuuridel garanteerida lühiajalisi nn turukõlbulike tehinguid, kui garanteeritav eksportija vastab Euroopa Liidu väike- ja keskettevõtte definitsioonile ning lisaks ei ületa ekspordikäibe suurus seatud piirangut, mille täpsem suurus on alles määramisel.

    KredExi üheks eesmärgiks on luua võimalusi Eesti ekspordi arenguks, aidates kaasa ekspordi sihtriikide valiku mitmekesistamisele ja ekspordimahtude suurendamisele.

  • 13. juuli 2005

    KredEx väljastab esimese energiaauditi toetuse

    Täna, 14. juulil väljastab KredEx esimese energiaauditi toetuse Kärdlas asuvale korteriühistule. Korteriühistu Liivaoja tellis oma 1975. aastal ehitatud 12 korteriga majale energiaauditi ning taotles sellele KredExi toetust. KredEx maksab korteriühistule välja 50% teostatud energiaauditi maksumusest ehk 1000 krooni.

    Energiaaudit aitab kaardistada lahendamist vajavaid maja probleeme. Samuti võimaldab energiaaudit majaomanikel välja selgitada esmajärgus renoveerimist vajavad kortermaja „nõrgad kohad“ ning annab ülevaate kõige kiiremini ära tasuvatest ja suuremat energiasäästu andvatest töödest.

    Energiaauditi maksumus sõltub suuresti selle läbiviijast ning ka hoone asukohast ja selle iseärasustest. Energiaauditi läbiviimiseks tuleb leida vastava kvalifikatsiooniga spetsialist ehk energiaaudiitor, kes peab olema registreeritud Majandustegevuse registris ehitusprojektide koostamiseks ja ehitusekspertiisi tegemiseks pädevust omava isikuna. Energiaauditile esitatavad nõuded on kättesaadavad KredExis.

    KredEx pakub kortermajadele võimalust saada tehnilise ülevaatuse toetust. Tehniliseks ülevaatuseks loetakse energiaauditit, ehitise ekspertiisi või ehitusprojekti koostamist. Toetuse suurus on 50% töö maksumusest, kuid mitte rohkem kui 6 000 krooni maja kohta aastas ning toetust saavad taotleda nii korteriühistud, korteriomanike ühisused kui ka hooneühistud. Toetust taotlev kortermaja peab olema ehitatud enne 1990. aastat (kaasa arvatud).

    KredEx loob võimalusi elanike elutingimuste parandamiseks Eestis. KredExi põhitegevuseks elamumajanduse valdkonnas on noorte perede ja spetsialistide, tagastatud eluruumide üürnike ning kortermajade laenude käendamine. Alates 2003. aasta algusest on KredEx elamumajanduse arengukava alusel väljastanud ka toetusi korterelamutele ning kohalikele omavalitsustele.

juuni

  • 29. juuni 2005

    KredEx lihtsustas eluasemelaenu käenduste väljastamist uutele elamispindadele

    KredExi eluasemelaenu käenduse taotlemiseks uue elamispinna soetamisel ei ole enam vajalik eraldi kinnisvara hindamisakti olemasolu. Nüüdsest aktsepteeritakse uute arendavate pindade puhul eluaseme esmaostu- ja müügihindasid. Hindamisaktita saab KredExi eluasemelaenukäendust kasutada sellise eluaseme ostuks, mille puhul on tegemist eluaseme esmamüügiga arendaja poolt ning mille ruutmeetri hind on lubatud piirides.

mai

  • 25. mai 2005

    24 riigi ekspordikindlustajad kohtuvad Tallinnas

    30. mail - 1. juunil toimub Eestis esmakordselt rahvusvahelise ekspordikrediidiagentuuride liidu Praha Klubi (Prague Club) kohtumine, mis toob Eestisse 24 riigi ekspordi ja välisinvesteeringute kindlustamisega tegelevat organisatsiooni.

    Kokku tuleb Eestisse 45 eksperti Euroopast, Aasiast ja Aafrikast. Kolmepäevane Praha Klubi kohtumine toimub Tallinnas, Radisson Hotell SAS-i Hansa saalis ning ürituse avab esmaspäeva hommikul peaminister Andrus Ansip. Praha Klubi kohtumine toimub kaks korda aastas erinevates Praha Klubi liikmesriikides.

