Teie arvamus on meile tähtis.

Tagasiside aitab meil muuta teenindust paremaks.

Saatja nimi
Saatja e-post
Teade
123456789101112131415161718192021222324252627282930313233343536373839404142434445464748495051525354555657585960616263646566676869707172737475767778798081828384858687888990919293949596979899 + 123456789 = ?

Palun sisestage matemaatilise tehte tulemus.

* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname tagasiside eest!



detsember

  • 13. detsember 2002

    KredEx tagab tänavu 2 korda rohkem ettevõtluslaene

    Käesoleval aastal on KredExi tagatist taotlenud juba 257 ettevõtet, kellest 73% pälvisid KredExilt heakskiitva otsuse. KredExi tagatisega on Eesti väikeettevõtted sellel aastal pankadelt oma tegevuse laiendamiseks saanud 455,9 miljonit krooni täiendavat laenu ja luuakse ligi 600 uut töökohta.

    Kui 2001. aasta jooksul sõlmis KredEx pankadega 86 ettevõtluslaenu tagamise lepingut, siis 2002. aasta novembri seisuga on lepingute arv 159, millest võib järeldada, et käesoleval aastal väljastab KredEx 2 korda rohkem ettevõtluslaenu tagatisi.

    67% KredExi tagatud laenudest on investeerimislaenud. Põhiliselt on 2002. aastal laenutagatisi väljastatud Tallinna ja Harjumaa ning Tartu- ja Võrumaa ettevõtetele.
    Tagatiste pakkumisel teeb KredEx koostööd kõigi Eesti pankade ja liisingfirmadega, aga kõige rohkem taotlusi laekub Hansa- ja Ühispangalt.

    2002. aastal tuli KredEx turule väikelaenu otsetagatise tootega, mis on spetsiaalselt suunatud alustavatele ettevõtjatele, kes soovivad võtta alla 400 000 krooni pangalaenu. Otsetagatisega on ettevõtja võimalused finantseerimist leida suuremad, sest panga jaoks on KredExi tagatise saanud projekt usaldusväärsem. Novembri seisuga esitati KredExile 14 väikelaenu otsetagatise taotlust, millest positiivse otsuse said 8 ettevõtjat.

    KredExi kuni 75%-line tagatis jagab riski panga ja ettevõtjaga, võimaldades pankadel rahastada väikeettevõtteid, kelle tagatisvara väärtus, omafinantseering või tegutsemisajalugu ei oleks laenu saamiseks ilma lisatagatiseta piisav. Enne tagatispakkumise tegemist analüüsib KredEx üksikasjalikult ettevõtte majanduslikku olukorda, äriplaani perspektiivikust ja juhtide kompetentsust.

    KredEx on isemajandav sihtasutus, mille eesmärgiks on luua võimalusi ettevõtluse arenguks ning kodu rajamiseks.

  • 09. detsember 2002

    KredEx väljastas esimese sundüürnike laenutagatise

    KredEx väljastas Eesti Ühispangale esimese laenutagatise, mis võimaldas pangal pakkuda omanikule tagastatud majas elavale üürnikule soodsamaid laenutingimusi oma kodu ostmiseks. Niinimetatud sundüürnike laenutagatis muudab pangalaenu kättesaadavamaks tänu madalale omafinantseerimismäärale.
     
    Sundüürnike laenutagatis aitab oma kodu rajada nendel Eesti elanikel, kes elavad üürnikena õigusjärgsetele omanikele tagastatud majades. KredExi tagatise abil langeb omafinantseeringu nõue 34%-lt kuni 10%-ni soetatava eluaseme väärtusest. KredEx annab kuni 24%-se tagatise laenudele, mis võetakse maksimaalselt 30 aasta peale, aga mitte kauemaks kui laenuvõtja pensioniikka jõudmiseni. Sihtasutuse tagatistasu on 3% tagatise summast, mis tasutakse ühekordse maksena.

    Lisaks Eesti Ühispangale teeb KredEx sundüürnike laenutagatise väljastamisel koostööd ka Hansapanga, Sampo Panga, Nordea Panga, Eesti Krediidipanga, Balti-Ameerika Investeeringute Aktsiaseltsi ja Hansa Liising Eestiga.
     
    2002. aasta mais toimunud valitsuse istungil otsustati eraldada KredExi sundüürnike laenutagatise toote sihtkapitaliks 15,2 miljonit krooni. Arvestades, et tänases Eesti ühiskonnas elab ligikaudu 20 000 leibkonda, kes on sundüürnikud, on tegemist ühiskondlikult väga vajaliku projektiga. 

    2000. aastal majandusministeeriumi poolt loodud Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise SA KredEx loob võimalusi ettevõtluse arenguks ning kodu rajamiseks. Sundüürnike laenutagatisega saab KredEx aidata oma kodu soetada ligi 2000 perel.

november

  • 07. november 2002

    Kortermajade saatus – helge tulevik või hääbumine

    ¾ Eesti elanikest elab kortermajades. Statistikaameti andmetel on Eestis 5-16 korruselistes korterelamutes ligikaudu 215 000 eluruumi. Kui kaua Lasna-, Musta- ja Õismägede paneelelamud veel kestavad ja suhteliselt kvaliteetset elukeskkonda  tähendavad, on oluline sadadele tuhandetele inimestele.

    Ehituseksperdid on suurpaneelelamute kohta teinud tehnomajanduslikke arvutusi ja leidnud, et minimaalmahus tehtavate remonditööde maksumus peaks lähitulevikus olema suurusjärgus 400–600 kr/m2, komplekssetel remonditöödel aga vähemalt 1000 kr/m2. Riiklikus elamumajanduse arengukavas on toodud kalkulatsioonid, et investeeringute maht paneelelamute korrastamisel oleks suurusjärgus 11–25 miljardit krooni ja telliselamute korrastamisel 9–22 miljardit krooni.

    Renoveerimislaene võetakse vähe

    Ligi 1/3 Eesti eluasemetest haldavad korteriühistud või elamuühistud, ülejäänud 2/3 omanikest kas pole organiseerunud ühistusse või elavad väikeelamutes.

    Eesti Korteriühistute Liidu andmetel on Eestis käesoleva aasta oktoobri seisuga 6442 korteri- ja elamuühistut. Korteri- ja elamuühistutele on loodud konkreetsed laenutooted nagu Hansa Liisingu remondi finantseerimine järelmaksuga või Ühispanga laen korteriühistule. Korteriühistutele antavatele laenudele pakub KredEx vajadusel kuni 75%-list käendust. Laenu on siiani võtnud aga vaid mõned korteriühistud, kuigi vajadus soodsa laenu jaoks on ühistutel elamumajanduse arengukava kalkulatsioonide kohaselt ilmselgelt olemas.

    Laenu võtmine võib olla tagasihoidlik mitmel põhjusel: korteriomanikud ei saavuta üksmeelt maja renoveerimise vajalikkuse osas, vähene usaldus ühistu juhatuse vastu, teadmatus laenuvõimalustest, hirm laenu ebaõnnestumise ja korterist ilmajäämise ees jms.

    Samuti on laenu võtmine raskendatud korteriühisuse puhul, mis ei ole juriidiline isik nagu ühistu, vaid pigem korteriomanike üldkoosolek, kus asju häälteenamusega otsustatakse. Ühisusele laenuandmine on keeruline nii juriidiliselt kui ka praktiliselt. Kehtiva seadusandluse kohaselt ei pea korteriomanik tavalisi jooksvaid kulutusi ületavaid renoveerimise laenumakseid tasuma, kui ta ühisuse laenuotsuse teinud koosolekul ei osalenud või hääletas laenuvõtmise vastu. Seega tuleks õigluse ja laenu korrektse teenindamise heaks saavutada kõigi majaelanike nõusolek laenu võtta. Tehniliselt on keeruline saada suure korterelamu kõiki korteriomanikke notari juurde esindajale volitusi või laenulepingu dokumente vormistama.

    KredEx valmistub uuteks toetusmeetmeteks

    Hetkel katab KredExi korteriühistu laenutagatis laenust kuni 75%. Pank saab laenu ebaõnnestumisel seda kasutada pärast korteriühistu enda laenutagatiste mahamüümist.

    Tänasel ümarlaual testib KredEx võimalikku uut lähenemist korteriühistute laenudele. Ühistu ajutise makseraskuse korral tasuks KredEx ise pangale laenumakseid ning asuks ühistut saneerima. KredEx võiks probleemide ilmnedes nõuda muudatuste tegemist ühistu juhatuses või juhtimispõhimõtetes, aidates ühistu järk-järgult taas järjele. Seeläbi annaks KredEx ühistu liikmetele suurema kindlustunde laenu võtmisel. Sarnane tagatistoode toimib väga edukalt näiteks Hollandis.

    Peale korteriühistute uue tagatistoote on ettevalmistamisel ka kortermajade renoveerimise toetusmeede, mille jaoks on järgmise aasta eelarvest KredExile ette nähtud 10 miljonit krooni. Renoveerimistoetus kataks praeguste kavade kohaselt 10% maja kapitaalremondi kuludest ning seda saaksid taotleda ka need majad, kus kapitaalremonti tehakse omavahenditest, ilma laenu võtmata. Toetust hakatakse välja maksma pärast renoveerimis- ja ehitustööde tegelikku teostamist. Nõusolek toetuse saamiseks tuleb taotleda KredExist enne renoveerimistööde alustamist. Toetuse täpsed tingimused on väljatöötamisel ja avaldatakse KredExi kodulehel riigieelarvest rahade laekumise järel.

