Teie arvamus on meile tähtis.

Tagasiside aitab meil muuta teenindust paremaks.

Saatja nimi
Saatja e-post
Teade
123456789101112131415161718192021222324252627282930313233343536373839404142434445464748495051525354555657585960616263646566676869707172737475767778798081828384858687888990919293949596979899 + 123456789 = ?

Palun sisestage matemaatilise tehte tulemus.

* Kõik lahtrid peavad olema täidetud.
Täname tagasiside eest!



Põhikiri

1. Üldsätted

1.1 Sihtasutuse nimi on Sihtasutus KredEx (asutamisel Ettevõtluse ja Elamumajanduse Laenude Tagamise Sihtasutus), edaspidi nimetatud sihtasutus.
1.2 Sihtasutuse asukoht on Tallinn.
1.3 Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik.
1.4 Sihtasutuse majandustegevus korraldatakse nii, et pikas perspektiivis katavad sihtasutuse tulud tema tegevuskulud.
1.5 Sihtasutus juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, muudest õigusaktidest, Euroopa Liidu põhimõtetest ning käesolevast põhikirjast.

2. Eesmärk ja põhiülesanded

2.1 Sihtasutuse eesmärk on luua kapitalile ligipääsu parandamise ja riskide maandamise abil võimalusi ettevõtluse ning ekspordi arenguks ja elamistingimuste parandamiseks, kui pole tagatud finantsteenuste piisav pakkumine erasektori poolt.
2.2 Sihtasutuse põhiülesandeks on riiklikest arengukavadest ja poliitikatest lähtudes:
2.2.1 krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste (edaspidi ühiselt „krediidiasutused“) poolt pakutavate krediiditoodete tagamine, sh. ettevõtlus- ja elamumajanduslaenude riiklik tagamine “Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse” tähenduses;
2.2.2 eksporditehingute toetamine ja ettevõtjate ekspordivõime arendamine erinevate tegevuskavade kaudu;
2.2.3 muude finantsteenuste arendamine ning pakkumine ettevõtlus- ja elamumajandussektoris.
2.3 Oma põhiülesande täitmiseks teeb sihtasutus koostööd Eesti, teiste riikide ja rahvusvaheliste finantsinstitutsioonidega.