    Seekord korraldab kohtumist Eesti ekspordikrediidiagentuur KredEx, mis on Praha Klubi täieõiguslik liige alates 2002. aastast. Kohtumine on Eesti väliskaubanduse arengu seisukohalt olulise tähtsusega, andes võimaluse õppida teiste kogemustest, arendada koostööd erinevate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning leida uusi võimalusi Eesti eksportijate toetamiseks ja ekspordi elavdamiseks.

aprill

  • 29. aprill 2005

    KredEx toob Tallinna Euroopa energiasäästuspetsialistid

    Täna ja homme, 9.-10. mail korraldab KredEx koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning SEB Eesti Ühispangaga konverentsi „Korterelamute energiasäästu meetmed ja nende finantseerimise võimalused.” Konverents toimub Tallinnas, SEB Eesti Ühispanga ruumides ning toob kokku mitmed Euroopa riikide ja ka Eesti elamumajandus- ja energiasäästuspetsialistid.
     
    Konverents keskendub erinevatele kortermajade energiasäästlikkuse tõstmise meetmetele, leidmaks vastuseid küsimustele, mis on seotud korterelamute energiatõhususe saavutamise ning erinevate finantseerimise võimalustega. Konverents on suunatud eelkõige elamuvaldkonna poliitikate väljatöötajatele ja rakendajatele ning energiasäästuspetsialistidele nii Eestis kui ka välismaal, kuid on mõeldud ka kõigile teistele inimestele, kelle eesmärgiks on täiendada oma teadmisi erinevate korterelamute energiasäästlikkuse tõstmise võimaluste osas ning saada praktilisi näiteid meetmete rakendamiseks ja finantseerimiseks.
     
    Konverentsi eesmärgiks on tuua kokku elamumajandusvaldkonna spetsialistid Eestist ja Euroopast, et vahetada kogemusi, teadmisi ja informatsiooni korterelamute energiasäästlikkuse teemadel ning anda Eesti elamuvaldkonnas tegutsevatele isikutele võimalus tutvuda teistes riikides kasutatavate praktikate, parimate näidete ja edukate projektidega, saavutamaks edaspidi Eesti elamufondi jätkusuutlik püsimine.
     
    Konverentsil esinevad mitmete välismaiste  spetsialistide seas Soome Keskkonnaministeeriumi kantsler Martti Lujanen, Luksemburgi valitsuse atašee ja Elamumajanduse Ministeeriumi esindaja Jerome Kreir, Hollandi Elamumajanduse Keskfondi tegevdirektor Jan van der Moolen ning Tšehhi Regionaalarengu Ministeeriumist Miroslav Urban. Eesti spetsialistidest on esinema oodatud Roode Liias, Tallinna Tehnikaülikoolist, Ahti Kuningas Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumist, Mirja Adler KredExist ning Eero Saava Rahvusvahelisest Finantskorporatsioonist IFC.
  • 14. aprill 2005

    KredEx teenis 2004. aastal 2,5 mln krooni kasumit

    2004. aasta kinnitatud aastaaruande kohaselt kasvasid KredExi garantii- ja tagatismahud nii ettevõtluse, ekspordi kui ka eluasemevaldkonnas, ületades eelmise aasta mahtu kokku 227 mln krooni võrra ehk 38%. Aasta lõpetati kasumiga kokku 2,5 mln krooni.

    Nõukogu poolt kinnitatud aastaaruande kohaselt teenis KredEx 2004. aastal umbes 35 mln krooni tulusid, millest ligi 60% tulenes KredExi tagamis- ja garanteerimistegevusest. Võrreldes 2003. aastaga kasvasid KredExi tulud ligikaudu 3 mln krooni võrra.

    Tegevuskulude osas jäi KredEx 1,6 mln krooni (9%) võrra alla kinnitatud aastaeelarve taset. Puhaskasumi kujunemist mõjutasid eeldatavate kahjude katteks moodustatud eraldiste kasv ning välja makstud kahjud. Tulemust mõjutasid oluliselt ka KredExi varade investeerimisest saadav tulu, kokku 10 mln krooni ja eelnevatel aastatel välja antud laenudelt teenitav intressitulu, kokku 3 mln krooni.