    Ümarlaua arutelu

    Kell 14.00 jätkub KredExi korraldatud ümarlauaarutelu teemal, kuidas saaks riik laenu võtmise kortermajade elanikele kättesaadavamaks teha ning mis takistab Eesti kortermajade renoveerimise rahastamist. Üritusel osalevad tagatisfondide, linnavalitsuste, ministeeriumite, pankade ja korteriühistuid koondavate organisatsioonide esindajad. Osalevad ka väliseksperdid USAst, Rootsist, Lätist ja Leedust.

    Huvi korral saab ümarlaua ettekandeid kuulata saalis Tallinn, 24. korrusel.

    Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas tegutsev isemajandav sihtasutus, mille eesmärgiks on ettevõtluse, ekspordi ja elamumajanduse arengu toetamine.

    www.kredex.ee

september

  • 27. september 2002

    Garantiifondide rahvusvaheline kokkusaamine õnnestus

    Eile lõppenud garantiipankade ja fondide rahvusvahelisel konverentsil jäi kõlama seisukoht, et riiklike garantiiskeemide rakendamise tähtsus kogu maailmas kasvab. Sihtasutus KredEx koostöös OECDga korraldas 25.-26. septembrini rahvusvahelise konverentsi teemal "Garantiid ja ettevõtluse areng". Kokkusaamisel osalesid kokku 25 riigi esindajad nii Euroopast kui Ameerika Ühendriikidest ja Kanadast.

    USA välisabi organisatsiooni USAID esindaja John Wasielewski ettekandest jäi kõlama, et erinevad riiklikud garantiiskeemid on rakendatavad ka arenguabi andmisel. Palju arutleti filosoofilise küsimuse üle: kas ja kui palju võivad riiklikud garantiiskeemid kahjumeid kanda? Euroopa garantiipankade ja –fondide esindajad olid üldiselt seisukohal, et garantiifondid peaksid end ise ära majandama. USA esindajad pooldasid nö. mõistliku kahjumi ideed ehk olid veendunud, et riiklike garantiifondide tööl on mõtet ainult sel juhul, kui nad töötavad talutava kahjumi piiril. Kõigega, mis on kasumlik, peaksid USA fondide esindajate nägemuses tegelema vaid eraettevõtjad.

    Euroopa Komisjoni esindaja Vesa Vanhaneni sõnul muutub garantiiskeemide rakendamine väikeettevõtluse toetamisel üha olulisemaks kogu Euroopas. Osalejad olid veendunud, et uus väljatöötatav Baseli pangandusregulatsioon mõjutab kõiki turuosalisi, täpse mõju hindamist peeti veel ennatlikuks. Leiti, et laenude saamine nn. Basel II regulatsiooni rakendudes muutub väikeettevõtjate jaoks ilmselt keerulisemaks ja kallimaks.

    Konverentsil osalejad väljendasid oma huvi jätkata nii infovahetust kui temaatiliste konverentside sarja.
    KredEx loodi isemajandava garantiifondina 2000. aastal majandusministeeriumi poolt. Sihtasutus tegeleb ettevõtluslaenude ja eluasemelaenude tagamise ning eksporditehingute garanteerimisega. Ettevõtlusvaldkonnas pakub KredEx tagatisi väike- ja keskmise suurusega ettevõtete laenu- ja liisingtehingutele. Tulevikus kavatsetakse luua sellised uued tooted nagu omakapitalitagatis ja tööstusettevõtete tagatis. Uues väljatöötatavas riikliku riskikapitali kontseptsioonis on oma koht ka omakapitali tagatistel, süsteemi ülesehitamiseks andis konverents häid ideid.

  • 24. september 2002

    Garantiifondid üle maailma saavad Eestis kokku

    25.-26. septembril korraldab sihtasutus KredEx koostöös OECDga rahvusvahelise konverentsi teemal "Garantiid ja ettevõtluse areng". Ürituse eesmärgiks on võrrelda, kuidas erinevates maades garantiiskeemide abil väikeettevõtluse rahastamist toetatakse, õppida parimate kogemustest portfelli haldamisel ning leida uusi ideid garantiide kasutamiseks ka omakapitali investeeringute ja innovatsiooni vallas.

    Hästijuhitud garantiiskeemid on riigile odavamad ja efektiivsemad kui otselaenude või -investeeringute tegemine. Samuti ei sekku riik garantiiskeemi kaudu nii otseselt finantsturgudele kui odavate laenude andmise puhul. Siiski aga võimaldavad laenude- ja kapitaliinvesteeringute garantiid oluliselt parandada väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate ligipääsu kapitalile ning aitavad seega kaasa majanduskasvule ning uute töökohtade loomisele.
    KredEx on Eestis tegutsev isemajandav garantiifond, mis loodi 2000. aastal majandusministeeriumi poolt. Ettevõtlusvaldkonnas pakub sihtasutus KredEx täna tagatisi väike- ja keskmise suurusega ettevõtete laenu- ja liisingtehingutele. Tulevikus kavatsetakse luua ka selliseid uusi tooteid nagu omakapitalitagatis või tööstusettevõtete tagatis.

    Arutlemaks erinevate garantiimeetmete teemal on KredEx kokku kutsunud garantiipankade ja fondide esindajaid nii Euroopast kui ka Kanadast ja Ameerika Ühendriikidest. Konverentsile on registreerunud ligikaudu 90 osalejat. Kokku peetakse 20 ettekannet, mida on huvilistel võimalik KredExist saada. Foorumi “Garantiid ja ettevõtluse areng” avab rahandusminister Harri Õunapuu.

    KredEx ehk Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus tegeleb ettevõtluslaenude ja eluasemelaenude tagamise ning eksporditehingute garanteerimisega. OECD ehk Organisation for Economic Co-operation and Development ühendab 30 tööstusriiki ning teeb koostööd paljude riikidega väljaspool liikmesriike. OECD eesmärk on poliitikate kujundamine, ideede ja info vahetus turumajanduse, demokraatia ja inimõiguste ideede järgmiseks maailmas.

august

  • 29. august 2002

    Pangad kasutavad KredExi tagatisi efektiivsemalt

    2002. aasta esimese seitsme kuu jooksul laekus pankade poolt KredExisse 21% rohkem ettevõtete laenu- ja liisingtagatise taotlusi kui eelmisel aastal. KredExi poolt tagasi lükatud projektide arv on aga võrreldes eelneva aastaga 2 korda vähenenud.

    2002. aasta juuli seisuga on KredExile kahe aasta jooksul laekunud taotlusi ligi 300 ettevõtte laenude tagamiseks, neist 79% on sihtasutuselt saanud heakskiitva otsuse. Kui 2001. aastal lükkas KredEx tagasi 17% pankade ja liisingfirmade poolt saadetud taotlustest, siis 2002. aasta 7 esimese kuu jooksul oli negatiivsete otsuste osakaal taandunud 8%-ni kogu taotluste arvust.

    See tendents viitab asjaolule, et koostöö KredExi ja pankade ning liisingfirmade vahel on muutunud tunduvalt efektiivsemaks ja et ettevõtjate ligipääs kapitalile on paranenud. Negatiivse otsuse on KredExist kahe aasta jooksul saanud vaid 35 taotlust ja seda kas laenutaotleja või projekti sobimatuse või liiga kõrge krediidiriski tõttu. Umbes kümnendik taotlustest võetakse ka ettevõtjate poolt ise tagasi, kui ei suudeta täita laenule seatud tingimusi.

    KredEx tagab kuni 75% väikese ja keskmise suurusega ettevõtete investeerimis- või käibelaenust, kui firma tagatisvara väärtus või omafinantseering ei ole piisav pangalaenu väljastamiseks või kui ettevõtte tegutsemisajalugu on liialt lühike. Sihtasutus annab oma heakskiidu eelkõige laenudele, mille abil laieneb oluliselt ettevõtte tegevus, alustatakse tootmist, luuakse juurde uusi töökohti. KredEx ei taga põllumajandusele, kinnisvaraarendusele ja riigiettevõtetele antavaid laene.

    Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx on majandusministeeriumi haldusalas loodud isemajandav sihtasutus, mis tegeleb ettevõtluslaenude ja eluasemelaenude tagamise ning eksporditehingute garanteerimisega. Riigieelarvest KredExile tagatiskohustuste täitmiseks eraldisi tehtud ei ole.

  • 08. august 2002

    Väikeettevõtlus on riigi tagatistel saanud 470 miljonit täiendavat laenu

    Alates väike- ja keskettevõtluse laenude tagamise programmi käivitumisest eelmise aasta märtsis on ettevõtjad riikliku sihtasutuse KredEx abil saanud ligi 470 miljonit krooni täiendavat laenuraha. KredEx on sellest summast taganud 208 miljonit krooni.

    Laekunud taotlustest on KredEx tagasi lükanud 16% kas laenutaotleja või projekti sobimatuse või liiga kõrge krediidiriski tõttu. Ligi kümnendik taotlustest võetakse ettevõtjate poolt ise tagasi, kui ei suudeta täita laenule seatud tingimusi nagu näiteks omakapitali tõstmine, müügilepingute sõlmimine teatud mahus vms.