3. Juhtimine

3.1 Sihtasutuse juhtimisorganid on nõukogu ja juhatus.
3.1.1 Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik:
1) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
2) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
3) kellel on ärikeeld;
4) kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
5) keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud;
6) kellel on selle eraõigusliku juriidilise isikuga seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises selles juriidilises isikus väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses (edaspidi oluline osalus) või kuulumises sellise äriühingu juhtorganisse, kes on selle eraõigusliku juriidilise isiku oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija.
3.1.2 Põhikirja punkti 3.1.1 alapunktides 1–4 nimetatud piirangud kehtivad viis (5) aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist;
3.1.3 Põhikirja punktis 3.1.5. sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.
3.2 Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle.
3.2.1 Nõukogu ainupädevuses on:
1) sihtasutuse tegevusstrateegia määramine;
2) majandusaasta alguseks sihtasutuse tegevuseesmärkide kinnitamine ja asutajaõiguste teostajale esitatava aastaeelarve kinnitamine;
3) majandusaasta aruande kinnitamine;
4) juhatuse liikmete nimetamine ja tagasikutsumine;
5) juhatuse liikme tasu suuruse ja maksmise korra määramine;
6) juhatuse liikme pädevuse määramine;
7) laenude tagamise korra ning krediidiasutustega tehtava koostöö põhimõtete kehtestamine;
8) riskide kontrollimise, juhtimise ja hindamise korra kehtestamine;
9) sihtasutuse struktuuri kinnitamine ja vara omandamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine;
10) audiitori(te) nimetamine ja tagasikutsumine ning audiitori(te) arvu ja tasustamise korra määramine;
11) siseauditi korraldamise tagamine.
3.2.2 Nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi asutajaõiguste teostaja. Nõukogu on kuni seitsme (7) liikmeline. Nõukogu liikmete arvu määramisel lähtutakse sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada nõukogu ülesannete efektiivne täitmine sihtasutuse tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamisel Nõukogu liikmeks ei või olla:
1) füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ega ole sihtasutuse kaasasutaja;
2) täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ning ta ise või tema osalusega täis- või usaldusühing ei ole sihtasutuse kaasasutaja;
3) isik, kellele kuuluva osa või aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 osa- või aktsiakapitalist äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ning ta ise või äriühing, mille osanik või aktsionär ta on, ei ole sihtasutuse kaasasutaja;
4) sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga, selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on sihtasutuse kaasasutaja.
3.2.3 Nõukogu liikme volituste kestvuseks on kolm (3) aastat.
3.2.4 Nõukogu liikmetele määrab tasu asutajaõiguste teostaja. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui Vabariigi Valitsuse seadustest ei tulene teisiti. Nõukogu liikmele tasu määramisel juhindutakse muuhulgas järgnevast:
1) Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses;
2) Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses;
3) Nõukogu liikme tasu ei maksata ministrile, abiministrile, riigisekretärile ja maavanemale;
4) Kui nõukogu esimees ei täida põhikirja punkti 3.2.6 alapunktides toodud kohustusi, võib asutajaõiguste teostaja otsustada tasu maksmise peatamise nõukogu esimehele või tasu vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud.
3.2.5 Nõukogu koosseisus muudatuste tegemise ja nõukogu liikme tagasikutsumise otsustab asutajaõiguste teostaja. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõukogu liige tagasi kutsuda igal ajal olenemata põhjusest. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.
3.2.6 Nõukogu liikmed valivad enda hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust ning juhatab nõukogu koosolekuid ja aseesimehe, kes asendab nõukogu esimeest tema äraolekul. Nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu aseesimees, on kohustatud esitama asutajaõiguste teostajale ja rahandusministrile:
1) nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm (3) tööpäeva enne koosoleku toimumist ja protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist;
2) nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või hääletustulemused viie (5) tööpäeva jooksul pärast hääletamist.
3.2.7 Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või aseesimees. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor. Koosolekukutse saadetakse nõukogu liikmetele kirjalikult vähemalt 5 päeva enne koosoleku toimumist. Kutses peab olema märgitud koosoleku toimumise aeg ja koht ning koosoleku päevakord.
3.2.8 Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest, sealhulgas nõukogu esimees või aseesimees. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Igal nõukogu liikmel on õigus täiendada nõukogu koosoleku päevakorda. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või jääda erapooletuks, välja arvatud seaduses sätestatud juhud. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdse jagunemise korral on nõukogu esimehel otsustav hääl. Sihtasutus võib võtta laenu ja sõlmida kapitalirendilepinguid üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel;
3.2.9 Nõukogu koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik nõukogu koosolekust osavõtnud nõukogu liikmed ja koosoleku protokollija. Nõukogu peab järgima kehtiva seaduse alusel rahandusministri kehtestatud nõudeid nõukogu koosoleku protokolli kantavate andmete ja vormi, samuti protokolli kantavate andmete esitamise kohta.
3.2.10 Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik nõukogu liikmed. Nõukogu sätestab nimetatud otsuste vastuvõtmise protseduuri nõukogu töökorras.
3.2.11 Nõukogu esindab sihtasutust vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatusega.
3.2.12 Nõukogu liikmel on õigus tutvuda kõigi sihtasutuse dokumentidega ning
kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele ja põhikirjale. Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet sihtasutuse tegevuse kohta ning nõuda juhatuselt tegevusaruande ja bilansi esitamist.
3.2.13 Nõukogu nõusolek on juhatusele vajalik tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb osaluse omandamine ja lõppemine äriühingus või kinnisasjade võõrandamine või asjaõigusega koormamine. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Igapäevase majandustegevuse raamest väljuvateks ei loeta tehinguid, mis on tehtud sihtasutuse varaga, s.h täitemenetluse käigus omandatud kinnisasjadega, vastavalt nõukogu poolt kehtestatud korrale. Nõukogu nõusolekut ei ole vaja tehinguteks registrisse kantud vallasasjadega.
3.3 Sihtasutust juhib ja esindab juhatus.
3.3.1 Juhatusel on üks (1) (juhataja) kuni kaks (2) liiget. Juhatuse liikmed kinnitab nõukogu. Kaheliikmelise juhatuse korral nimetab nõukogu juhatuse esimehe. Juhatuse liikme õigust esindada sihtasutust võib piirata nõukogu otsusega. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes.
3.3.2 Juhatuse liikme volituste tähtaeg on neli (4) aastat.
3.3.3 Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes siis, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu.
3.3.4 Juhatuse liikme tagasikutsumise otsustab nõukogu. Nõukogul on õigus juhatuse liige tagasi kutsuda igal ajal olenemata põhjusest. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme (3) kuu tasu ulatuses.
3.3.5 Juhatus oma ülesannete täitmiseks:
1) juhib sihtasutuse igapäevast tegevust;
2) tagab nõukogu otsuste elluviimise ja vastutab nende täitmise eest;
3) tagab majandusaasta aruande koostamise;
4) esitab nõukogule kinnitamiseks sihtasutuse struktuuri, aastaeelarve ja tegevuskava ning teeb vajadusel nõukogule ettepanekuid eelarve muutmiseks;
5) tegutseb sihtasutuse nimel ja esindab sihtasutust, arvestades nõukogu poolt kehtestatud piiranguid;
6) käsutab oma volituste piires sihtasutuse vara, sõlmib sihtasutuse nimel lepinguid ja avab arveid krediidiasutustes;
7) sõlmib ja lõpetab töötajatega töölepinguid;
8) annab volikirju sihtasutuse esindamiseks;
9) esitab vähemalt kord kolme kuu jooksul nõukogule ülevaate sihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti teavitab nõukogu koheselt sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest;
10) täidab muid seadustest ja käesolevast põhikirjast tulenevaid ülesandeid.