    Kui 2003. aastal oli KredExi poolt garanteeritud ekspordikäibe maht 167 mln krooni, siis 2004. aasta vastav näitaja oli 648 mln krooni ehk ligi 4 korda suurem kui eelmisel aastal. Hinnanguliselt moodustas KredExi poolt garanteeritud ekspordikäibe maht 0,9% Eesti 2004. aasta koguekspordist. 2004. aastal tuli KredExile enam kui 2 korda rohkem ekspordigarantiide taotlusi kui eelneval aastal, millest 88% said positiivse vastuse.

    KredExi laenu- ja liisingtagatistega on ettevõtjad aasta jooksul võtnud üle 380 mln krooni täiendavat laenu. Kogu tegevusaja jooksul on KredEx taganud 539 väike- ja keskmise suurusega ettevõtte poolt võetud pangalaenu ja liisingutehingu kogumahus üle 1,3 mld krooni. 2004. aastal investeerisid ettevõtjad KredExi tagatiste abil oma tegevusse enam kui 330 mln krooni. Kõige enam taotlevad KredExi tagatist laenu saamiseks mikro- ja väikeettevõtted.

    2004. aasta lõpuks oli KredExi eluasemelaenu käenduste abil võetud 4,9 mld krooni laenu, millest KredExi tagatiste jääk on aasta lõpu seisuga 663 mln. Eluasemevaldkonnas väljastati noore pere eluasemelaenu tagatisi 195 mln ja noore spetsialisti laenu tagatisi 129 miljoni krooni ulatuses.
    Alates aastast 2001 on KredExi abil oma elutingimusi parandanud ligikaudu 13 000 noort peret ja spetsialisti ning tagastatud eluruumide üürnikku.

    2004. aasta jooksul maksis KredEx kahjuhüvitisi kokku 10 mln krooni. Sellest 2,3 mln krooni moodustasid ekspordigarantiide hüvitised, millest kolmandik on aasta alguse seisuga tagasi saadud. Aasta jooksul maksti välja üks eluasemelaenu käendus kogusummas 230 tuhat krooni. Ettevõtluslaenu käendusi maksti 2004. aastal välja 7,4 mln krooni ulatuses. Tulevaste võimalike väljamaksete katteks on sihtasutus moodustanud  tehnilisi eraldisi kokku 37 mln krooni, kokku umbes 10 mln enam kui eelneval aastal.

    KredEx loob võimalusi Eesti ettevõtluse ja ekspordi arenguks ning elanike elutingimuste

  • 14. aprill 2005

    KredEx peatab 15. aprillist kortermajade rekonstrueerimistoetuse avalduste vastuvõtmise

    Tulenevalt elanike üha kasvavast huvist eluaseme renoveerimise vastu on riigi poolt KredExile kortermajade rekonstrueerimistoetusteks eraldatud 16,5 mln krooni juba käesoleva aasta esimese nelja kuuga otsa saamas. Seoses sellega lõpetab KredEx alates 15. aprillist kortermajade rekonstrueerimistööde taotluste vastuvõtu. Tehnilise ülevaatuse toetust on kortermajadel võimalus edasi taotleda.

    2004. aasta jooksul on KredEx heaks kiitnud 694 rekonstrueerimistööde toetuse taotlust kogusummas 16,4 mln krooni. Võrreldes 2004 aastaga on nõudlus kortermajade renoveerimistoetuse järele oluliselt suurenenud, möödunud aastal eraldati riigieelarvest toetuste andmiseks 16,4 mln krooni mis jagati välja 7 kuuga. Toetusi on siiani kõige rohkem kasutatud katuse ja fassaadi rekonstrueerimiseks ning remondiks. Piirkonniti on kõige aktiivsemad olnud Harjumaa ja Ida-Virumaa korterelamute omanikud ning haldajad.

    Rekonstrueerimistoetuste kõrval väljastab KredEx ka kortermajade tehnilise ülevaatuse toetust (toetus ehitise ekspertiisi, ehitusprojekti või energiaauditi teostamiseks), mis katab kuni 50% ekspertiisi summast, kuid mitte enam kui 6000 krooni. Tehnilise ülevaatuse toetuste väljastamist jätkatakse ka pärast 15. aprilli. Hetkel ei ole veel selge, kas 2006. aasta riigieelarves eraldatakse vahendeid rekonstrueerimistoetuste väljamaksmiseks ka järgneval aastal.