    KredEx tagab kuni 75% ettevõtjate laenust ja 40% liisingtehingu tagasimaksmata osast. Ettevõtja vastutus laenu tagasimaksmise eest on esmane, äriplaani ebaõnnestumisel realiseerib pank kõigepealt ettevõtja seatud tagatisvara. Tagatistaotlused saadetakse KredExile pankade poolt pärast laenutaotluse heakskiitmist.

    KredExi suurimad koostööpartnerid on Ühispank ja Hansapank. Esimesel poolaastal oli Hansapangaga sõlmitud 55 tagatislepingut, mille abil pank soovis väljastada 224 miljonit krooni laenu. Ühispangaga oli KredExil sõlmitud 78 lepingut, väljastatav laenusumma küündis 122 miljoni kroonini. Täiendavat tagatist saab ettevõtja kasutada ka Sampo, Nordea või Krediidipangast laenates või võttes Hansa, Sampo, Nordea või Ühisliisingu liisinglepingu tagatiseks. Enim on laenutagatisi kasutatud puidutööstuses, toiduainetetööstuses, hotelli- ja restoraniäris ning kaubandus-vahendustegevuses. Siiani ei ole KredExil tulnud ühtegi garantiid välja maksta.

    Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx on majandusministeeriumi haldusalas loodud isemajandav sihtasutus, mis tegeleb ettevõtluslaenude ja eluasemelaenude tagamise ning eksporditehingute garanteerimisega. Riigieelarvest KredExile garantiikohustuste täitmiseks eraldisi tehtud ei ole.

  • 07. august 2002

    Noored on KredExi tagatisega ostnud rekordarvu kortereid

    Sihtasutuse KredEx lisatagatise abil on tänavu juba üle 1600 noore pere ja noore spetsialisti ostnud endale eluaseme. Eelmisel aastal sõlmiti kokku 2361 noore pere ja noore oma kodu laenutagatise lepingut. Kui eluasemelaenu andmine ka teisel poolaastal samas tempos jätkub, siis sõlmivad noored pered ja spetsialistid 2002. aastal rohkem tagatislepinguid kui kahel eelneval aastal.

    Noortest peredest ligi 60% soetab eluasemeks korteri, ülejäänud ostavad või ehitavad maja. Vallalised noored spetsialistid eelistavad selgelt korterites elamist. Noori peresid on laenu võtnud üle Eesti, Tallinna perede osakaal moodustab neist 34%. Noortest spetsialistidest on aga 59% valinud elukohaks Tallinna.

    Kinnisvarahindade kiire kasv peegeldub laenude suuruses. Noorte perede poolt võetud keskmine laen on paari viimase aastaga tõusnud 215 tuhandelt 335 tuhandele kroonile. Noorte spetsialistide keskmine laenusumma ületab juba 400 tuhandet krooni. Ligi kaks kolmandikku noortest eelistavad eluasemelaenu võtta Hansapangast. KredExi lisatagatis annab võimaluse vähendada panga poolt nõutavat omafinantseeringu määra 10%-ni.

    Tänaseks on KredEx sõlminud üle 4700 eluasemelaenu tagatislepingu. Pangad on KredExile teatanud vaid 11 maksehäirest, probleemsete laenude osas on KredExi tagatiskohustus kokku 309 tuhat krooni.

    Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx on majandusministeeriumi haldusalas loodud isemajandav sihtasutus, mis tegeleb ettevõtlus- ja eluasemelaenude tagamise ning eksporditehingute garanteerimisega. Riigieelarvest KredExile tagatiskohustuste täitmiseks raha eraldatud ei ole.

  • 06. august 2002

    KredExi poolaasta lõppes 6,4 miljonilise kasumiga

    Tänavu teenis riiklik sihtasutus KredEx esimese poolaastaga tulusid 14,4 miljonit krooni. Varade ja garantiiportfelli haldamisele ning muule tegevusele kulus sihtasutusel 4,8 miljonit krooni. Pärast võimalike garantiikahjumite tehnilise eraldise suurendamist 3,2 miljoni krooni võrra jäi poolaasta kasumiks 6,4 miljonit krooni.

    Teenitav kasum suunatakse aasta lõpul sihtfondidesse tagatisprogrammide laiendamiseks. Riigieelarvest KredExile tagatiskohustuste täitmiseks või tegevuskulude katmiseks eraldisi tehtud ei ole.

    KredExi varade maht on 287 miljonit krooni, garantiikahjude tehniline eraldis 9,5 miljonit krooni ning omakapital 277 miljonit krooni. Käesoleva aasta juuni lõpu seisuga oli KredEx garantiiportfelli jääk 449 miljonit krooni.

    Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus  on Majandusministeeriumi haldusalas tegutsev isemajandav sihtasutus, mis tegeleb ettevõtluslaenude ja eluasemelaenude tagamise ning eksporditehingute garanteerimisega. 2001. aasta veebruaris ühendas KredEx endaga kolm varasematel aastatel tegutsenud riiklikku sihtasutust ning võttis üle nende varad.

juuli

  • 16. juuli 2002

    KredEx tagab tänavu 2 korda rohkem laene

    Võrreldes eelmise aastaga, on KredEx sellel aastal ligikaudu poole rohkem taganud nii ettevõtluse kui ka eluasemesektorile pankade poolt väljastatud laene.

    Kui eelmisel aastal laekus KredExile ettevõtluslaenude tagamiseks kokku 131 taotlust, siis käesoleval aastal on pangad ja liisingfirmad sihtasutusele ainuüksi esimese kuue kuu jooksul saatnud 139 taotlust. Tagatislepinguteks vormistati neist juuni lõpu seisuga täpselt sama palju kui terve eelmise aasta jooksul kokku - 86. Tänaseks on tänu KredExi tagatistele pangad väike- ja keskettevõtjale andnud täiendavalt laene ja liisinguid 425 miljoni krooni ulatuses.

    Väike- ja keskettevõtetele mõeldud tagatistooted on KredEx edukalt turule toonud tänu heale koostööle pankadega. KredExilt saavad abi need ettevõtjad, kelle tagatisvara väärtus või omafinantseering ei ole laenu saamiseks piisav või kelle tegutsemisajalugu on panga hinnangul lühike ning projekt seetõttu liiga riskantne ilma täiendavate lisatagatisteta. Ettevõtluslaenude tagamisel on sihtasutus siiani kõige enam koostööd teinud Ühispanga ja Hansapangaga.

    Ka eluasemelaenude tagamise valdkonnas on KredEx tegutsenud edukamalt kui eelmisel aastal. Kui 2001. aastal sõlmiti noore pere laenutagatise lepinguid 1774, siis selle aasta mai seisuga on lepingute arv tõusnud juba 1017-ni. Ka noore oma kodu laenutagatiste puhul on käesoleva aasta esimese viie kuuga väljastatud 403 tagatist – 2001. aasta jooksul sõlmiti kokku 587 lepingut.

    Ettevõtluse laenutagatise toote käivitas sihtasutus KredEx 2001. aasta märtsis. Noortele peredele mõeldud laenutagatist pakutakse juba 2000. aastast ning noortele spetsialistidele suunatud toodet alates eelmise aasta märtsist.

    Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx on Majandusministeeriumi haldusalas paiknev isemajandav sihtasutus, mille eesmärgiks on ettevõtluse, ekspordi ja elamumajanduse arengu toetamine. Seni ei ole KredEx pidanud ühtegi tagatist pankadele välja maksma.

  • 11. juuli 2002

    KredEx laiendab tegevust liisingvaldkonnas

    Täna, 11. juulil, sõlmisid KredEx ja AS Sampo Liising koostöölepingu, mis toob endaga kaasa uusi võimalusi ettevõtjatele tootmisvahendite või -hoonete soetamiseks liisingu teel. KredExi liisingtagatis julgustab liisingfirmat finantseerima ka spetsiifiliste või eritellimusena toodetud masinate ja seadmete ostu.

    Siiani on KredExi põhitegevus ettevõtluse arengu toetamisel olnud seotud eeskätt pankadega. Nüüd on KredEx tulenevalt ettevõtjate soovidest otsustanud rohkem rõhku asetada ka liisingtagatiste väljastamisele.

    Eelmisel aastal sõlmis KredEx liisingtagatiste väljastamiseks koostöölepingu AS-iga Hansa Liising ja Nordea Finance Estonia. Liisingtagatist hakkas KredEx pakkuma alates 2001. aasta novembrist. Tänase seisuga on sõlmitud 7 lepingut; KredExi tagatise abil väljastasid liisingfirmad ettevõtjatele seadmete või hoonete ostuks 25,7 miljonit krooni. Käesoleval aastal on lisaks Sampo Liisingule ettevõtjatel tagatise saamiseks võimalik pöörduda ka Ühisliisingu poole.

    Kui eelmisel aastal laekus KredExile kokku 131 taotlust ettevõtluslaenude tagamiseks, siis käesoleval aastal saatsid pangad ja liisingfirmad ainuüksi esimese kuue kuu jooksul 139 taotlust. Tänu KredExi tagatistele on väike- ja keskettevõtjale antud täiendavalt laene ja liisinguid 425 miljoni krooni ulatuses.

    KredExi tagatis on sisuliselt kindlustusskeem, mis võimaldab liisingfirmal rahastada mitmesuguste unikaalsete seadmete oste, mida oleks äriprojektide ebaõnnestumisel keeruline järelturul müüa. Tagatis katab kuni 40% liisingtehingu tasumata osalt ja väheneb proportsionaalselt iga tagasimaksega. Tootmishoonete finantseerimisel liisingu teel saab liisingtagatise toodet rakendada ka esmase sissemakse vähendamiseks senise 34% asemel 10%-le.

    Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx on Majandusministeeriumi haldusalas paiknev isemajandav sihtasutus, mille eesmärgiks on ettevõtluse, ekspordi ja elamumajanduse arengu toetamine.

  • 01. juuli 2002

    KredEx: mõistet ‘garantii’ asendab tänasest sõna ‘tagatis’

    Tänasest, 1. juulist, kehtima hakkava Võlaõigusseaduse kohaselt ei tähenda juriidiline mõiste ‘garantii’ enam täiendavat, vaid esmast vastutust. Sihtasutuse KredEx poolt käendatavatest ettevõtlus- ja eluasemelaenudest tulenevad võimalikud kohustused ei ole esmased, vaid teisesed. Seetõttu võtab sihtasutus eksituste vältimiseks edaspidi mõiste ‘garantii’ asemel kasutusele mõiste ‘tagatis’.

    KredExi ettevõtlus- ja eluasemelaenude tooteid oleks edaspidi ebakorrektne nimetada garantiiks, kuna laenude tagamisel maksab KredEx tagatise välja alles siis, kui pank on realiseerinud laenusaaja teised tagatisvarad. Uue seaduse jõustumisega KredExi vastutus ei muutu.

    Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx on majandusministeeriumi haldusalas tegutsev isemajandav sihtasutus, mille eesmärgiks on ettevõtluse, ekspordi ja elamumajanduse arengu toetamine. Ettevõtjatele, kelle tagatisvara väärtus või omafinantseering ei ole pangalaenu saamiseks piisav või kelle tegutsemisajalugu on lühike, pakub KredEx laenu- ja liisingtagatist ning väikelaenu tagatist. Toetamaks eluaseme soetamise ja renoveerimise rahastamist pankade poolt, on KredEx välja töötanud noore pere ja noore oma kodu ning korteriühistute laenutagatise. Lähiajal hakkab KredEx väljastama laenutagatist ka sundüürnikele.

    KredExi ‘ekspordigarantii’ nimetus tuleneb Ekspordi riikliku garanteerimise seadusest, mistõttu selle konkreetse toote nimi ei muutu.

    Seni ei ole KredEx pidanud ühtegi tagatist pankadele välja maksma.

juuni

  • 05. juuni 2002

    KredEx julgustab väikeettevõtteid

    Täna, 5. juunil, kiitis Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx  heaks esimese väikelaenu garantii taotluse, millega antakse finantseerimisvõimalus Ida-Virumaalt pärit puidutöötlemisettevõttele.

    Väikelaenu garantii avab uued võimalused neile väikestele või alustavatele firmadele, kel puuduvad varasemad laenuvõtmise kogemused ja kes võivad vajada täiendavat konsultatsiooni ja abi äriplaani koostamisel. Väikelaenu garantii on KredExi uus toode, mida saab taotleda enne panga poole pöördumist, kui laenusoov ei ületa 400 000 krooni. Projekt, mida juba eelnevalt toetab KredExi garantii, on panga seisukohalt tunduvalt usaldusväärsem.

    Tavaliselt taotleb KredExi ettevõtluslaenu garantiid pank pärast seda, kui on teostanud laenuprojekti analüüsi ning leidnud, et ettevõtte tagatised ja omafinantseering on  ebapiisavad laenu saamiseks. KredExi väikelaenu garantii soovija peab pöörduma maakondlikku ettevõtluskeskusesse, kus tal aidatakse täita taotlus ja antakse esmast nõu äriplaani vormistamise osas. Kui KredEx garantiitaotluse heaks kiidab, esitab ta ettevõtjale garantiipakkumise, mida viimane kasutab panka pöördudes täiendava tagatisena. Ettevõtja võib oma laenusooviga pöörduda kõikidesse Eesti pankadesse.

    KredExi garantii võib tagada kuni 75% laenusummast, kusjuures maksimaalne lubatud väikelaenu summa on kuni 400 000 krooni. KredEx on käesoleval aastal kavandanud väljastada kuni 30 sellist väikelaenu garantiid. Kui soovijaid on rohkem, on KredEx valmis tootele ka täiendavat ressurssi eraldama. Garantiilepingu sõlmimise tasu on 0,5% garantii summast pärast laenu väljastamist ning iga-aastane garantiitasu on 1,5% garantii jäägilt. Kui ettevõtja mingil põhjusel siiski laenu ei saa, siis ei tule ka garantii väljastamise eest tasu maksta.

    KredEx on majandusministeeriumi haldusalas tegutsev isemajandav garantiifond. Möödunud aastal väljastas KredEx ettevõtjatele laenugarantiisid ligi 100 miljoni krooni, tänu millele pangad väljastasid laene 215 mln krooni ulatuses. Käesoleval aastal on pankadest laekunud juba 115 garantiitaotlust, millest on heaks kiidetud 87. KredEx on sel aastal garanteerinud laene 283 miljoni krooni väärtuses (garantiimaht ca 103 mln kr). Riigieelarvest KredExile käesoleval aastal raha ei ole eraldatud.

  • 05. juuni 2002

    KredExil uus aadress

    Alates 10. juunist 2002, kolib KredEx seoses tegevuse laienemisega uutesse bürooruumidesse. Järgmisest nädalast leiavad KredExi kliendid ja koostööpartnerid sihtasutuse aadressilt Pärnu mnt 67B, Tallinn 10134, III korrus.
     
    Samast kuupäevast on KredExile võimalik helistada telefonil 6 819 950 ja saata faks numbrile 6 819 951. Järgmisest nädalast avaneb kõigil ka võimalus tutvuda meie uuendatud koduleheküljega www.kredex.ee.

    KredEx on 2000. aastal loodud majandusministeeriumi haldusalas paiknev isemajandav garantiifond. KredExi eesmärgiks on toetada Eesti ettevõtluse, ekspordi ja elamumajanduse arengut erinevate garantiiskeemidega. Sel ega möödunud aastal  KredExile riigieelarvest vahendeid eraldatud ei ole.

mai

  • 24. mai 2002

    KredExi eluasemelaenu garantiide kasutusvõimalused laienesid

    Täna, 24. mail, võttis sihtasutuse KredEx nõukogu vastu otsuse kaotada noore pere ja noore oma kodu garantiitoodetelt refinantseerimise piirang. Seega on nüüd võimalik kasutada KredExi garantiisid laenu võtmisel ka selleks, et refinantseerida oma olemasolev eluasemelaen või viia uus laen üle teise panka, kus pakutakse soodsamaid tingimusi.

    Varem sai KredExi noore pere ja noore oma kodu garantiidega oma senist eluasemelaenu kustutada vaid kuni 40% ulatuses uue laenu summast, kusjuures refinantseering ei tohtinud ületada 400 000 krooni. Alates tänasest on noortel peredel ja spetsialistidel võimalik taotleda uut eluasemelaenu, eesmärgiga maksta eelmine laen uue laenu arvelt täies mahus tagasi ning liikuda sobivamatele elamispindadele. Samuti on KredExi eluasemelaenu garantiisid võimalik kasutada selleks, et viia oma laen üle teise panka, kus pakutakse paremaid maksetingimusi.

    KredExi eluasemelaenu garantiid on mõeldud nendele Eesti elanikele, kes soovivad võtta laenu uue eluaseme ostmiseks või vana remontimiseks. Noore pere laenugarantii on mõeldud nendele noortele peredele või üksikvanematele, kes kasvatavad alla 16 aastast last. Noore oma kodu laenugarantiid saavad aga taotleda kõrg- või keskeriharidusega kuni 35 aastased ja kehtiva töölepinguga spetsialistid. Mõlemal juhul võimaldab garantii vähendada laenutaotleja omafinantseerimise määra 10%-le tavapäraselt 34%-lt. Noortele mõeldud laenugarantiid on Eestis hästi käivitunud - eelmisel aastal pankade poolt väljastatud uutest eluasemelaenudest said KredExi garantii 20%. KredExi eluasemelaenu garantiidega on oma elutingimusi tänase seisuga parandanud ligikaudu 4000 noort pere ja spetsialisti.

    Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx on majandusministeeriumi haldusalas tegutsev isemajandav sihtasutus, mille eesmärgiks on ettevõtluse, ekspordi ja elamumajanduse arengu toetamine. 2001. aastal KredExile riigieelarvest vahendeid ei eraldatud.

  • 10. mai 2002

    Venemaale eksportijatel nüüdsest võimalus maandada riske

    8. mail toimunud nõukogu otsusega hakkab sihtasutus KredEx riiklikku ekspordigarantiid Venemaale eksportivatele ettevõtetele soodsamatel tingimustel väljastama. Venemaa ekspordiga seotud riski hinnati koha võrra madalamaks ja garantiikate tõsteti seniselt 60%-lt kuni 70%-le.

    KredExi nõukogu otsust tõsta Venemaa riskiklassifikatsioonis kuuendalt kohalt viiendale ajendas OECD sellekohane hinnang, Venemaa majanduses viimasel ajal toimunud positiivsed muudatused ja Eesti eksportööride vajadused poliitiliste ning kommertsriskide maandamiseks Ida turul.

