|
Eelmise sajandi lõpukümnenditel ehitatud majad on halva soojapidavusega, kuid nende korralikul soojustamisel on võimalik küttekulusid vähemalt 30% kokku hoida. Paljud Eestis ehitatud nõukogudeaegsed korterelamud on praeguseks viletsas olukorras -lagunevad ega pea sooja. Kuna ka kütte hind on ajajooksul pidevalt tõusnud, hakkas see meile probleeme tekitama ning otsustasime oma maja korda teha. Kuuekümne korteri ning umbes üheksakümne elanikuga kortermaja Tapal on ehitatud seitsmekümnendatel ning halvad märgid hakkasid ilmnema juba kümne aasta eest: trepikojad olid viletsas seisukorras, katus lagunes ja hoone soojapidavus langes, millest andsid märku ka järjest tõusvad küttekulud. Otsustav hetk tegutsemiseks saabus siis, kui kütte hind tõusis 1000 kroonile megavatt-tunni eest. Selleks et veenda kõiki korteriomanikke maja renoveerimisse investeerima, tehti energiaaudit. Auditi tulemused kinnitasid mõtet, et maja soojustamisega on võimalik raha kokku hoida. Renoveerimisel oli suuresti abiks sihtasutus KredEx, kelle korraldatud koolitused ning eespool mainitud energiaaudit aitasid saada pangalaenu. Samuti tasus KredEx osaliselt renoveerimistööde eest. Olles ise ka ühe teise korteriühistu juhatuses, tean, et see maja sai KredExilt näiteks ka 4,5% intressitoetust pangalaenu maksmisel. Loomulikult oleks olnud võimalik maja korda teha ka omapäi, kuid KredExi nõuannetest ja rahalistest toetustest oli väga palju abi. Pangast laenatud rahaga tegime korda maja otsaseinad ning üldfassaadi, samuti re-konstrueerisime rõdud. Kaks aastat kestnud ehitustööd jõudsid lõpule 2008. aastal ning nüüd on tegelikkuses võimalik võrrelda, kas oleme renoveerimisest midagi ka võitnud. Renoveeritud maja puhul torkab esimesena silma loomulikult see, et nii sise- kui välisilme on võrreldamatult parem ning elukeskkond on muutunud meeldivamaks. Kuid lisaks maja paremale väljanägemisele on tunduvalt vähenenud ka küttekulud. Tänu elamu fassaadi soojustamisele on küttekulu vähenenud üle kolmekümne protsendi. Numbrites tähendab see, et aastas säästame kütmise pealt 168 000 krooni. Näiteks 45ruutmeetrise korteri omanik hoiab nüüd iga kuu kütte pealt kokku keskmiselt 316 krooni. Muidugi tuleb arvestada ka pangalaenuga, mis tuleb tagasi maksta, kuid küttekuludelt säästetud summa ning pangalaenu tagasimaksed on peaaegu võrdsed, mis tähendab pikas perspektiivis ikkagi rahalist võitu. Soovitaksin kõigil kortermajades elavatel inimestel tõsiselt kaaluda maja renoveerimist. Kui majaelanikel on viitsimist ja tahtmist, tuleb oma nõustamise ning rahalise toetusega abiks ka KredEx. Renoveerimine tähendab seda, et maja saab endale uue ja parema välisilme ning muutub energiasäästlikumaks UUENDAMINE • Maksumus 2,3 miljonit krooni, • sellest pangalaen 1,8 miljonit; • laenu tähtaeg 14 aastat "Tänu elamu fassaadi soojustamisele on küttekulu vähenenud üle kolmekümne protsendi." Peeter Lauring Allikas: Virumaa Teataja
|