4. Vara

4.1 Sihtasutusele laekuvad rahalised vahendid kantakse sihtasutuse arvelduskontole. Sihtasutuse arveldused tehakse riigikassa kaudu kehtivates õigusaktides sätestatud tingimustel. Sihtasutusele üle antav muu vara antakse sihtasutusele üleandmis-vastuvõtu akti alusel.
4.2 Sihtasutuse vahendeid kasutatakse:
1) põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja põhiülesannete täitmiseks;
2) sihtasutuse jooksvate kulude katteks ja töötajate töötasuks.
4.3 Sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise üle otsustab sihtasutuse juhatus kooskõlas põhikirja ja õigusaktidega.
4.4 Sihtasutus võib sõlmida kinnisasja või hoonestusõiguse tasuta omandamise lepingu ja võtta sellise lepinguga saadava vara sihtotstarbelise kasutamise ja leppetrahvi tasumise kohustuse riigivara seaduses sätestatud korras.

5. Eelarve, finants- ja majandustegevus

5.1 Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõppeb 31. detsembril.
5.2 Pärast majandusaasta lõppu korraldab juhatus majandusaasta aruande koostamise ning esitab selle audiitori(te)le kontrollimiseks. Hiljemalt nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest esitab juhatus majandusaasta aruande koos audiitori järeldusotsusega nõukogule kinnitamiseks. Samuti on sihtasutus kohustatud esitama nelja (4) kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates asutajaõiguste teostajale, Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse nõukogu ja juhatuse liikmeile majandusaasta jooksul makstud tasude summa.
5.3 Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile kuue kuu jooksul majandusaasta lõpust.
5.4 Sihtasutus tegutseb nõukogu poolt kinnitatud aastaeelarve alusel. Kui sihtasutus kuulub valitsussektori üksuste hulka, siis juhindub sihtasutus alljärgnevast:
5.4.1 sihtasutus koostab igal aastal riigieelarve seaduses sätestatud nõuetele vastavalt finantsplaani ja esitab selle asutajaõigusi teostava ministeeriumi vahendusel Rahandusministeeriumile. Finantsplaan on aluseks sihtasutuse eelarve koostamisel;
5.4.2. sihtasutus koostab kõikide tulude ja kulude kohta tasakaalus eelarve, mis peab vastama sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduses esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, netovõlakoormuse reeglile ning riigieelarve seaduse alusel kehtestatud piirangutele.
5.5 Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise. Sisekontrollisüsteemi toimimiseks moodustab sihtasutus siseaudiitori ametikoha või ostab siseaudiitori teenust audiitorühingult, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui kaks miljonit eurot. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada sihtasutuse asutajaõiguste teostajaga.
5.6 Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.
5.7 Sihtasutusel on oma audiitor(id), kes määratakse ja kutsutakse tagasi nõukogu poolt. Audiitori(te) volituste tähtaeg on kuni kolm (3) aastat. Audiitorite arvu ja tasustamise korra määrab nõukogu.
5.8 Sihtasutus korraldab oma raamatupidamist selliselt, et oleks tagatud eksporditehingute tagamise, ettevõtluslaenude tagamise ja elamumajanduslaenude tagamisega seotud varade ja kohustuste eraldatus üksteisest ja sihtasutuse muudest varadest ja kohustustest.

6. Põhikirja muutmine

6.1 Pärast sihtasutuse registrisse kandmist võib asutajaõiguste teostaja põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude arvessevõtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki.
6.2 Kui asjaolude muutumise tõttu tuleb sihtasutuse põhikirja muuta, kuid põhikirja muutmiseks õigustatud isikud seda ei tee, võib põhikirja muutmise otsustada kohus asutajaõiguste teostaja, nõukogu või huvitatud isiku nõudel.

7. Tegevuse lõpetamine, ühinemine ja jagunemine

 

7.1 Sihtasutuse lõpetamine, ühinemine ja jagunemine toimub asutajaõiguste teostaja otsusel seadusega sätestatud korras.
7.2 Sihtasutuse lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
7.3 Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist allesjäänud vara antakse Eesti Vabariigile.
7.4 Likvideerijatel on seaduses sätestatud õigused ja kohustused ning likvideerimine toimub seadusega sätestatud korras. Likvideerijad annavad sihtasutuse dokumendid hoiule ühele likvideerijale või arhiivile.
7.5 Sihtasutus võib ühineda teise sihtasutusega asutajaõiguste teostaja otsusel kas ühendava sihtasutusena või ühendatava sihtasutusena juhul kui teda ühendava või temaga ühendatava sihtasutuse põhikiri näeb ühinemise võimaluse ette.
Sihtasutuse põhikiri on kinnitatud 14. juulil 2000 vastu võetud asutamisotsusega ja muudetud asutajaõiguste teostaja 16.01.2001, 30.08.2004, 26.03.2007, 29.07.2009, 30.06.2010, 06.05.2011 ning 23.05.2014 otsusega.