    “Venemaa ekspordi kindlustamist on KredExilt pidevalt küsitud, kuid seni on riske liiga suureks hinnatud ja garantiisid pole seetõttu Venemaale ka väljastatud. Tänaseni nõudis KredEx Venemaale ekspordigarantii väljastamisel usaldusväärse Venemaa panga garantiid, nüüd ei ole see aga enam vajalik,” kommenteerib KredExi juhataja Maive Rute.

    EAS Ekspordiagentuuri poolt läbi viidud 2001. aasta uuringus märkis 17% küsitletud Eesti ettevõtjatest Venemaad kolme peamise sihtriigi seas. 22% valimist hindas Venemaad oma sihtriigina lähiaastatel. Sellest võib järeldada, et soov Venemaale eksportida kasvab.

    Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx väljastab ekspordigarantiid Ekspordi Riikliku Garanteerimise Seaduse kohaselt, mis kehtib 1999. aastast. KredEx pakub ettevõtjatele nii lühiajalist kui ka pikaajalist ekspordi krediidiriski garantiid, võimaldades eksportööril kindlustada nii ühe- kui ka mitme ostja tehingut ning kogu käivet. Samuti garanteerib KredEx kaupade tootmiseks tehtavaid kulutusi enne eksportkauba teelelähetamist lepingu katkemise riski vastu.

  • 09. mai 2002

    KredEx pakub sundüürnikele lahendust

    7. mail toimunud valitsuse istungil otsustati toetada KredExi “Tagastatud eluruumide üürnike laenugarantii” projekti, mille tarbeks eraldatakse EVP laenudest tagasilaekuvast summast 15,2 miljonit krooni.

    “Tagastatud eluruumide üürnike laenugarantii” projekti vastuvõtmine võimaldab sihtasutusel KredEx aidata sundüürnikke garantiitootega, mis muudab pangalaenu kättesaadavamaks tänu madalamale omafinantseerimise määrale. Garantii eesmärgiks on pakkuda tagastamisele kuuluvate eluruumide üürnikele soodsamaid tingimusi, et osta, renoveerida või ehitada oma enda kodu ja väljuda sundüürniku seisusest.

    KredExi garantii abil langeb omafinantseeringu nõue 34%-lt kuni 10%-ni laenu tagatisvara väärtusest. KredEx annab kuni 24%-se garantii laenudele, mis võetakse maksimaalselt 30 aasta peale, aga mitte kauem kui laenuvõtja pensioniikka jõudmine.

    “Täna elab Eestis ligikaudu 20 000 leibkonda, kes on sundüürnikud. Kuna KredExi eesmärgiks on muuhulgas elamumajanduse arengu toetamine, otsustasime välja töötada Eesti ühiskonnas vajaliku garantiitoote. Järgmiseks sammuks on juba läbirääkimised pankadega,” kommenteerib KredExi juhataja Maive Rute tulevast sundüürnike toodet.

    Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx on 2000. aastal loodud Majandusministeeriumi haldusalas paiknev isemajandav sihtasutus. Eluasemevaldkonnas on KredEx praeguseks edukalt turule toonud noore pere ja noore oma kodu laenugarantiid, mille läbi soetasid oma elamise eelmisel aastal 2545 noort peret ja 587 noort spetsialisti.

aprill

  • 09. aprill 2002

    KredExil 17,5 mln krooni kasumit

    Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse KredEx nõukogu kinnitas aprilli alguses 2001. aasta aruande. Ligikaudu poolteist aastat tegutsenud sihtasutus alustas eelmisest aastast ettevõtluslaenude ja liisingtehingute garantiide väljastamist, arendas edasi ekspordigarantii toodet ning töötas lisaks Noore Pere laenugarantiile välja ka Noore Oma Kodu garantiitoote. KredExi majandusaasta tulem oli 17,5 miljonit krooni kasumit. KredExi varade maht oli 2001. aastal (31.12 seisuga) 292 miljonit krooni.

    2001. aasta jooksul sõlmis KredEx laenu- ja liisinggarantiide lepinguid 95,6 miljoni krooni ulatuses 84 ettevõtte 86 laenuprojekti jaoks. Kõige rohkem kasutasid ettevõtluse laenu- või liisinggarantiid mikro- ja väikeettevõtted Harjumaalt (eeskätt Tallinnast), Tartu-, Viljandi-, Pärnu- ja Võrumaalt. Aasta jooksul laekunud taotlustest lükati tagasi viiendik.

    Ekspordivaldkonnas sõlmis KredEx lepinguid 14 ettevõttega 53 miljoni krooni suuruse krediidilimiidi tagamiseks. Aasta jooksul laekunud taotlustest lükati tagasi 10%. Garanteeritud ekspordi põhilised sihtmaad olid Itaalia, Saksamaa, Iirimaa ja Inglismaa.

    Noore Pere ja Noore Oma Kodu garantiiportfelli maht oli 2001. aasta lõpuks kokku 145,4 miljonit krooni. KredExi garantiide abil väljastasid pangad eluasemelaenu 736,1 miljonit krooni eest. Seeläbi parandasid oma elutingimusi 2545 noort peret ning 587 noort spetsialisti soetasid omaette elamise.

    2001. aastaks KredExile riigieelarvest vahendeid ei eraldatud. Tegevuskulud kaeti tegevuse tulude arvelt. 2001. aastal olid tulud kokku 29,8 miljonit krooni. Kulud moodustasid kokku 12,2 miljonit krooni, millest 4,6 miljonit olid garantiitehnilised eraldised tulevikus võimalike väljamaksete katteks. Majandusaasta tulem oli 17,5 miljonit  krooni kasumit.

    2002. aastal kavandab KredEx oluliselt suurendada garantiiportfelli mahtu. Kavas on väljastada uusi väike- ja keskettevõtluse laenugarantiisid 154 miljoni krooni ulatuses, mis peaks väikeettevõtlussektorisse suunama vähemalt 205 miljonit krooni täiendavat investeeringut. Eesti eksportijate poolt välisostjatele antavaid krediidilimiite planeerib KredEx käesoleval aastal tagada 114 miljoni krooni ulatuses. Eluasemesektorisse peaks KredExi garantiidega aasta jooksul minema laenu üle 500 miljoni krooni, mille tagamiseks väljastab KredEx garantiisid summas ca 134 miljonit krooni.

    KredEx on 2000. aastal loodud Majandusministeeriumi haldusalas paiknev isemajandav garantiifond.

  • 04. aprill 2002

    KredEx uuris laenuvõimaluste parandamist

    2002. aasta jaanuari ja veebruari vältel korraldas Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx koostööpartneritega üle-eestilise seminaride sarja teemal “Väike- ja keskettevõtete laenuvõimaluste parandamine”. Kokku seitse seminari peeti Tallinnas, Paides, Palmses, Võrus, Tartus, Pärnus ja Haapsalus. Üritustel olid esindatud kolm osapoolt – väikefirmad, pangad ja tugiorganisatsioonid. Osalejaid oli keskmiselt 33 inimest seminari kohta.

    KredExi poolt läbi viidud seminaride eesmärgiks oli arendada dialoogi pankade ja ettevõtjate vahel ning anda riigile tagasisidet ettevõtluse finantseerimismeetmete tõhustamiseks. Sarja mõte oli mõista alustavate ja väikeettevõtete rahastamisel tekkivaid probleeme, leida võimalikke lahendusi ning parandada eri osapoolte vahelist koostööd ja kommunikatsiooni. KredExi poolt koostatud raport kajastab seminaride grupiaruteludes ilmnenud põhilisi seisukohti ja huvitavamaid ideid.

    Kõigil seitsmel seminaril jaotati osalejad juhuslikkuse alusel kahte-kolme töögruppi, mida juhtisid KredExi ja EAS Regionaalarengu Agentuuri esindajad. Ligikaudu 45 minutiliste arutelude alusel pandi kirja grupi ühised arvamused. Kuna KredExi seminaride eesmärgiks oli ettevõtete ja pankade vahelise diskussiooni arendamine, ei viidud läbi etteantud vastusevariantidega küsitlust, mis oleks võimaldanud teha kvantitatiivset analüüsi. Töögruppide juhid esitasid osalejatele spontaanseid, lahtisi ja antud arutelu teemaga seotud küsimusi. Gruppide poolt ettekantud seisukohad kodeeriti, s.t. sisuliselt sarnased ideed koondati ühte rühma. See võimaldas välja selgitada ettevõtjate ja pankade domineerivad ootused - nii riigile kui ka üksteisele.

    Mida ootab Eesti väikeettevõtja pangalt?