    KredEx loob võimalusi elanike elutingimuste parandamiseks Eestis. KredExi põhitegevuseks elamumajanduse valdkonnas on noorte perede ja spetsialistide, tagastatud eluruumide üürnike ning korterelamute laenude tagamine. Alates 2003. aasta algusest on KredEx riikliku elamumajanduse arengukava alusel väljastanud ka toetusi korterelamutele.

  • 12. aprill 2005

    Infopäev "Mis on uut Venemaaga kaubanduses"

    Lugupeetud ettevõtja, kes tegutseb või kellel on plaanid minna Venemaa turule,
    kutsume Teid osalema informatsioonilisel üritusel - mis on muutunud viimasel ajal Venemaaga kauplemisel.
     
    Infopäev toimub 28. aprillil algusega kell 14.00 Tallinnas, Pärnu mnt. 67 B ( sihtasutuse KredEx ruumides, kolmas korrus).
     
    Ettekanded teemadel:

    • Eesti-Vene kaubandussuhted pärast 1. maid 2004
         Martin Lään, Välisministeerium
    • Kas Peterburis mäletatakse veel Eestit ja Eesti kaupasid?
         Maxim Balanev, St. Petersburg Foundation for SME Development
    • Venemaa pangandus - praktilisi näpunäiteid
         Mart Grünvald, Union Russian Leasing
    • Uudne lahendus Eesti toodete turu-uuringuks ja reklaamiks Peterburis
         Urho J. Rättel, Pro Marketing Plus
    • Ekspordi ja investeeringute garanteerimise võimalused
         Raivo Sulg, KredEx

    Sõnavõttude osale järgneb suhtlus ja kogemuste vahetamine/hankimine vabas õhkkonnas ja suupistetega.
     
    Üritus on tasuline, hinnaga 490 krooni + käibemaks. Eesti Väliskaubanduse Liidu liikmetele soodustused vastavalt liikmelisuse paketile.
     
    Huvilistel palume kindlasti registreeruda, kohtade arv piiratud.
     
    Lisainformatsioon ja registreerimine:
    Eesti Väliskaubanduse Liit, Tambet Made
    tel. 656 3299; 656 27 11
    e-mail:  made at etc dot ee

märts

  • 30. märts 2005

    KredEx osaleb Äripäeva Pärnumaa Arengukonverentsil

    Konverentsil räägitakse kohalikust ettevõtlusest ning arutatakse kohaliku ettevõtluskeskkonna võimaluste üle. Ekspordivõimalusi tutvustab Kredexi äriklientide toodete osakonna juht Raivo Sulg.
  • 17. märts 2005

    KredExi uueks juhiks saab Andrus Treier

    KredExi nõukogu otsustas valida sihtasutuse uueks juhiks senise finantsjuhi Andrus Treieri. Nõukogu otsusega on Andrus Treier 17. märtsist KredExi juhatuse liige ning asub sihtasutust juhtima alates 9. aprillist.
     
    Alates 2003. aastast KredExis finantsjuhina töötanud Andrus Treier on sündinud 1974. aastal ning lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli majandusarvestuse erialal. Andrus Treier on varem töötanud finantsjuhina Danzas AS-is ning audiitori ja konsultandina KPMG-s. Andrus Treier on  Eesti Audiitorkogu liige ja vannutatud audiitor ning alates 1999. aastast sertifitseeritud infosüsteemide audiitor. Andrus Treier on osalenud  Euroopa Komisjoni väikeettevõtluseekspertide töögrupis ning pidanud loenguid TTÜ-s, EBS-is ja Tallinna Majanduskoolis.

    Alates 2000. aastast KredExit juhtinud Maive Rute lahkub ametist 8. aprillil asudes tööle Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi alluvuses olevasse direktoraati. Maive Rute hakkab juhtima direktoraati, mille põhitegevuseks on väike ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime arendamine.

    KredEx loob võimalusi Eesti elanike elutingimuste parandamiseks ning suurendab väike- ja keskettevõtete ligipääsu kapitalile. Lisaks eluasemevaldkonnale ja ettevõtluslaenude tagamisele tegeleb KredEx ka  Eesti ettevõtete eksporditehingute garanteerimisega.

  • 09. märts 2005

    Äripäeva seminar “Kuidas eksportida riskivabalt?”

    KredEx kutsub Äripäeva eksporditeemalisele seminarile “Kuidas eksportida riskivabalt?”, mis toimub Radisson SAS Hotelli Hansa saalis (Rävala pst. 3, Tallinn) 24. märtsil 2005.

