Teie arvamus on meile tähtis.

Tagasiside aitab meil muuta teenindust paremaks.

Saatja nimi
Saatja e-post
Teade
123456789101112131415161718192021222324252627282930313233343536373839404142434445464748495051525354555657585960616263646566676869707172737475767778798081828384858687888990919293949596979899 + 123456789 = ?

Palun sisestage matemaatilise tehte tulemus.

* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname tagasiside eest!



09.02.2010

2009. aastal tehti KredExi renoveerimislaenuga korda 65 korterelamut

Eelmise aasta juulikuust alates väljastasid pangad 65 KredExi korterelamu soodusintressiga renoveerimislaenu kogusummas 72 miljonit krooni. Keskmine laenusumma oli 1,1 miljonit krooni, keskmine maja suurus 2 382 m² ning teostatavate rekonstrueerimistöödega saavutatav keskmine energiasääst on 32,7%.

Pooled lepingutest on sõlmitud Tallinnas asuvate korterelamute rekonstrueerimiseks ning peamiselt teostatakse laenu abil korterelamute fassaadide ja katuse soojustamist ning küttesüsteemide renoveerimist.

KredExi eluasemedivisjoni juhi Mirja Adleri sõnul on korterelamute rekonstrueerimiseks hetkel just õige aeg.
 
„Ehitushinnad on langenud, ehitajatel on aega korterelamuid rekonstrueerida, küttehinnad tõusevad jätkuvalt ning Eestis on olemas parimad rahastamistingimused korterelamutele pikaajalise soodusintressiga renoveerimislaenu näol“, ütles Mirja Adler.
 
„Kui soojuse hinnatõusu ärahoidmiseks on korteriomanikud jõuetud, siis oma maja korrastamine ning seeläbi suurema energiasäästu saavutamine on küll iga korterelamu elaniku enda võimuses“, sõnas Adler.
 
Praktika kortermajade korda tegemisel on näidanud, et kõige otstarbekam on rekonstrueerida terve elamu korraga. Hoonete soojapidavusse ja küttesüsteemi kaasajastamisse investeerides võib vähendada hoonete energiatarbimist 30-40% võrra ning isegi kuni 50% energiasääst on saavutatav.
 
„Arvestades tänaste küttehindadega katab nimetatud energiasäästust tulenev küttekulude vähenemine igakuise laenumakse ehk sisuliselt elanikel lisakulutusi ei ole, aga nad elavad juba täna kvaliteetses, turvalises ja ilusas majas“, lisas Adler.
 
Alates 2009. aasta juulikuust on hoone rekonstrueerimist võimalik rahastada KredExi ja pankade koostöös väljaantava korterelamu pikaajalise renoveerimislaenuga, mille intress on Euroopa Liidu struktuurivahendite kaasamisega tavapärasest laenuintressist madalam- kuni 4,7% fikseerituna 10 aastaks.  Laenu pikkus on maksimaalselt 20 aastat. Nimetatud laenu saab taotleda SEB Pangast ja Swedbankist.
 
Laenu eeltingimuseks on energiaaudit ning tervikprojekti olemasolu, millele saab KredExist ka toetust taotleda. Energiaauditi ja ehitusprojekti toetus on 50 % tööde maksumusest, kuid mitte rohkem kui 10 000 krooni energiaauditi ning 50 000 krooni ehitusprojekti puhul. 2009.aastal esitati 756 toetuse taotlust summas 6,1 mln, toetust eraldati 710-le taotlejale kogusummas 5,3 mln krooni. Kokku on alates 2008 aastast välja makstud 1 129 taotlust kogusummas 7,8 mln krooni.

  • 29. november 2010

    KredExi tagatiste piirmäära tõstmine võimaldab ettevõtjatele täiendavat finantseerimist

    Homme jõustub Riigikogus 11. novembril vastu võetud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse eelnõu, mis suurendab ettevõtluslaenude tagatiste piirmäära 1,5 miljardilt kroonilt 2 miljardi kroonini. Tagatiste piirsumma...

  • 12. november 2010

    KredEx sõlmis koostöölepingu UniCredit Leasing Eesti filiaaliga

    SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal ja KredEx allkirjastasid täna, 11. novembril koostöölepingu, mille kohaselt on UniCredit Leasing Eesti filiaalist liisingut taotlevatel ettevõtetel võimalik kasutada KredExi käendust. KredEx käendab kuni...

  • 03. november 2010

    Energiasäästunädal keskendub hoonete energiasäästule

    Tartu Regiooni Energiaagentuur korraldab korraldab 8.-12. novembrini koostöös KredExi, Eesti Energia, Eesti Korteriühistute Liidu, Säästva Eesti Instituudi, Tartu Teaduspargi ning Kliima- ja Energiaagentuuriga teise...

  • 03. november 2010

    Ajujahi konkursile saadeti üle 300 idee

    Miljonikroonise auhinnafondiga ettevõtluskonkursile Ajujaht laekus tähtajaks 306 ideed 201 meeskonnalt. Võistluse korraldajate kinnitusel saadeti kõige enam ideid infotehnoloogia valdkonnast. Näiteks digitaalsed liiklusmärgid, mis...