    Tabel 1: Väikeettevõtja ootused
     
    1   tagasiside, selged vastused
    2   nõustamine (äriplaani koostamisel); eraldi osakond VKE-dega tegelemiseks
    3   kompetentsus ja ettevõtte spetsiifikaga arvestamine
    4   partnerlussuhe, võrdne kohtlemine võrreldes suurettevõtetega
    5   paindlikkus, mõistev suhtumine
    6   individuaalsete lahenduste pakkumine, kliendikeskne lähenemine
    7   projektide kiirem menetlemine
    8   toodete aktiivsem müük ettevõtjatele
    9   riiklike toetusmeetmete soovitamine
    10 personaalsus
    11 suurema riski jagamine kliendiga
    12 "mikrolaen"/ "väikelaen"/ "stardilaen"/ "õppelaen ettevõtjatele"/ “gasellilaen”
    13 heade äriprojektide finantseerimine vaatamata tagatise ebapiisavusele

    KredExi seminaridel esitatud seisukohtadest ilmneb, et kõige rohkem soovivad Eesti ettevõtjad pankade laenuhalduritelt konkreetseid ja selgeid vastuseid, avatust infovahetuses (Vt. Tabel 1). Antud küsimus puudutab eeskätt kriteeriume, mille alusel panga laenukomitee projekti hindab, ja põhjendust, miks negatiivne otsus tehti. Ettevõtjate ootusega saada enam tagasisidet on üsna tihedalt seotud ka teine kõige sagedamini mainitud seik, milleks on nõustamine. Seminaridel osalejate arvates võiks väikeettevõtjate rahastamismuresid leevendada pangapoolne konsultatsiooniteenus. Ettevõtjad soovivad abi äriplaani koostamisel ja erinevate finantslahenduste mõistmisel. Nii mõnelgi korral toodi välja, et pangad võiksid luua eraldi väike- ja keskettevõtetele mõeldud osakonna, mis keskenduks alustavatele ja väiksemat tüüpi äriühingutele ning tegeleks nende abistamise ja ettevõtluskeskustesse suunamisega. Panga üheks lisafunktsiooniks võiks saada riiklike toetusmeetmete soovitamine, pakkumise ja nõudluse kokkuviimine.

    Toetudes paljuski oma isiklikele kogemustele olid ettevõtete esindajad sageli seisukohal, et kliendihaldurid ei arvesta äriprojekti analüüsimisel firma spetsiifilise valdkonnaga, mistõttu laenutaotlus lükatakse tagasi või saab negatiivse otsuse. Nende arvamus oli, et pank peaks suutma tagada oma töötajate kompetentsuse ja motiveerituse tegeleda väikefirmadega ning pakkuma ettevõtjale pretensiooni korral teistsugust lahendust.

    Väga oluliseks peeti panga ja ettevõtte vahelist partnerlussuhet. Ettevõtete esindajaid ajendas seda ühe ootusena välja tooma tõsiasi, et pikaajaline kliendisuhe ja ettevõtte tuntus annab suurematele organisatsioonidele väiksemate ees mitmeid eeliseid.

    Seminaride grupiaruteludes selgus, et ettevõtjad soovivad pankadelt suuremat paindlikkust ning mõistvamat suhtumist laenu taotlemisel ja ajutiste makseraskuste ilmnemisel.

    Hoolimata kulusid kokku hoidva e-panganduse võidukast arengust, ootavad Eesti ettevõtjad pankadelt kliendikeskset ja personaalset lähenemist - see puudutab nii teenust kui ka teenindust. Ettevõtja tahab, et kliendihaldur pakuks talle kõige optimaalsemat individuaalset lahendust ja suhtleks temaga näost-näkku.

    KredExi seminaride sarja jooksul selgus, et väikefirmad ootavad pankadelt toodete aktiivsemat müüki. Ettevõtjad soovivad, et neile tehtaks otsepakkumisi, sest infotulvas orienteerumiseks kulub aega, mida neil sageli ei ole. Samuti leiti, et panga kliendihaldur peaks oskama ettevõtjale pakkuda ka teisi potentsiaalselt huvipakkuvaid pangatooteid. Seni on ettevõtluslaenud olnud suunatud liiga laiadele sihtgruppidele, mistõttu on väikeettevõtjad jõudnud veendumusele, et panku huvitab põhiliselt eraisikute laenuturg. Seminaridel räägiti korduvalt spetsiaalselt väike- ja alustavatele ettevõtetele mõeldud toote tähtsusest, nimetades seda kas “mikrolaenuks”, “stardilaenuks”, “väikelaenuks”, “ettevõtjate õppelaenuks”, “gasellilaenuks” vms. Toote üldiseks ideeks oleks vastata väiksemat tüüpi või lühikese tegutsemisajalooga äriühingute vajadustele ja võimaldada neile laenu lihtsustatud tingimustel. Ettevõtjad ootavad, et pangad küsiksid neilt väiksemat riskimarginaali – et finantsasutused annaksid väikeettevõtetele laene sama intressimääraga nagu suurematele organisatsioonidele ning vähendaksid oma teenustasusid.

    Mida ootab pank väikeettevõtjalt?

    Tabel 2: Panga ootused
     
    1   ausus ja tegevuse läbipaistvus
    2   korralik ja reaalne äriplaan ning selge eesmärk
    3   usk oma projekti
    4   usaldus panga vastu
    5   õige ajastus
    6   uuringud
    7   tulevikunägemus
    8   tagatised ja omafinantseering
    9   vajaliku lisainfo võimaldamine ettevõtte kohta
    10 kompetentne tegevjuht
    11 ettevõtte elujõulisus
    12 lojaalsus

    Pankade esindajad põhjendasid oma organisatsiooni ettevaatlikku ja konservatiivset lähenemist sellega, et pank on äriettevõte, mille eesmärgiks on teenida kasumit ning investeerida hoiustajate raha mõistlikult. Seetõttu ei saa panga motiivid olla heategevuslikud. Nad toonitasid, et pangad on väga huvitatud laenamisest, aga eeskätt ikkagi elujõulistele ettevõtetele ja korralike tagatiste olemasolu puhul.

    Kõige suurema ootusena märkisid KredExi seminaridel osalenud kliendihaldurid üksmeelselt ära väikeettevõtjate aususe ja nende tegevuse läbipaistvuse (Vt. Tabel 2). Peaaegu sama oluliseks pidasid pankade töötajad reaalset äriplaani. Sageli avaldati arvamust, et äriplaan ei pea olema rohke näidismaterjaliga pikk jutt, vaid selgete eesmärkidega korrektselt vormistatud ja veenvalt esitatud dokument. Kõige tähtsam on see, et ettevõtjal oleks oma firma ja projekti kohta adekvaatne hinnang, mis hõlmab konkreetselt läbimõeldud rahakasutust ja tulevikunägemust.

    Kui seminaridel osalenud ettevõtjad leidsid, et pank võiks nendega rohkem riske jagada, siis pankade esindajad arvasid, et laenu taotlevad VKE-d peaksid olema aldimad kasutama isiklikku käendust. Ettevõtja tahaks seda vältida, sest alati on olemas oht, et projekt ebaõnnestub temast sõltumatutel asjaoludel. Panga krediidikomitee vaatepunktist näitab isikliku riski võtmine aga väikeettevõtja usku oma tootesse ja suurendab seetõttu laenutaotluse rahuldamise võimalust.

    Järgmisena koorus seminaride grupiaruteludest välja pangatöötajate soov, et firmad usaldaksid rohkem finantsasutuse kogemusi lahenduste pakkumisel.

    Pangad ootavad, et ettevõtja arvestaks laenu taotlemisel paari nädalaga. Hoolimata väike- ja keskettevõtete soovist projektide menetlemise protsessi kiirendada, leidsid seminaridel osalenud kliendihaldurid, et reaalselt ei ole see alati võimalik.

    Pangatöötajad mainisid seminaridel olulise aspektina veel ka ettevõtte turu-uuringute olemasolu ja vajaliku lisainfo võimaldamist firma kohta. Samuti rõhutati kompetentse ja korraliku taustaga tegevjuhi rolli laenu taotlemisel. Mõneti üllatav on aga see, et tagatised ja omafinantseering ei kuulu grupiarutelude seisukohti analüüsides pankade esimeste ootuste hulka. See võib olla tingitud muidugi sellest, et seminaridel osalejad pidasid eelnimetatud nõudeid iseenesestmõistetavaks ega hakanud neid eraldi punktina välja tooma.

    Huvitaval kombel nimetati harva ühe ootusena väikeettevõtete lojaalsust pankadele. Siiski võrdles üks töögrupp panka perearstiga – mõlemaga peaks kliendil tekkima püsisuhe.

    Mida saaks riik teha väikeettevõtluse paremaks rahastamiseks?

    Tabel 3: Mida saab teha riik väikeettevõtluse paremaks rahastamiseks?
     
    1   ettevõtjate ja pangatöötajate aktiivsem informeerimine riigi toetuste kohta
    2   väikeettevõtlust toetavad fondid (eelkõige alustavatele ettevõtetele)
    3   riskikapitali fondi loomine
    4   regionaalsed koolitused ja infoseminarid ettevõtjatele ja pangatöötajatele
    5   ettevõtete, pankade ja tugiorganisatsioonide vahelise kommunikatsiooni parandamine
    6   kohalike ettevõtluskeskuste tõhususe tõstmine
    7   konsultatsiooniteenuse pakkumine
    8   toetusmeetmete sõltumatus poliitikast
    9   intresside kompenseerimine
    10 uuenduslike, riskantsete projektide analüüs ja toetus
    11 panga motiveerimine väljastama väikelaene
    12 kommertspandi probleemi lahendamine

    KredExi seminaride osalejate hinnangul peaks riik väikefirmasid ja pankasid aktiivsemalt toetusmeetmetest informeerima (Vt. Tabel 3). Keskmine ettevõtja ei ole teadlik riigi poolt loodud sihtasutuste pakutavatest võimalustest; tavaliselt pöördub ta oma mures otse panga poole. Sageli ei ole ettevõtja kuulnudki, et kohalikest ettevõtluskeskustest võiks ta saada soodsat konsultatsiooniteenust või stardiabi. Sellest tulenevalt leiti seminaride diskussioonides, et riik peaks tõstma ettevõtluskeskuste tõhusust ja neid rohkem reklaamima. Kui pankade kliendihaldurid tunneksid paremini riigi poolt väikeettevõtete arendamiseks mõeldud tooteid, laheneks nii mõnigi kord ettevõtja äriplaani-, omafinantseeringu- või tagatiseprobleem ja pank saaks projekte rahastada.