  • 07. märts 2005

    Ettevõtjatel taas võimalus kindlustada riske välisturgudel

    Seoses Ekspordi riikliku garanteerimise seaduse muutmise seaduse jõustumisega on Eesti eksportijatel taas võimalus kindlustada oma tehinguid krediidiriskide eest välisturgudel. Seadusest tulenevalt tõusis riigi võimaliku vastutuse ülempiir 300 miljonilt kroonilt 1 miljardile kroonile.

veebruar

  • 28. veebruar 2005

    KredExi eluasemelaenu käenduste limiit tõusis 950 miljoni kroonini

    27. veebruaril jõustus Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seadus, millest tulenevalt suurendati KredExi riiklikult tagatud laenukäenduste limiite. Eluasemelaenu tagatismahtude piirmääraks seati 950 miljonit krooni senise 700 miljoni asemel ning ettevõtluslaenude puhul on uueks limiidiks 800 miljonit krooni senise 500 miljoni asemel.
  • 23. veebruar 2005

    KredEx kinnitas ekspordigarantiide maksimaalsed garantii- ja portfellilimiidid

    Kolmapäeval, 16. veebruaril otsustas KredExi Nõukogu kinnitada ekspordigarantiide maksimaalsed garantii- ja portfellilimiidid. Nõukogu otsus jõustub ühes Ekspordi riikliku garanteerimise seaduse muutmise seaduse jõustumisega.
     
    Tulenevalt seaduse muudatusest, on üle 100 miljoni krooniste garantiilimiitide puhul ekspordigarantii väljastamise otsustuspädevus nüüdsest Majandus- ja Kommunikatsiooniministril. Nõukogu otsustuspädevus garantiilimiitide suhtes tõusis 100 miljoni kroonini senise 30 miljoni krooni asemel.
     
    Nõukogu otsusel on ekspordigarantiide väljastamisel esialgu seatud garantiilimiidile järgmised piirangud: 80 miljonit krooni juhul kui võlgnikuks on pank või krediidivõimelisuselt pangaga võrreldav ettevõte, 40 miljonit krooni on garantiilimiidiks tugevate (C-ja D-kategooria) ettevõtete puhul ning 20 miljonit keskmiste (E-kategooria) ettevõtete puhul.
     
    Riskijuhtimiskorra täiendamisel, lisandusid  ka nõuded  ühe 5. ja 4. riskikategooriasse kuuluvate maade osakaalu kohta . Osakaalu protsendid kehtestati maksimaalsest lubatud portfellist ning on vastavalt 40%  ühe 5. riskikategooria maa puhul ning ühe 4.riskikategooria maa osakaal ei tohi ületada 50%.
  • 10. veebruar 2005

    KredEx ja Parex Pank jõudsid esimese laenuprojekti rahastamiseni

    Äripangana turule tulnud Parex Pank pakub koostöös KredExiga rahastamisvõimalusi nii alustavatele kui juba tegutsevatele ettevõtetele. Veebruari algul jõudis rahastamiseni esimene väikeettevõtte projekt, mis muutus panga jaoks laenukõlbulikuks tänu sihtasutuse KredEx kaasamisele. 
     
    Parex Pank finantseerib 320 tuhande krooni ulatuses pagaritöökoja käivitamist Tallinnas. Tegu on alustava uue ettevõttega, kel endal tagatisvara minimaalselt, seepärast käendab KredEx laenu Parex pangale 75 % ulatuses.
     
    Vastavalt KredExi ja Parex Panga vahel eelmise aasta lõpus sõlmitud koostöölepingule saab pank kasutada väike ja keskmise suurusega ettevõtete finantseerimisel sihtasutuse käendusi nii käibe- kui investeerimislaenudele ning pangagarantiidele. Veebruari alguses Eestis tegevust alustanud Parex Pank keskendub oma tegevuses just väike- ka keskmiste ettevõtete teenindamisele, kes jäävad Eesti TOP 100-st väljapoole. Parex Panga eesmärgiks on võita viie aastaga 15 protsenti äripanganduse turust, pakkudes ettevõtetele suurpankade korporatiivpanganduse osakondadega võrdväärset, kuid personaalsemat ja paindlikumat teenust.
     