    Ääretult oluliseks peeti ka ühtse infokanali loomist ja massimeedia laialdasemat kasutamist väikestele ja keskmise suurusega äriühingutele info edastamiseks. Näiteks mainiti järgnevaid kanaleid: ettevõtlustund televisioonis, tasuta infotelefon, regulaarne otsepostitus, mailing listid, kõiki finantseerimisvõimalusi koondav infoportaal jne. Pankade võimalikuks infoallikaks pakuti tugisüsteeme kajastavat lauaraamatut laenuhalduritele ning regulaarseid koolitusi.

    Riik saaks väikeettevõtluse arengule kaasa aidata eraldades väike- ja keskettevõtete ja eriti alustavate firmade tarbeks rohkem rahalisi toetusi. Toetused võiksid olla suunatud eeskätt tootjatele ja innovatiivsete lahenduste pakkujatele, samuti ettevõtjate koolitamiseks ning uute töökohtade loomiseks.

    Väga sageli toodi seminaridel välja vajadus riskikapitali fondi järele. Selle uue meetme ideeks oleks pakkuda garantiid või kaasfinantseerimist investoritele, et suurendada nende motiveeritust investeerida väikefirmadesse. Ühtlasi nimetati võimaliku abina ka riigipoolset intresside kompenseerimist vähemalt maapiirkondades, vähendamaks Tallinn contra muu Eesti efekti.

    Ühise murena tõstatasid nii pangatöötajad kui ka ettevõtjad peatse kommertspandi tagatisena kasutamise mõttetuks muutumise. Pankrotiseaduse järgmise aasta algul kehtima hakkav muudatus tõstab kommertspandiga tagatud nõuded nõuete rahuldamise järjekorras eelispositsioonilt neljandale kohale pärast Maksuametit ja teisi kreeditore. Seminaridel osalejad leidsid, et selline kommertspandi staatuse muutus kitsendab oluliselt väikeettevõtete finantseerimisvõimalusi. Pankrotiseaduse vastava muudatuse tühistamine riigi poolt annaks tuntava positiivse efekti.

    Ettevõtluse ja pangandussektori inimesed rõhutasid riigipoolsete praktiliste koolituste vajadust. Infoseminare peaksid korraldama maakondlikud ettevõtluskeskused, kelle ülesandeks ei oleks mitte ainult ürituste organiseerimine, vaid ka sihtgruppide teavitamine läbi õigete kanalite.

    Ettevõtluskeskuste teise tähtsa funktsioonina nägid ettevõtjad VKE-de nõustamist (eriti äriplaani koostamisel) ja riigipoolsete toetusfondide tutvustamist. Ühel seminaril pakuti välja ka idee, et riik võiks palgata eraldi väikeste ja alustavate firmade konsultandid, kes tegutseksid sarnaselt kinnisvaramaakleritele – otsiksid kliendile välja tema jaoks parima lahenduse. 

    Suurel määral taanduvad eelnevad seisukohad suhetekolmnurga väikeettevõte-pank-tugiorganisatsioon koostöö ja kommunikatsiooni parandamise määravale tähtsusele. Riik võiks olla firmade ja pankade vaheliseks lüliks, mis reguleeriks ja soodustaks nende dialoogi. Samuti saab riik stabiilse ettevõtluspoliitika abil motiveerida panku väikeettevõtetega tegelema ja pank omakorda kliendihaldureid.

    Seminaride sarja “Väike- ja keskettevõtete laenuvõimaluste parandamine” vältel toimunud grupiarutelude põhjal võib teha ühe põhijärelduse. Nimelt on Eesti majanduse arenguks äärmiselt oluline, et väikeettevõtted, pangad ja riigi poolt loodud tugiorganisatsioonid lihviksid omavahelist kommunikatsiooni ja alustaksid seeläbi tihedamat koostööd. Ettevõtjad ootavad kliendihalduritelt tagasisidet selle kohta, mida pank neilt nõuab ja kuidas; pangatöötajad soovivad, et firmajuhid annaksid ausa ja tervikliku ülevaate oma organisatsiooni tegevusest; riik peaks aga täitma nö vahendaja rolli, informeerides mõlemat osapoolt oma toetusmeetmetest ning motiveerides neid.

    Seminaride sarja esimesed tulemused

    1. Eesti Ühispanga uus toode

    Eesti Ühispank lõi koostöös Ühisliisinguga KredExi seminaride tulemusel uue toote, mis on mõeldud spetsiaalselt väike- ja keskettevõtetele. “Vitamiin” kannab paljuski neid ideid, mida ettevõtjad grupidiskussioonides ootustena välja tõid – uued kliendihaldurid väikeettevõtete nõustamiseks, paindlikud laenutingimused, individuaalsete lahenduste pakkumine, taotluse kiirem menetlemine, personaalsem klienditeenindus, vähem dokumente, laenu miinimumsumma alandamine 10 000 kroonini jne.

    2. Riigipoolne huvi parandada kommunikatsiooni

    Majandusministeerium, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja KredEx on alustanud ettevõtluse tugisüsteemi kommunikatsioonistrateegia loomist, mille põhieesmärgiks oleks tagada vajaliku info kättesaadavus väikestele ja keskmise suurusega äriühingutele.


    KredExi koostööpartnerid seminaride läbiviimisel:

    Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

    EAS Regionaalarengu Agentuur

    Eesti Noorte Kommertskoda

veebruar

  • 25. veebruar 2002

    Riiklik ekspordi garanteerimine mitmekordistub

    EKN koolitas KredExit 1,3 mln eest

    Alates 2000. aasta maikuust on Rootsi riiklik ekspordigarantii agentuur EKN aidanud Eestis luua ekspordi garanteerimise süsteemi. EKN on pakkunud KredExile ekspertabi ja koolitust ekspordigarantiide seadusandliku raamistiku, garantiitaotluste käsitlemise ja otsustamise osas. Garantiiskeemi loomist on toetanud Rootsi välisabi agentuur SIDA ligi 1,3 mln krooni ulatuses. Ühisprojekt lõpeb käesoleva aasta märtsis viimase koolitusega EKN-is eksportgarantiide kahjude käsitlemise ja sissenõudmise teemal.

    KredEx kavandab mitmekordistada garantiiportfelli

    KredEx pakub Eesti eksportijatele riiklikke garantiisid. Ekspordi Riikliku Garanteerimise Seaduse alusel on lubatud maksimaalne garantiiportfelli maht 300 mln krooni. KredEx annab kuni 70 %-lise garantii nii poliitilistele kui ka välisettevõtte kommertsriskidele.
    Et Eestis erakindlustajad ekspordikindlustust ei paku, võimaldab KredEx täna garanteerida lühikese maksetähtajaga eksporttehinguid ka OECD maadesse.

    2001. aastal töötas KredEx välja garanteerimise juriidilise raamistiku ja koolitas välja oma personali. Alustati ekspordi garanteerimise võimaluste tutvustamist ettevõtjatele. Ettevõtjatelt laekus 62 taotlust, millest KredEx lükkas tagasi 10 %. Aasta lõpuks oli KredEx sõlminud 32 garantiilepingut ekspordikrediitidele ligi 54 mln krooni ulatuses. Tüüpiline garanteeritud maksetähtaeg on 30 – 60 päeva. Tähtsamad sihtmaad olid Itaalia, Saksamaa, Iirimaa ja Inglismaa.

    2002 ja 2003 aastal kavatseb KredEx mitmekordistada eksportgarantiide portfellimahtu, sest vajadus eksporditehingute kindlustamiseks on turul selgelt olemas. KredEx arvestab perspektiiviga, et hiljemalt 2004. aastaks aktiviseerub Eestis ka erakindlustusturg. Sel juhul jäävad riiklikult garanteeritavaks erakindlustusele mittesobivad maad.  Eesti eksport nendesse nn mitteturukõlbulikesse riikidesse on suurusjärgus 12 – 13 miljardit krooni aastas. KredEx oleks võimeline garanteerima sellest ligikaudu veerandit.

    Kuidas EKN Rootsi eksportijaid toetab?

    Rootsi riiklik ekspordigarantii agentuur EKN loodi 1933. aastal, et julgustada ettevõtjaid välisturgudele müüma ning panku eksporti finantseerima. EKN loomisel rõhutas Riksdag riiklike garantiide vajalikkust ekspordiks Venemaale ja Balti riikidesse. Algusaastatel antigi enamus garantiidest eksportijatele, kelle sihtmaadeks olid Balti riigid või Poola.

    EKN alustas 5 töötajaga ning Rootsi parlamendi poolt esialgselt lubatud maksimaalse garantiilimiidiga 35 mln SEK. Täna töötab EKN-is aga ligikaudu 100 inimest ning garantiilimiiti on tõstetud 200 miljardile SEK-ile. 2001. aastal väljastas EKN ekspordigarantiisid mahus 27 miljardit SEK-i (45,6 miljardit EEK), kusjuures garanteeritud ekspordi põhilisteks sihtmaadeks olid Mehhiko, Lõuna-Aafrika, Türgi, Hiina ja Brasiilia. 

    Rootsi eksportijatele pakuvad ekspordiriskide maandamist mitmed erakindlustusfirmad ja seepärast on EKN ülesanne kindlustada just selliseid maid ja riske, mis erakindlustajate huviorbiidist välja jäävad. Üldjoontes kindlustavad erafirmad eksporti, mis läheb OECD maadesse ja millele ei anta üle 6 kuu maksetähtaega.

    EKN garanteerib põhiliselt pika-ajalisi tehinguid, tüüpiline garantii antakse 6 – 7 aasta peale. Eksporditehingute mahu poolest on EKN olulisemad kliendid Ericsson, ABB, Skanska, Atlas Copco, Tetra Laval, Volvo ja Scania. Taotluste arvu järgi aga laekub enamik taotlusi siiski väike- ja keskmise suurusega ettevõtetelt. Kokku garanteerib EKN 3 – 5 % Rootsi ekspordist.

    EKN annab 100 %-lise garantii poliitiliste sündmustega seotud riskidele nagu valuuta ülekande piirangud, looduskatastroofid, sõda, ja kuni 90 %-lise garantii välisettevõtte kommertsriskidele (maksejõuetus või krooniline võlgnevus). EKN on Rootsi Välisministeeriumi alluvuses.

    Mis on ekspordigarantii ?

    Kui eksportija müüb oma kaupa järelmaksuga, siis võtab ta riski, et raha ei laeku. Kauba või teenuste eest võib maksmata jääda seetõttu, et ostjafirma läheb pankrotti või lõpetab tegevuse (nn kommertsrisk) või siis seetõttu, et eksportmaal kehtestab valitsus valuuta väljamakse piirangud, devalveerib valuuta, tekib sõda või looduskatasroof vms (nn poliitilised riskid).

    Miks on riiklik ekspordi garanteerimine vajalik ?

    Ettevõtjate jaoks on eksportgarantii oluline konkureerimiseks välisturgudel. Garantii võimaldab eksportijal ettemaksu nõudmise asemel pakkuda ostjale hoopis maksetähtaega. See on eriti oluline uutele turgudele sisenemisel ja uutele ostjatele müümisel. Ekspordigarantii on samuti rakendatav eksporditehingute finantseerimisel, nii eksportijal oma kauba valmistootmiseks kui ka ostjafirmal Eesti eksportkauba väljaostmiseks vajaliku pangalaenu saamiseks.

    Riigile on ekspordi garanteerimine oluline meede ekspordi tõstmiseks ja selle kaudu ka tööhõive tagamiseks. Taani ekspordi garanteerimise agentuur EKF viis näiteks mais 2001 läbi uuringu, mis näitas, et ligi 6100 töökohta on kindlustatud tänu ekspordigarantiidele. Hästitoimiva riikliku ekspordikrediidi süsteemi puudumine oli 2001 läbi viidud Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime uuringus üks olulisematest konkurentsivõimet kärpivatest teguritest .

     

jaanuar

  • 24. jaanuar 2002

    Kortermajad korda

    Täna, 24. jaanuaril, sõlmis Eesti Krediidipank esimese korteriühistu laenulepingu, millel on KredExi garantii. KredExi korteriühistu laenugarantii on pankadele täiendavaks tagatiseks, mis muudab laenu võtmise ühistutele kättesaadavamaks ja soodustab kortermajade renoveerimist.

    Ühistute ressursid on üsnagi piiratud. Kortermajades elavatel inimestel on sageli raskusi igapäevaste kommunaalteenuste eest tasumisega ning nad ei suuda oma vahenditest suuremaid remonditöid finantseerida. Pangalaenu taotlemiseks pole ühistutel aga piisaval määral tagatisi. Samuti on suure elanike arvuga majades raske kokku leppida, kes nõustub ühise laenu eest oma korteri pantima. KredExi garantii annab korteriühistutele võimaluse võtta laenu ilma kortereid pantimata. Garantii tagab kuni 75% laenu summast ning võimaldab vähendada laenu esmast sissemakset 25%-lt 10%-le.

    KredExi eluasemevaldkonna juht Mirja Adler kommenteeris: ”KredExi üks eesmärke on  toetada seni laenude saamisel tagatiste nappuse tõttu raskustes olnud  korteriühistuid. KredEx tagab eelkõige selliseid korteriühistute laene, mille sihtotstarbeks on elamu küttesüsteemi remont või uuendamine, katuse parandamine, välisseinte soojustamine, trepikodade remont, akende vahetus või soojustamine, kommunikatsioonide vahetus või remont, liftide renoveerimine ja muud korterimaja ökonoomsust, turvalisust ja elukvaliteeti tõstvad ehitus- ja heakorra- ning haljastustööd”.

    Lepingule alla kirjutanud korteriühistu Sütiste tee 41 juhatuse liige Leo Jaaska teatas: “Laenuraha eest läheme üle lokaalsele gaasiküttele, mis annab olulist soojusehinna kokkuhoidu. Renoveerime ka kogu maja elektrisüsteemi, mis on 30 aastat vana ja arvestatud väikestele koormustele. Meile väga vajalik, isegi vältimatu rahasüst.”

    Laenu ja KredExi garantii saamise sooviga tuleks korteriühistul pöörduda
    Eesti Krediidipanga, Eesti Ühispanga, Tallinna Äripanga, Sampo Panga või Hansa Liising Eesti poole.

    KredEx on korteriühistute laenude garanteerimiseks eraldanud limiiti üle 130 miljoni krooni. KredEx on loodud Majandusministeeriumi haldusalas 2000. aastal.

  • 24. jaanuar 2002

    KredExi garantii aitab korterühistutel laenu saada

    Korteriühistu Sütiste tee 41 ja Eesti Krediidipank sõlmisid  esimese KredExi poolt garanteeritud korteriühistu laenulepingu.

    Lepingule alla kirjutanud korteriühistu juhatuse liige Leo Jaaska kommenteeris sündmust: “ Krediidipanga  laenutingimused olid suhteliselt soodsad ka koos KredExi garantiiga. Need kiitis heaks korteriühistu üldkoosolek Laenuraha eest läheme üle lokaalsele gaasiküttele, mis annab olulist soojusehinna kokkuhoidu. Renoveerime ka kogu maja elektrisüsteemi, mis on 30 aastat vana ja arvestatud väikestele koormustele. Meile väga vajalik, isegi vältimatu rahasüst.”

    Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse KredEx eluasemevaldkonna juht Mirja Adler lisas, et ”KredExi üks eesmärke on  toetada seni laenude saamisel tagatiste nappuse tõttu raskustes olnud  korteriühistuid. Esimene oli teerajaja, järgmised lepingud tulevad juba kogemuse pinnal ja kindlasti kiiremini. KredExi garantiide abil on võimalik garanteerida korteriühistute laene 145 miljoni krooni ulatuses.”

    Pangalaenu taotlemiseks pole ühistutel piisaval määral tagatisi. Riigi poolt loodud sihtasutus KredEx on välja tulnud uue garantiitootega, mis annab korteriühistutele võimaluse võtta laenu ilma kortereid pantimata. Garantii tagab kuni 75% laenu summast ning samuti teeb see võimalikuks laenu esmase sissemakse vähendamise 25%-lt 10%-le.

    Laenu ja KredExi garantii saamise sooviga tuleks korteriühistul pöörduda panga või liisingfirma poole. Eesti Krediidipank ja KredEx sõlmisid koostöölepingu 2001. aasta augustis.

  • 08. jaanuar 2002

    KredEx suurendab koostööd pankade ja ettevõtete vahel

    Homme, 9. jaanuaril, korraldab KredEx seminari teemal “Väike- ja keskettevõtete laenuvõimaluste parandamine”. Nimetatud ürituse eesmärgiks on tekitada elav diskussioon pankade, ettevõtete ja ettevõtluse tugisüsteemi esindajate vahel, mõistmaks eri huvigruppide ootusi ning leidmaks võimalikke lahendusi Eesti väike- ja keskettevõtete finantseerimisraskustele.

    Tallinnas läbi viidav seminar on esimene üle-Eestilisest 7 seminari sarjast. Ürituse ideeks on arendada dialoogi pankade ja ettevõtjate vahel ning anda tagasisidet tugistruktuuridele ettevõtluse finantseerimismeetmete tõhustamiseks. Seminaridel esitatud seisukohad ja ettepanekud koondatakse ühtseks raportiks ning avalikustatakse.

    “Kapitalile ligipääsu parandamine alustavate ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks on päevakorral nii arenenud lääneriikides kui ka siirdemajandustes nagu Eesti” kommenteerib KredExi juhataja Maive Rute. Enamik Eesti ettevõtteid on kas mikro- või väikeettevõtted. Paljud neist toovad ühe põhilise kasvu takistava faktorina välja rahastamisele ligipääsu puudumise.

    Üle 99% Euroopa ettevõtetest on väike- ja keskettevõtted. Eestis oli Maksuameti andmetel 2000. aastal 30 612 tegutsevat ettevõtet, millest 75% olid mikro-, 19% väike- ja 3% keskmised ettevõtted. Lisaks äriühingutele oli 2000. aastal registreeritud 59 659 FIE-d.

    2000. aastal loodud sihtasutuse KredEx pakutav laenugarantii on pankade jaoks lisatagatis, mis muudab laenude võtmise väiksematele ettevõtetele kättesaadavamaks.

Otsi uudiste hulgast