    Parex Pank on Läti suurima panga, AS Parex Banka, Eesti filiaal. 2003 aastal tuli Parex Banka Eesti turule tütarettevõttega Parex Kredit OÜ, mis tegeles krediidi pakkumisega eraisikutele. Hetkel toimub ettevõtte reorganiseerimine liisingu- ja faktooringuettevõtteks Parex Liising ja Faktooring. Panga litsentsi sai Parex Banka Eesti filiaal 2004 aasta märtsis, reaalse pangandustegevusega alustati 2005 aasta jaanuaris. Parex Panga Eesti filiaali juhataja on Loit Linnupõld.
     
    KredEx teeb koostööd Hansapanga, Eesti Ühispanga, Sampo Panga, Nordea Panga, Eesti Krediidipanga, Tallinna Äripangaga ning liisingfirmadega. Aastas annavad pangad ja liisingfirmad KredExi käenduste abil ettevõtetele laene 400 miljoni krooni ulatuses. KredEx tagab väike- ja keskettevõtete laene, mille tagatisvara väärtus või omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või mille tegutsemisajalugu on lühike.
     
    Äsja võttis Riigikogu vastu Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse, millega tõsteti ettevõtluslaenude lubatud tagatislepingute kogusumma seniselt 500 miljonilt kroonilt 800 miljonini. Seoses sellega kavandab KredEx suurendada aastas väljastatavate laenutagatiste mahtu ligi 25 %.
     
    Lisaks ettevõtlusvaldkonnale tegeleb KredEx ka eluasemelaenude tagamise ja ekspordi garanteerimisega.

jaanuar

  • 18. jaanuar 2005

    KredEx avab 20. jaanuaril korterelamute rekonstrueerimistoetuste taotluste vastuvõtu

    Toetusi saavad taotleda korteri- või hooneühistud ja korteriomanike ühisused, kes haldavad enne 1990. aastat (kaasa arvatud) ehitatud korterelamut. 2005. aastaks on riigieelarvest eraldatud KredExile rekonstrueerimistööde toetuste väljamaksmiseks 16,5 miljonit, tehnilise ülevaatuse rahastamiseks 1,5 miljonit ning korteriühistute juhtide ja ühisuste eestvedajate koolitus- ja teavitamisprogrammideks 1,3 miljonit krooni. 
     
    Korterelamute rekonstrueerimistoetus katab kuni 10% rekonstrueerimistööde maksumusest. Toetust saab taotleda kortermajade piirde- ja kandekonstruktsioonide (nt katuse- ja fassaadikatte, paneelivuukide), gaasipaigaldiste ja elektrisüsteemide rekonstrueerimiseks-renoveerimiseks. Ka elamuühistud, kes ei ole end veel hoone- või korteriühistuks ümber registreerinud, võivad toetust taotleda.
     
    Alates 2003. aastast on KredEx toetanud üle 600 kortermaja rekonstrueerimistöid 28,4 miljoni krooniga. Toetusi on siiani kõige rohkem kasutatud katuse ja fassaadi rekonstrueerimiseks ja remondiks, piirkonniti on kõige aktiivsemad  olnud Harjumaa ja Ida-Virumaa korterelamute omanikud ning haldajad.
     
    Jätkuvalt väljastame toetusi ka hoone ehitusekspertiisi, energiaauditi ja ehitusprojekti kulude katteks (varasem ühisnimetus tehniline ülevaatus). Maksimaalne toetus 50- protsendilise toetusmäära korral on 6000 krooni korterelamu kohta. Seni on toetust saanud ligi 1 200 kortermaja 2,6 miljoni krooni ulatuses.
     
    Uuendatud taotlusvormid ja tingimused asuvad KredExi veebilehel. Infot saab küsida otse toetuste halduritelt Janno Jõelt (tel 6819 981) ja Heikki Parvelt (tel 6819 979). Taotlusi võtavad vastu ka kohalikud omavalitsused, kes on KredExiga vastava koostöölepingu sõlminud (Tartu, Tallinn, Keila, Rakvere, Võru ja mitmed teised.
     
    KredEx on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi loodud sihtasutus, mille üheks funktsiooniks on riiklikust elamumumajanduse arengukavast tulenevalt võimaluste loomine elamistingimuste parandamiseks Eestis. Lisaks toetustele pakub KredEx kortermajade korda tegemise eesmärgil ka laenukäendust, mida saavad kasutada nii ühistud kui ka korteriomanike ühisused.

Otsi uudiste hulgast